Diabeet ehk suhkruhaigus on laialt levinud krooniline ainevahetushaigus, mis tuleneb insuliini nõrgast eritumisest või toimest. Eestis näiteks põeb diabeeti kokku umbes 70 000 inimest. Nendest vaid 10% kannatab esimest tüüpi diabeedi all, mis on pärilikku laadi, põhjustatud viirushaigustest või keskkonnateguritest ning mida pole võimalik ennetada.
Suuremale osale (ligi 90% diabeetikutest) valmistab probleeme just teise tüübi diabeet, mis on seotud otseselt ebatervislike toitumisharjumuste ja vähese füüsilise aktiivsusega. See on haigus, mida saab õigeaegse avastamise korral edukalt nii ennetada kui ka ravida.
Teise tüübi diabeedi avastamise teeb keeruliseks haiguse hiiliv kulgemine pikkade aastate jooksul – kõrgemas eas võivad 2. tüübi diabeediga kaasneda rasked tüsistused, kuid sellel hetkel on juba raske haiguse kulgu muuta.
Millal oleks õige aeg ennast kontrollida?
Kindlasti tasuks lasta kontrollida oma veresuhkru taset, kui:
Sul on vanust üle 40 aasta
Kuigi teise tüübi diabeeti on hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel, esineb see tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 40 aastat ja rohkem.
Oled ülekaalus ja sinu füüsiline aktiivsus on väike
Selgeks diabeediriski indikaatoriks on vööümbermõõdu suurenemine (meestel üle 102cm, naistel üle 88cm).
Sinu suguvõsas on esinenud diabeeti
Teise tüübi diabeet võib harvematel juhtudel olla ka pärilik – eriti tähelepanelik pead oma kehakaalu suhtes olema siis, kui sinu perekonnas on diabeeti juba esinenud.
Esialgse kiire online-testi saad teha siinsamas:
Miks tasub olla tähelepanelik?
Veresuhkru kontrolli tasub eelmainitud tunnuste kokkulangemisel minna isegi siis, kui tunned ennast tervena. Nimelt on teise tüübi diabeet aeglaselt arenev haigus ja tervisenäitajad võivad märkamatult halveneda pikkade aastate jooksul, ilma et sa seda otseselt märkaks. Just seepärast arvatakse, et lisaks 60 000 teise tüübi diabeetikule põeb sama palju inimesi seda haigust enese teadmata.
Kui ohtlik on teise tüübi diabeet tervisele?
Kui veresuhkru tase püsib pikka aega liiga kõrge, võivad vanuse suurenedes diabeedi tüsistusena välja kujuneda vägagi rasked tüsistused:
suurte veresoonte kahjustuse tõttu suurenenud infarkti- ja insuldioht
väikeste veresoonte kahjustuse tõttu tekkinud nägemiskahjustus ja oht jääda pimedaks
intensiivset ravi vajav neerupuudulikkus
veresoonte kahjustuse tagajärjel jalgades tekkiv gangreen ning võimalik amputatsioon
meeste puhul erektsioonihäired ja impotentsus
Mida teha, kui kuulud riskigruppi?
2. tüüpi diabeeti võib nimetada ka elustiilihaiguseks, mida saab ennetada või aastateks edasi lükata, muutes oma käitumisharjumusi. Lihtsaim moodus 2. tüüpi diabeedi vältimiseks ning juba haigestunutel olukorra leevendamiseks on tervislikud eluviisid.
Suurem füüsiline aktiivsus
Piisav kehaline koormus on üheks haiguse ennetamise olulisemaks võtmekomponendiks. Seejuures tasub silmas pidada, et kehalise aktiivsuse suurendamine toimuks regulaarselt. Muutuste saavutamiseks võiks liikuda vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval, nädalas kokku minimaalselt 3-4 tundi. Heaks eesmärgiks on liikuda iga päev vähemalt 10 000 sammu – selle eesmärgi mõõtmisel aitavad füüsilist aktiivsust jälgivad tasuta mobiiliäpid.
Tervislikum ja mitmekülgsem toitumine
Ka igapäevase menüü jälgimisel on oluline osa teise tüübi diabeedist hoidumisel. Soovitatav on lisada menüüsse rohkem erinevaid tärklisevabasid köögivilju (näiteks tomat, paprika, brokoli, porgand, lillkapsas, sibul, kurk, spinat, türgi oad, kapsas, lehtsalat, sobivad ka seened) ning eelistada toiduvalmistamisel hautamist ja keetmist praadimisele.
Kasuks tuleb ka tagasihoidlikum soola kasutamine toitude valmistamisel ning kergesti omastatavate süsivesikute vähendamine menüüs – neid leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes ja kookides. Samuti on soovitav vältida suure tärklisesisaldusega toitude tarbimist, nagu näiteks kartul, valge riis ja pastatooted.
Kõiki neid soovitusi on loomulikult raske kasutusele võtta korraga, kuid vähehaaval nii toitumist kui liikumisharjumusi ümber kujundades vähendad diabeediriski oluliselt.
Mõõtmise käigus ilmnenud kõrge veresuhkru taseme korral tuleks koheselt pöörduda ka oma perearsti vastuvõtule.