Nohu ehk nina limaskesta põletik on paljudele lastele talvel tavaliseks saatjaks. Viiruslik nohu on iseparanev haigus, mis möödub tavaliselt nädala jooksul. Oluline on siinkohal lapsevanema poolne rahulikkus hoolitsemisel. Mõnikord esineb lastel ka allergilist nohu. Nohu on esimesel päeval vesine ning ninasõõrmed punetavad natuke. Teisel-kolmandal päeval võib nohu muutuda paksemaks ja kollakas-rohekamaks. Turse tõttu ninas ei tule eritis mõnikord mitte välja, vaid valgub hingamisteedesse ja põhjustab köha.

Nohu imikutel

Imikutele võib äge nohu olla väga vaevav haigus. Nende nina limaskest on kohev ja põletiku ajal tekib tugev turse. Ninakäigud on kitsad ja kui lisandub veel eritis, ei jäägi enam suurt võimalust nina kaudu hingamiseks. Eriti märgatav on see rinnaga toitmise ajal, mil laps püüab piimasõõmude vahele õhku ahmida, lastes nibust lahti. Laps nutab veidi ja püüab taas süüa. Nohu leevenduseks võib tilgutada mõlemasse ninasõõrmesse isotoonilist soolalahust ning seejärel nina spetsiaalse pumba või ninaaspiraatori abil ettevaatlikult puhtaks imeda.

Võib juhtuda, et pumba otsik vigastab nina limaskesta ning haige koht tekitab paranemiseks uuesti lima, s.t me tekitame nohu juurde. Soolalahuse tilku on soovitatav kasutada enne söömist ja magamist. Lapsele rinnapiima ninna tilgutamine soodustab koorikute teket ninas. Kui beebil on tugev nohu, siis võib tema enesetunde leevendamiseks tõsta tema pead veidi kõrgemale. Selleks võib lapse panna turva- või lamamistooli, või asetada voodimadratsi alla (käterätiku) rulli või padja. Ärkveloleku ajal võib püüda imikut hoida kõhuli, nii voolab eritis paremini ninast välja. Magada imikud kõhuliasendis ei tohi, sest nii suureneb imiku äkksurma ehk hällisurma oht. Söötmiseks võib kasutada püstist asendit. On hea, kui nohus laps imeb lutti või rinda – imemisrefleks masseerib nii tema nina kui ka kuulmekäike.

Nohu väikelastel

Väikelapsi tuleb õpetada juba varakult õigesti nuuskama. Last tasub nuuskama ehk nina kaudu õhku välja puhuma õpetada siis, kui nohu pole. Lapsed tavaliselt ei oska õhku nina kaudu välja puhuda, vaid kipuvad seda hoopis sisse tõmbama. Lõbus harjutus, näiteks ninaga sulekeste või paberiribade puhumine, õpetab nuuskamise selgeks. Nohu ajal tuleb lapsele meelde tuletada, et ta ühte ninasõõret kinni vajutades sageli ja korralikult, aga samal ajal mitte väga kõvasti nuuskaks.

Mida teha nohu korral:

  • kergitada voodi peaalust veidi kõrgemale (kasutada lisapatja või panna padi madratsi alla);
  • kasutada ühekordseid taskurätte;
  • pesta sageli lapse käsi ja mänguasju;
  • hoida toa õhk tavalisemast veidi niiskemana, selleks võib kuiva õhuga korterisse panna õhuniisutid või radiaatorile laotada märjad rätid.

Nina puhastamiseks võib kasutada soolalahust. Apteekides on müügil kas keedu- või meresoola sisaldavad lahused ning ninapihused. Väikelaste nina puhastamiseks sobib isotooniline soolalahus (näiteks 0,9% keedusoola lahus).

Kui lapsel palavikku pole, võib temaga õue minna, sest jahe õhk alandab
nina limaskesta turset.

Millal tuleks nohu tõttu perearsti juurde minna ?

Kindlasti tuleb perearsti juurde pöörduda:

  • kui nohu kestab ilma paranemiseta üle 2 nädala;
  • kui mitme päeva jooksul tuleb eritist ainult ühest ninasõõrmest – see võib olla tunnusmärk ninna sattunud võõrkehast;
  • kui ninakinnisus püsib pikka aega: laps hingab pidevalt läbi suu või norskab magades. Põhjuseks võib olla suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid, mis võib vajada kirurgilist eemaldamist.

Väikelastel võib nohu tüsistuda keskkõrvapõletikuga ning üle viieaastastel lastel põskkoopapõletikuga.

Allikas:
Hingamisteede ägedad infektsioonid lastel ning nende kodused ravivõtted
ISBN 978-9949-9339-2-1