Mida kujutab endast elustiilihaigus podagra

Podagra on ainevahetushäire, mis tekib, kui veres sisalduva kusihappe kontsentratsioon on pikema perioodi jooksul liiga kõrge. Podagra kimbutab eelkõige mehi, haigestumine esineb tavaliselt keskeas. Naistel avaldub haigus tüüpiliselt koos menopausi algusega, mil ainevahetus aeglustub.

Foto: Anna Auza / Unsplash

Podagra olemus

Podagra on puriine lagundava ensüümi urikaasi puudusest tingitud ainevahetuse häire, mille tagajärjel tekib veres liiga kõrge kusihappe tase. Ensüüm urikaas on puudu kõigil inimestel evolutsiooniliste geenmutatsioonide tõttu, seega ei suuda inimorganism kusihapet edasi lagundada ning võib tekkida kusihappe liigsus veres.

Loe edasi “Mida kujutab endast elustiilihaigus podagra”

Südamehaigus – sarimõrvar Eestis

Ligi pooled meie riigi surmadest on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (SVH). Tegemist on kogu Eesti rahvast ja tervishoiusüsteemi haarava probleemiga.

2023. aasta Arvamusfestivalil (12.08.23 10:00-11:30, Elukaare alal) toimunud põneva arutelu eesmärk oli analüüsida hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi võitluses südamehaiguste vastu. Eesti inimeste pikem ja tervem elu peab olema meie riigi üks prioriteetidest.

Loe edasi “Südamehaigus – sarimõrvar Eestis”

Kardioloog Elmet: Kõrge kolesterooli esimene avaldumise märk võib olla kohe fataalne

10. jaanuaril toimus Viru Keskuse Rahva Raamatu poes avalik kolesterooliteemaline paneeldiskussioon “Kolesterool – müüdid ja tegelikkus”. Teemal arutlesid Eesti Kardioloogide Seltsi (EKS) president südamearst Märt Elmet, perearst Alina Terep, Tervise Arengu Instituudi esindaja Valdo Jahilo ja Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp. Diskussiooni modereeris Johannes Tralla.

Südamehaigused on Eestis juhtiv suremuse põhjus, samas 80 protsenti südame-ja veresoonkonnahaigustest on ennetatavad. Paneeldiskussioonil arutati, milliseid muutuseid peaksime tegema, et eestlaste teadlikkus sellest tõuseks ja tervis paraneks.

Kardioloog Märt Elmet ütles: „Kolesterool ise ei pruugi olla probleem, see on täiesti normaalne keha komponent, mida inimene saab toiduga ja keha sünteesib seda ka ise. Umbes 70 protsenti kolesteroolist toodab meie maks ning see on geneetiliselt määratud ja umbes 30 protsenti saame toiduga. Probleemid tekivad siis kui kolesterool on liiga kõrge ja erinevad kolesteroolid on paigast ära. See hakkab kahjustama veresooni üle kogu keha. Südameinfarkt on üks selle protsessi kõige tavalisem, samas kõige fataalsem tagajärg. Keeruliseks teeb asja see, et kõrge kolesterooli tüsistuste ja infarkti tekke vahel on pikaajaline intervall. Kõrgenenud kolesterooliga inimene võib elada aastakümneid ja tüsistus tuleb siis kui on juba hilja reageerida. Lisaks kõrgele kolesteroolile on alati vajalik arvestada ka kõigi teiste südamehaiguste riskitegurite ning nende halva toime summeerumisega. Näiteks kõrge vererõhk on samuti kergesti avastatav, kuid samas ka lihtsalt korrigeeritav terviseprobleem, mis on siiani Eestis ebapiisavalt diagnoositud ja ravitud.“

Kokkuleppeliste piirmäärade järgi võiks terve inimese üldkolesterool olla alla 5 mmol/l, HDL ehk “hea” kolesterool üle 1,0 mmol/l ja LDL ehk “halb” kolesterool peaks jääma alla 3 mmol/l. Annely Raave-Sepp märkis, et Synlab teostab aastas umbes 350 000 kolesterooli analüüsi ja umbes 60% neist ei ole korras, ehk ei vasta piirmääradele.

Perearst Alina Terep selgitas: „Kui laborist saab inimene referentsvahemiku, kus sees näitajad võiks olla, siis perearst määrab individuaalse eesmärgi vastavalt konkreetse inimese riskitasemele. Need numbrid, mida seab eesmärgiks perearst või kardioloog, võivad olla labori soovitustest erinevad. Kui patsiendil esineb juba mõni südame- või veresoonkonnahaigus, diabeet, neeruhaigus või esinevad muud lisandunud riskitegurid, siis kasutatakse oluliselt madalamaid kolesterooli langetamise eesmärke.“ Näiteks südamelihase infarkti põdenud patsiendi LDL ehk „halva“ kolesterooli eesmärkväärtus on alla 1,4 mmol/l.

Paneeldiskussioonil osalejad soovitasid tervel inimesel kolesterooli näitajaid kontrollida iga viie aasta tagant ja alates 50-st eluaastast kahe-kolme aasta tagant, kuna vanusega kolesteroolide sisaldus suureneb.

Kolesterooli mõõtmine ja vajadusel selle langetamine on lihtne ja odav võimalus rahvatervise parandamiseks. Südamehaiguste ravi kulutab väga palju raha, samas ennetamine on odav ja kõrge kuluefektiivsusega tegevus. Arutelu käigus leiti, et palju annab ära teha elulaadiga ja toiduteadlikkusega. Näiteks peaks juba koolis õpetama tervisliku toitumise ja toidu valmistamise põhimõtteid, nii hakkab inimene tegema ka täiskasvanuna teadlikumaid valikuid. Järgida tuleks taldrikureeglit, mille järgi kolmveerand toidust võiks olla taime, üks neljandik loomne; kõike võib süüa aga õiges koguses. Kolesteroolirikkad toidud on loomse päritoluga, sealhulgas ka piimarasvad. Spetsialistid rõhutasid füüsilise liikumise vajadust halva kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmiseks.

Elmeti sõnul kolesterooli langetamine ei alga kohe ravimitest, vaid eelnevalt mõeldakse läbi ja proovitakse ära muud võimalused. „Kolesterooli langetavate ravimite kasutamiskogemus maailmas on väga suur, paljudes uuringutes on põhjalikult kirjeldatud nende positiivset toimet ja võimalikke kõrvaltoimed. Kolesterooli langetavad ravimid on Eestis hästi kättesaadavad ja soodsa hinnaga. Nende kasutamist takistab põhjendamatu hirm kõrvaltoimete ja ravimsõltuvuse ees“, ütles ta.

Panelistide sõnul on kahetsusväärne, et kõrge kolesterooli tasemega patsiendid oma tervisekäitumist tavaliselt ei muuda ning ignoreeritakse probleemi. Kuna kõrgenenud kolesterooli ja vererõhku inimene ise otseselt ei tunne, on maailmas levinud nende kohta hüüdnimi “silent killer” ehk vaikne tapja. Kuna kolesterooli kuhjumine veresoontes on pikaajaline protsess, siis esimene haiguse avaldumine võibki olla surmav. Seepärast on oluline, et inimesed oleksid teadlikud oma kolesteroolitasemetest ja hoiaksid neid kontrolli all.

Kuidas vältida ülesöömist?

TLÜ terviseteaduste lektor Saima Kuu seletab lahti, miks me jõulude ajal üle sööma kipume.

Jõulude ajal süüakse rohkem kui vaja igal pool maailmas, mitte ainult meil Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Peamine probleem, mis elanikkonda häirib, on liigne toiduga kaasnev kaloraaž ja vähene füüsiline aktiivsus pühade perioodil. Miks on see probleem nii globaalne?

Eestlaste südametervis edeneb, ent ravikulud kasvavad

Aprillis korraldatakse Eestis taaskord südamekuud. Kolme aastakümne vältel on alla 65-aastaste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud üle 70 protsendi. Ometi vajas möödunud aastal südame isheemiatõve tagajärjel ravi ligi 23 600 patsienti. Ka tänavu pöörab Tervisekassa südamekuul tähelepanu südametervise hoidmisele ning tuletab meelde, et südamehaiguste ennetamiseks on oluline tervislike eluviiside kujundamine, mille üheks osaks on regulaarne liikumine.

Kuigi südamehaiguseid põdevate patsientide arv ja südamehaigustesse suremus on aastate jooksul Eestis langenud, on meil suremus jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. „Kolmekümne aastaga on inimeste teadlikkus südametervisest ning ennetus- ja ravivõimalustest jõudsalt kasvanud, samuti on suremus langustrendis, ent vaatamata sellele on kulutused ravile endiselt suured,” tõdes kardioloog ja südamekuu algataja dr Margus Viigimaa.

Tervisekassa raviarvetest selgus, et möödunud aastal kulus südame isheemiatõve haiguste raviks 60,6 miljonit eurot, mis on 2,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Südamehaigustega patsientide arv on küll aastate jooksul langenud, kuid keskmised ravikulud inimese kohta on kasvanud. „Kõige suuremad ravikulud on viimastel aastatel olnud vanuserühmas 50─59 ning 57 protsenti möödunud aastal ravi vajanud patsientidest olid mehed. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem ja võrreldes naispatsientidega on nende ravikulu keskmiselt umbes tuhande euro võrra suurem,“ selgitas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Elustiilil on suur mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkele, mistõttu on väga oluline hoida end pidevas liikumises ja kehakaal normis, toituda tervislikult ning lõpetada või vähendada suitsetamine ja alkoholi tarbimine. „Oma tervise kontrolli all hoidmiseks ei ole vaja teha palju – piisab lihtsast jalutamisest või sörgist vähemalt 15−30 minutit päevas. Regulaarne liikumine on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda,“ sõnas dr Viigimaa.

Tervislike eluviiside kujunemine peaks algama juba noores eas, mis tagab kehalise aktiivsuse järjepidevuse ka hilisemas elus. „Oluline, et südame- ja veresoonkonnahaigusi esineks tulevikus vähem ja saaksime rohkem ressursse suunata ennetusse, mitte tagajärgede ravimisele,“ lisas Niglas.

Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Aprillis on ka liikumisaasta fookuses südame tervis ning selle tugevdamine regulaarse liikumise kaudu. Terve aprillikuu jooksul on kõigil võimalus osa võtta algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitavad teha tutvust kõnni, kepikõnni, jooksu ja tantsuga.

Tervisekassa tänavune südamekuu liikumiskampaania „Kuidas käib sinu süda?“ keskendub liikumisele ja toetub metafoorile süda kui mootor. Nagu iga mootor, vajab ka inimese süda regulaarset liigutamist ja hoolt.

Allikas: Tervisekassa

Lastearst: Kui lapsel on palavik, siis…

Kui Teie tavaliselt rõõmsameelne laps muutub virilaks, keeldub isegi oma lemmiksöögist, tahab olla pikali või läheb täiesti tavatul ajal magama, võib arvata, et laps on jäänud haigeks. Katsudes lapse otsaesist või kuklatagust, tunduvad need soojemad kui muidu ning Te kahtlustate lapsel palavikku.

Mis on palavik?

Palavik on kehatemperatuuri tõus normist kõrgemale. Palavik on haigusega kaasneva põletiku tunnus ja organismi loomulik reaktsioon haigusetekitajate vastu. Seega on palavik kaitsereaktsioon. Liiga kõrge palavik võib aga muutuda organismile kahjulikuks, isegi ohtlikuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lapse normaalne kehatemperatuur on keskmiselt 36-37 kraadi. Kehatemperatuur on madalam hommikuti ja kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel, aga ka pärast füüsilist koormust. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemise, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused.

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri:

  • kaenla alt mõõdetuna üle 37,4 °C
  • pärakust mõõdetuna üle 38,1 °C
  • kõrva kuulmekäigust mõõdetuna üle 37,6 °C
  • suust mõõdetuna üle 37,8 °C

Üldiselt ollakse harjutud rääkima just kaenla alt kraaditud kehatemperatuurist. Kui kraadite last pärakust ja kraadiklaas näitab 38,0 °C, mis on ~0,5 kraadi kõrgem kui kaenla alt kraadides, siis kaenla alt mõõtes on tulemus 38,0 °C – 0,5 °C = 37,5 °C.

Kuidas last kraadida?

Nagu nägite, on kehatemperatuuri mõõtmise piirkondi päris mitu. Iga lapsevanem leiab oma lapsele, tema vanusele ja endale kõige sobivama kraadimise viisi.

Temperatuuri mõõtmine pärakust

Kõige täpsem, kiire, sobib hästi imikutele. Mõõtmistulemused saate ~1 minuti jooksul. Kraadides last pärast ravimite andmist, on oluline teada, et kui pärasooles on palju roojamasse, avalduvad kehatemperatuuri muutused aeglasemalt.

Temperatuuri mõõtmine kõrvast

Kuulmekäigust ehk kõrvaaugust temperatuuri mõõtmine on kiire, kerge, mugav ja sobib peaaegu kõigile, kuid vajab spetsiaalset termomeetrit. Mõõtmise tulemuse saate ~3 sekundi pärast. Ärge üllatuge, kui saate kummastki kõrvast erineva temperatuuri, siis tuleb mõõtmist lihtsalt korrata.

Temperatuuri mõõtmine kaenla alt

Vana ja kõige enam läbiproovitud, kuid aega nõudev. Laps peab olenevalt kraadiklaasist 3-5 minutit paigal püsima. Kui laps on väga higine, tuleb kaenlaalust enne kraadimist veidi kuivatada. Kindlasti peab kontrollima, kas kraadiklaas on korralikult kaenlaaugus, ning veenduma, et kraadiklaasi ja keha vahele ei jää riideid, muidu on tulemus ebatäpne.

Temperatuuri mõõtmine suust

Mugav, kuid õige tulemuse saamiseks tuleb meeles pidada, et lutitaolise termomeetriga kraadides peab imik seda „lutti” korralikult imema, ei tohi samal ajal nutta ega läbi suu hingata. Soovitav on, et vahetult enne kraadimist laps ei sööks.

Teistsuguseid termomeetreid ei või imikute ega väikelaste suust kraadimiseks kasutada, sest nad võivad kraadiklaasi katki hammustada.

Kas digitaalne termomeeter või klaasist kraadiklaas?

Digitaalse termomeetriga saate tulemuse ruttu, kuid elektroonika on hästi tundlik ja korduvatel mõõtmistel võib saada erinevaid tulemusi. Samuti tahab enamik digitaalseid termomeetreid kahe mõõtmise vahel veidi puhata.

Klaasist kraadiklaasid on aegade jooksul kindlalt läbiproovitud, kuid veidi aeglasemad, võivad kergesti puruneda ning ei sobi hästi temperatuuri mõõtmiseks suust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mida teha palavikus lapsega?

Kerge palavik

Kaenla alt mõõdetuna on temperatuur 37,4-38,5 °C. Mõõduka kehatemperatuuri tõusu puhul, kui lapse üldseisund on hea, pole palavikku langetavaid ravimeid vaja anda. Last tuleb piisavalt joota ja õhemalt riietada!

Laps ei pea tingimata voodis olema, ta võib liikuda ja mängida. Siiski võib liigne füüsiline koormus palavikku veelgi tõsta. Andke lapsele palju ja tihti juua! Parimad on leiged joogid: jõhvika- või punasesõstramorss, ravimteed mustast sõstrast, vaarikast, pärnaõitest. Kui laps väga higistab, võib anda ka vähese mineraalide sisaldusega, ilma gaasideta mineraalvett.

Kui laps on punetav ja käed-jalad soojad, võib kasutada vanu läbiproovitud koduseid ravivõtteid. Võtke laps riidest lahti, imikul tuleb kindlasti ära võtta ka mähkmed! Laps katta õhukese linaga, mitte tekiga.

Veega üle hõõrumine: vesi peab olema leige (36-37 kraadi), mitte külm! Lapse otsaette võib panna jaheda veelapi. Eriti soodustab kehatemperatuuri langemist kaela- ja kubemepiirkonna ning kaenlaaluste jahutamine veega. Ülehõõrumise kasu on suurem, kui vette lisada veidi viina. Lapsele võib teha ka viinasokke, sealjuures peab lahus sisaldama võrdsetes osades vett ja viina. Kui sokid muutuvad kuivaks, aga kehatemperatuur ei ole langenud, võib sokid uuesti märjaks teha.

Kui teete ülehõõrumisi ja viinasokke, tuleb kindlasti jälgida, et käed-jalad ei muutuks liiga jahedaks, sest siis pole Teie tegevusest enam kasu ning lapse enesetunne võib hoopis halveneda. Kindlasti ei tohi ülehõõrumisi teha, kui lapsel on külmavärinad!

Keskmine e. mõõdukas palavik

Kaenla alt mõõdetud temperatuur on 38,6-39 °C. Kehatemperatuuri langetamiseks mõõduka palaviku puhul sobivad kõik eeltoodud ravivõtted.

Lisaks on palavikku langetavad ravimid, mida võib hakata andma, kui kehatemperatuur on tõusnud üle 38,5 °C. Kõige enam kasutatakse paratsetamooli. Paratsetamoolil on temperatuuri langetav ja valuvastane toime. Imikutele, väikelastele, aga ka suurematele lastele, kes oksendavad, on hea ja mugav manustada paratsetamooli sisaldavaid ravimküünlaid e. suposiite. Ravimküünalde kasutamisel on vaja jälgida, et laps küünalt kohe välja ei punnitaks. Selle vältimiseks tuleks pärast küünla pärakusse lükkamist natuke aega tuharaid koos hoida. Kui Teil pole aga kodus vajaliku suurusega ravimküünlaid, siis sobivad paratsetamooli sisaldavad siirupid ning suurematele lastele ka tabletid.

Paratsetamooli annustamine

Paratsetamooli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. Kui Teie arst pole määranud teisiti, siis tavaline soovitus palaviku puhul on:

Paratsetamooli mõju kestab 4-6 tundi, pärast ravimi kasutamist peaks palavik langema paari tunni jooksul 1-1,5 kraadi võrra. Kui palavik tõuseb uuesti, võib ravimi andmist 6 tunni pärast korrata, kuid reeglina mitte rohkem kui 3-4 korda ööpäevas. Ilma oma arstiga nõu pidamata ei tohi lastele anda paratsetamooli kauem kui kolm päeva.

NB! Meeles tuleb pidada, et paratsetamooli võivad sisaldada ka mitmesuguste muude nimetustega külmetushaiguste ravimid. Seega – kui annate lapsele veel muidki käsimüügiravimeid, lugege kindlasti ravimiga kaasas olevat infolehte!

Kõrge palavik

Temperatuur üle 39,5 °C on kõrge palavik ja üle 40,0 °C väga kõrge palavik.

  • Selline palavik vajab kindlasti ravimi andmist! Annuseid vaadake eestpoolt.
  • Ärge hakake last vee ja viinaga üle hõõruma, kui tal on külmavärinad! Vappekülmaga laps tuleb esialgu tekiga katta ja seejärel talle palavikku langetav küünal panna. Niipea kui lapsel hakkab soe, tuleb tekk pealt ära võtta. Õhukesest särgist ja õhukesest linast piisab täiesti.
  • Kui laps on kahvatu, käed-jalad jahedad, keha aga tulikuum ja kehatemperatuur tõuseb kiiresti, on lapsel palavikukrampide tekke oht!
  • Kahvatut ja jahedat last ei tohi leige veega ega viinaga üle hõõruda! Tuleb anda palavikku langetavat ravimit ja katta laps soojalt kinni. Lapse käsi-jalgu võib veidi hõõruda, et veri paremini ringi käima hakkaks. Alles siis, kui lapse nahk muutub roosaks, võib teha palavikku langetavaid ja jahutavaid protseduure.
  • Jälgige, et ka kõrge palavikuga laps saaks rohkelt juua! Kehatemperatuuri tõus 1 kraadi võrra suurendab organismi vedelikuvajadust 10% võrra. Seega, kui lapsel on palavik üle 39 kraadi, vajab ta vedelikku kuni kolmandiku võrra rohkem kui tervena.

Millal pidada nõu oma arstiga?

  • Kui palavik on alla 3 kuu vanusel imikul.
  • Palavikuga kaasnevad valud: kõhuvalu, seljavalu, kõrvavalu, peavalu.
  • Palavikus laps kaebab, et pissida on valus, urineerib väga sageli või hoopis harva.
  • Palavikus laps lonkab.
  • Palaviku põhjus on arusaamatu või lapsel on hiljuti olnud palavik ja nüüd on lühikese aja järel uus temperatuuri tõus.
  • Palavik püsib rohkem kui 3 päeva.

Millal kutsuda kiirabi?

  • Laps on loid, temperatuur on 40 °C ja kõrgem.
  • Laps oksendab, on loid ja uimane.
  • Laps hingab raskelt, kähisevalt või kõõksuvalt.
  • Palavikus lapse nahale tekivad verevalumid.
  • Lapsel on krambid.

NB! Kui kutsute kiirabi, siis öelge kindlasti, kas ja mida te juba palaviku langetamiseks teinud olete ning kuidas on palavikku mõõdetud.

Mida teha, kui lapsel on palavikukrambid

Kui lapsel tekib krambihoog:

  • ärge takistage lapse liigutusi, kuid jälgige, et ta end ei vigastaks,
  • keerake laps külili,
  • vabastage kaelus, et hingamine oleks vaba,
  • ärge pakkuge midagi juua,
  • ärge püüdke midagi suhu panna,
  • ärge jätke last järelevalveta,
  • pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni.

Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga, südamemassaaz või suust suhu hingamine ei ole vajalik.

Kuidas leida kinnitust oma tegevusele?

Kõigepealt teadke, et palavik ei lange enne, kui haigus hakkab taanduma või organism jagu saama haigusetekitajatest. Seega on palavikku langetavaid tegevusi vaja võib-olla mitu korda korrata.

Püüdke säilitada rahu! Kui Teie olete rahulik, tunneb ka Teie laps end turvalisemalt.

Tegelikult Te ju teate, mida teha, ja kui ei tea, saate alati küsida nõu oma arstilt!

Allikas: Lastehaigla

Palavik ja selle alandamine lastel

Palavik on lastel üsna sage terviseprobleem. Lapsevanema paneb see muretsema: mida nüüd ette võtta? Sageli kardetakse palavikku ja üritatakse seda iga hinna eest alandada. Kas ka põhjendatult? Mida on üldse võimalik palavikku alandades saavutada? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb esmalt aru saada, mis on palavik.

Mis on palavik?

Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Väikestel lastel võib kehatemperatuur veidi tõusta ka rassimise ja mängimise ajal. Sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on olnud vähemalt pool tundi rahulikult.

Kehatemperatuur võib tõusta ülekuumenemise tõttu, näiteks kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Tõsise ülekuumenemise korral, näiteks kui väikelaps on jäetud pikaks ajaks päikese käes parkivasse autosse, võib kehatemperatuur kerkida üle 42 kraadi. Selline ülekuumenemine võib olla eluohtlik. Nakkushaiguste puhul ei tõuse kehatemperatuur tavaliselt üle 40 kraadi.

Palavik on keha tekitatud ja kontrollitud kehatemperatuuri tõus. Palavik tõuseb, sest immuunsüsteem saab aru, et kehas on haigusi tekitavate viirus te või bakterite osised. Piltlikult öeldes on iga inimese ajus termostaat, mis hoiab tema kehatemperatuuri kindlal tasemel. Nakkushaiguse puhul „keeratakse” termostaadi näit kõrgemaks, et keha saaks haigustekitajatest paremini jagu.

Kui aju tasemel on soovitav kehatemperatuur kõrgem kui tegelik kehatemperatuur, tekib külmatunne, käed ja jalad tõmbuvad jahedaks ning tahetakse sooja teki alla pugeda. Sel viisil antakse vähem kehasoojust väliskeskkonda ja palavik tõuseb näiduni, mille aju ette annab. Kui palavik on tõusnud aju poolt ette antud näiduni, külmatunne lakkab. Seejärel ajus termostaadi näit tavaliselt langeb ja inimesel hakkab palav. Kui laps sel ajal paksult tekkide või riiete sisse pakitakse, takistab see kehatemperatuuri alanemist. Väline jahutamine ajus oleva termostaadi näitu ei muuda.

Termostaadi näitu on võimalik alandada mõningate ravimite abil, näiteks paratsetamooli ja ibuprofeeniga.

Kehatemperatuuri mõõtmine

Kõige lihtsamalt ja piisavalt täpselt saab kehatemperatuuri mõõta elektroonilise termomeetriga kaenla alt.

Kaenla alt palavikku mõõtes tuleb termomeeter panna õlavarre ja keha vahelisse kaenlaauku. Tuleb jälgida, et termomeeter ei nihkuks paigast, et termomeetri ja keha vahel ei oleks riideid ning nahk ei oleks niiske, sest neil juhtudel võib termomeeter näidata tegelikust madalamat kehatemperatuuri.

Kõrvatermomeetrid, lutt-termomeetrid ja ribatermomeetrid on üsna kallid ning nende mõõtetulemused sageli ebatäpsed.

Normaalne kehatemperatuur

Erinevatel lastel võib normaalne kehatemperatuur olla mõnevõrra erinev.
Normaalse kehatemperatuuri väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud:

  • kaenla alt mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,3 kraadi
  • pärakust mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,9 kraadi

Kas palavik on ohtlik?

Palavik ise ohtlik ei ole. Palavik on hoopis nakkushaiguste vastane kaitsemehhanism. Mõnikord võib aga palaviku põhjuseks olla mõni tõsine haigus, mis vajab kiiret arstiabi. Sel juhul esineb ka teisi tõsisele haigusele viitavaid
tunnuseid. Kui lapse palavik teeb teile muret, küsige nõu oma perearstilt või pereõelt. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate esmast nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Pöörduge lapsega kohe arsti juurde järgmistel juhtudel:

  • kui alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik
  • kui laps on väga loid ja ei huvitu ümbritsevast
  • kui laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada
  • kui laps hingab raskelt või häälekalt
  • kui laps keeldub joomast
  • kui palavikuga kaasneb sage valulik urineerimine, kui uriin haiseb ja on hägune või verine

Palavikukrambid

Mõnel lapsel võivad palaviku ajal vallanduda palavikukrambid – neid esineb 2–5 protsendil kuue kuu kuni viie aasta vanustel lastel. Palavikukrambid tekivad tavaliselt haiguse alguses, kui palavik kiiresti tõuseb.

Palavikukrampide tekkeks on kaasasündinud eelsoodumus. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid vaid korra elus, kuid on lapsi, kellel võivad palavikukrambid esineda korduvalt. Kui krampe põhjustab ainult palavik, pole need lapsele ohtlikud ega jäta edasiseks eluks jääknähte. Mõnikord võivad krambid aga olla raske haiguse tunnuseks. Seetõttu tuleb esimest korda elus tekkinud krampide puhul alati kutsuda kiirabi.

Palavikukrampide korral võivad lapsevanemad end süüdi tunda, arvates, et nad ei ole suhtunud lapse palavikku piisavalt tähelepanelikult ega õigel ajal palavikku alandanud. Siiski, mitte ühegi praegu kasutusel oleva pala vikuravimi ega ka välise jahutamisega pole võimalik palavikukrampide vallandumist ennetada. Kui lapsel on olnud palavikukrambid, võib palavikualandajat anda lapse enesetunde parandamiseks, kuid krampide tekkimist niiviisi ära hoida ei saa.

Palavikuga kaasnenud krampide korral:

  • keerake laps külili
  • jälgige, et laps krambihoo ajal ennast millegi vastu ei vigastaks
  • ärge hoidke lapse jäsemeid kinni, sest krambihoogu ei saa lapse kinnihoidmisega peatada
  • ärge pange midagi lapse suhu
  • ärge jätke last üksinda
  • kutsuge kohe kiirabi telefonil 112

Kuidas aidata palavikus last

Haige ja palavikus laps ei tohi minna lasteaeda ega kooli, vaid peab kodus paranema ja jõudu koguma. Last ei ole vaja sundida voodis pikutama, ta võib vastavalt enesetundele mängida ja puhata. Palaviku ajal suureneb vedelikuvajadus ja seetõttu tuleb lapsele tihti juua pakkuda. Kuna palavikus laste söögiisu on kehv, pole vaja selle pärast muretseda ega last sööma sundida.

Kui palavik hakkab tõusma, muutuvad lapse käed ja jalad jahedaks, laps võib kurta külmatunnet ning tal võivad tekkida külmavärinad. Sel juhul on lapsel mõnus, kui ta pannakse soojemalt riidesse või mässitakse teki sisse. Õhukestes riietes olemine või väline jahutamine palaviku tõusu ei takista. Kui aga lapsel on palav, tema käed ja jalad on kuumad, siis ei tohiks ta olla liiga soojalt riides ega paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist. Sel juhul võib laps olla kaetud vaid linaga või kanda õhukesi riideid. Tähtis on, et laps tunneks ennast võimalikult mõnusalt ja turvaliselt.

Palavikuravimid (paratsetamool, ibuprofeen)

Selleks, et otsustada, kas lapsele on vaja anda palavikuravimit või mitte, ei tule lähtuda palaviku arvulisest väärtusest. Pikka aega on arvatud, et kui palavik on üle 38,5 kraadi, siis tuleb seda alandada, kuid see pole tingimata nii. Kehatemperatuuri üle 38,5 kraadi ei ole vaja tingimata alandada! Tuleb kaaluda palavikuravimist saadavat võimalikku kasu ja
kahju. Palavikuravimid ei ravi haiguse tekkepõhjust ja kergekäeline palaviku alandamine võib haiguse kulgu pikendada. Samal ajal leevendavad palavikuravimid valu ja aitavad väga kõrge palaviku korral enesetunnet parandada. Kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, kuid laps kurdab valu, võib palavikuravimit anda.

Palavikuravimi andmine on näidustatud,

  • lapse üldise halva enesetunde leevendamiseks
  • kõrva-, kurgu-, pea- ja/või lihasvalu leevendamiseks
  • selleks, et laps hakkaks paremini vedelikku jooma

Palavikuravimit ei ole vaja anda, kui laps tunneb end hoolimata palavikust (mis võib olla ka üle 39 kraadi) üsna hästi, kui ta pole viril ning kui ta ärkvel olles mängib ja tegutseb.
Laste palaviku alandamiseks sobivad toimeainena paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid. Neid on apteekides müügil erinevate nimetuste all. Kindlasti ei tohi lastele palaviku alandamiseks anda atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, mille korral tekib maksa- ja ajukahjustus.

Imikutele sobivad kõige paremini paratsetamooli sisaldavad raviküünlad. Raviküünal pannakse lapse pärakusse, soovitatav on seda enne käte vahel veidi soojendada. Väikelastele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid. 6–12 aastastele lastele võib ravimit anda ka tableti kujul, vastavalt 250–500 mg paratsetamooli või 200 mg ibuprofeeni.

Paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid, raviküünlad ja tabletid võivad sisaldada erinevas koguses toimeainet, seetõttu tuleb hoolega lugeda soovitatavaid annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning vajadusel pidada nõu apteekri, pereõe või perearstiga. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate nõu küsida perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Kahe palavikuravimi doosi andmise ajaline vahe peab olema vähemalt neli tundi ning ööpäevas ei tohi anda palavikuravimit rohkem kui neli korda. Palavik ei pea püsivalt langema alla 38,5 kraadi. Kui anda palavikuravimit ülemäära sageli või suures annuses, võivad tekkida kõrvaltoimed (maksavõi neerukahjustus). Kui laps on üleni kuumav, võib palaviku alandamiseks kasutada ka ülehõõrumist toasooja (mitte külma!) veega, niiskeid sokke või niisket lappi otsmikul. Viinasokid või viinalahusega ülehõõrumine lapse palaviku alandamiseks ei sobi, sest need ärritavad nahka ning piiritus võib läbi
naha verre imenduda.

Äkkeksanteem

Rahvasuus nimetatakse seda haigust ka kolme päeva palavikuks, sest selle üheks tunnuseks on kõrge palavik, mis püsib mitu päeva, mõnikord isegi kauem kui kolm päeva. Äkkeksanteemi põhjustaja on üks herpesviiruste hulka kuuluv viirus. Selle nakkuse põeb enamik lapsi läbi enne kahe aastaseks saamist. Haigus on väga nakkav ning haigestutakse 5–10
päeva möödumisel nakatumisest.

Haigus algab kõrge palavikuga, mõnikord kaasneb ka nohu ja köha. Hooli mata kõrgest palavikust on lapse enesetunne üsna hea. Palavik püsib mitu päeva ja siis langeb järsku. Sel ajal võib kehatüvele tekkida roosalaiguline lööve, mis püsib päeva või paar ning ei sügele. Pärast lööbe tekkimist lapsel palavik enam ei tõuse. Lööbe tekkimine on selle
haiguse puhul tunnuseks, et laps hakkab tervenema.

Äkkeksanteemi põhjustavale viirusele toimivaid ravimeid ei ole, samuti ei ole selle haiguse vastu vaktsiini. Palavikku ei ole vaja tingimata alandada, sest see aitab kehal viirusest kiiremini jagu saada.

Allikas: Eesti Haigekassa

Palavik lapsel – mida teha?

Kõrge kehatemperatuur on väikelaste puhul väga tavaline. Temperatuur langeb normaalsele tasemele harilikul 3-4 päevaga.

Mis on palavik?

Imikute ja laste normaalne kehatemperatuur on umbes 36.4 C kuid võib sõltuvalt lapsest olla pisut erinev. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri, mis on 38 või üle selle.

Palavik on organismi loomulik vastus võitluses selliste infektsioonidega, millega kaasnevad sümptomid on sageli nohu ja köha. Paljud asjad võivad tekitada lastel kõrget temperatuuri alates tavalistest lastehaigustest nagu tuulerõuged ja tonsilliit. Kehatemperatuuri võib tõsta ka vaktsineerimine.

Loe edasi…

Allikas: NHS

Pindmine veenipõletik ja selle lokaalne ravi

Pindmine veenipõletik ehk tromboflebiit on seisund, mille puhul pindmine veen on katsudes tunda “tükina”, veeni kohal on nahk kuumav ning punetav, sageli esineb ka valulikkust.

Pindmise veenipõletiku korral eritatakse nn. spontaanselt tekkivat muutust – mingit põhjust veeniseina põletiku tekkeks ei olegi ning pole ka mõnest välisest faktorist tingitud muutust (näiteks veenikanüül).

Loe edasi “Pindmine veenipõletik ja selle lokaalne ravi”

Kuidas valida pulsikella?

Personaaltreener ja füsioterapeut Martin Kiho annab ülevaate tänapäevaste pulsikellade funktsionaalsustest ning millised võiksid olla kriteeriumid pulsikella valikul.

Pärast seda, kui sa oled aru saanud, milleks pulsikell vajalik on, tekib tõenäoliselt päevakorda uus probleem – kuidas valida pulsikella? Või tänases ühiskonnas oleks hoopiski aktuaalsem küsimus, et milline spordikell või aktiivsusmonitor mulle ikka kõige parem on?

Erinevate spordikellade ja aktiivsusmonitoride hulk poodides on meeletu ja selle ainuõige leidmine võib osutuda tõepoolest raskeks ja ebameeldivaks tegevuseks. Selleks, et endale “see õige” leida, tuleb endale selgeks teha, millist võimekust sa enda uuelt vidinalt ootad. Lisaks tasuks läbi mõelda mõningad nüansid, mis valiku tegemist lihtsustavad. Üldiselt kehtib reegel, et mida rohkem funktsioone seda krõbedam hind.

Spordialast lähtuvalt

Esimene asi, millele peaksid mõtlema on see, et milliste spordialadega või aktiivsustega sa tegeled ja lähtu sellest. Üldiselt on kellad ilusasti spordialade kaupa kategoriseeritud. Kui sa oled lihtsalt aktiivne harrastaja siis vaata aktiivsuse kategooriasse. Või kui sulle meeldib rattaga sõita, siis vali spordikell jalgratta kategooriast. Ning kui sulle meeldib hoopiski erinevate spordialadega tegeleda, siis oleks mõistlik multispordi kategooriasse piiluda.

Vajadustest lähtuvalt

Spordikell või aktiivsusmonitor osta vastavalt oma vajadustele. Kui sa alles alustad treeningutega või oled pühapäeva harrastussportlane, siis tõenäoliselt tippmudelit sul vaja pole, vaid piisab vähesemate funktsioonidega kellast. Need on lisaks ka soodsamad ja rahakott on kindlasti õnnelikum.

GPS’i olemasolu

GPS’iga kellad annavad treeningu lõpus täpse kilometraaži, keskmise kiiruse ja tempo. Lisaks joonistub kaardile läbitud marsruut. Mina valisin GPS’iga kella, kuna mulle meeldib joosta ja rattaga sõita väga mitmesuguseid radu pidi ning ujuda suvalistes kohtades. Pärast on vinge vaadata, milline trajektoor tekkis ning milline oli kogu raja profiil. Ning loomulikult saan vaadata kiirust, ilma et ma seda ise arvutama peaksin, mis teeb jälle elu lihtsamaks.
Kui sind see info ei huvita, siis võid vabalt valida odavama, ilma GPS’ita, kella. Osad ilma GPS’ita kellad isegi oskavad kogutud sammude põhjal välja arvutada läbitud vahemaa ja keskmise tempo aga tuleb arvestada, et see info ei pruugi olla päris korrektne. Aga kui sind see info ei huvitanud, siis see eksimis ruum on igati OK.

Pulsivöö olemasolu

Kaasaegsed spordikellad ja aktiivsusmonitorid suudavad randmelt ise optiliselt pulssi mõõta ja pulsivööd pole otseselt vaja, kui sa oled pühapäevasportlane. Aktiivsematel harrastajatel ja sportlastele oleks aga soovituslik kasutada ka pulsivööd, sest see on lihtsalt veelgi täpsem, kuna mõõdab pulssi otse südame piirkonnast. Trennihuntide seas on see oluline, kuna tänu sellele saab treenida efektiivsetes pulsitsoonides ja arvutada veelgi täpsema kalorikulu. Aga taaskord, kui kõrge intensiivsusega intervalltreeningud sinu treeningkavasse ei kuulu, siis saab ka randmelt mõõtev optiline pulsiandur kenasti hakkama. Lisaks saad sa alati endale pulsivöö juurde osta, kui seda sinu komplektis polnud.

Polar A370 on elegantne ja sportlik veekindel fitnesskell.

Nutifunktsioonide olemasolu

Uutel vingetel kelladel on olemas kõnede ja sõnumite teavitused. Need muidugi võivad treeningut segama hakata, sest fookus läheb treeningult teavituste analüüsimisele. Samas neile, kellel nendest funktsioonidest väheseks jääb, siis on olemas selliseid spordikellasid, mis teavitab sind kõikidest messenger’i sõnumitest ja Instagrami like’idest.
Kuigi tuleb tõdeda, et sportides kasutame päev lõpuks ainult parameetreid nagu pulss, aeg ja kiirus. Kõik muud lisafunktsioonid võivad alguses tunduda jube vajalikud aga kokkuvõttes jäävad need kasutamata.

Veekindlus

Spordikella veekindlus on äärmiselt oluline, sest ikka tuleb ette olukordi, kus on vaja vihmaga jooksma minna, basseinis ujuda või kiirustades dušši alla minna, nii et kell jääb käele. Ehk mõtle nüüd üks kord veel läbi, kus kohas sa enda kella kasutada võiksid. Kui sa iga päev ujulas ei käi, siis piisab ainult pritsmekindlusest. Pritsmekindlat seadet võib kasutada näiteks käsi või nõusid pestes ning loomulikult dušši all käies ja vihmaga joostes. Pritsmekindla kella tunnus on 3 ATM. Väiksema veekindlusega kella ma tegelikult ei soovitaks kellelegi.
Kui tahad aga spordikellaga ujuma minna, siis tuleks sul endale valida juba veekindel kell, millel vastupidavuseks vähemalt ATM 5. Pritsmekindla kellaga ujuma minnes võib lihtsalt juhtuda see, et kell annab otsad.

ATM 10 vastupidavusega kellad on kõigile neile, kes tahaksid lisaks eelnevale ka snorgeldada või surfamas käia.

Disain

Kuna tänapäevaste spordikellade ja aktiivsusmonitoride kasutamine eeldab, et vidin on su randmel pidevalt, siis disain on väga oluline. Vali endale kell, mida sa saaksid kanda igapäevaselt igas olukorras. Kui ta ikka on kole ja sa teda kanda ei taha, siis ega temast suurt kasu pole.
Teine, veelgi olulisem nüans on mugavus. Ta peab olema mugav. Keegi ei taha kanda ebamugavat jubinat enda randmel. Eriti veel päevast päev ja nädalast nädalasse. Selleks, et saaks tehtud õige valik, tuleks kella proovida. Eriti kehtib see naiste puhul, kellele võib aktiivsusmonitor randmel liiga suureks osutuda ja näeb seal lihtsalt kohutav välja. Parim aktiivsusmonitor naistele on ikkagi väiksem seade.

Lisaks soovitan valida sul endale spordikell, millel saab rihma ka ikka vahetada. Nii saad vastavalt vajadusele kella stiili muuta ja enda riietusega paremini sobitada.

Ühendatavus

Enne ostu oleks tark tegu veel uurida, kas tulevane spordikell ühendub sinu nutitelefoniga. See annab lihtsalt mõningaid huvitavaid valikuid juurde nagu sotsiaalmeedia teavituste ilmumine kella ekraanile või muusika haldamine. Mõistagi on võimalik neid teavitusi ka välja lülitada, et need segama ei hakkaks. Ja minu kindel soovitus oleks, et mida vähem segavaid faktoreid trenni ajal, seda parem on. Nii saad sa lihtsalt paremini treeningule keskenduda. Kuigi ma mõistan ka suurepäraselt neid, kelle jaoks võib mõne teavituse avastamine 30 minutit hiljem suur katastroof olla.

Aku kestvus

Kõik me teame, et nutiseadmete akud saavad ruttu tühjaks. Nii juhtub ka uue generatsiooni spordikelladega. Ma soovitan sul valida kohe pulsikell, mida sa igapäev laadima ei peaks. Vastasel juhul võib aktiivsusmonitor lihtsalt kapile ununeda. Minu kriteerium kella valikul oli selline, et see peab kestma vähemalt nädala.

Kokkuvõttes

Kuna spordikellade ja aktiivsusmonitoride valik on tänapäeval lõputu, siis tee enne ostu sooritamist endale selgeks, milliseid funktsioone sul tõesti vaja on ja milliseid nendest sa arvatavasti mitte kunagi kasutama ei hakka. Tihtipeale piisab põhilistest funktsioonidest ja ei ole mõtet kulutada raha lisafunktsioonide peale, mida sa tegelikult ei vaja. Ja kindlasti veendu, et kell oleks ka mugav, et sa saaksid seda igapäevaselt kanda. Sahtlis või riiulil vedelevast aktiivsusmonitorist pole kellelegi kasu.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist

5 asja, mida võiks teada nahasisestest veenilaienditest

Kuigi veenilaiendid on üks sagedaseimad kroonilisi healoomulisi haigusi, ei ole see teema oluline enne, kui inimene märkab muutust oma kehal. Nahasised kapillaarsed laiendid või siis “katkised kapillaarid” nagu neid mõnikord kutsutakse on veenilaiendite hulgas kõige sagedasem. Peamiselt tekivad nad jalgadele ning neid esineb 88% naistest ning 79% meestest.

Loe edasi “5 asja, mida võiks teada nahasisestest veenilaienditest”

Quixx ja Humer on nohu vastu esimene valik

Kinnise nina ja nohu puhul on esimene valik nina loputamine merevee lahusega. Seda soovitavad nii arstid kui ka ravijuhised.

Kinnise nina ja nohu puhul on esimene valik nina loputamine merevee lahusega. Seda soovitavad nii arstid kui ka ravijuhised. Kõige tuntumad tooted selleks on Quixx ja Humer, mida on võimalik osta igast apteegist.

Loe edasi “Quixx ja Humer on nohu vastu esimene valik”

Suvise grilli mure: Miks on liha raske nii seedida?

Sind ootab ees järjekordne suvine väga mõnus grillipidu. Sageli võib pärast liha söömist jääda mulje, et kõht on liialt täis ning valdab raske täis-kõhu-tunne. Võib olla üllatav, et selles ei olegi süüdi liha kui toiduaine vaid see, kuidas sa sööd.

Alustame selles, et liha on tervislik toiduaine, mis seeditakse kehas peaaegu täielikult (97%). Ebamugavustunne grillipeol algab hoopis sellest, et sa muudad järsult oma toitumist ning keha ei suuda sellega lihtsalt nii kiiresti kohaneda.

Toidu seedimise eest hoolitsevad ensüümid

Seedimise eest kannavad kehas hoolt ensüümid. Olulisemad nendest lipaas, proteaas ja amülaas, mis hoolitsevad vastavalt rasvade (lipiidid), valkude (proteiinid) ja süsivesikute seedimise eest. Keha arvestab ensüümide tootmisel igapäevaselt tarbitavate toidukogustega ning on igal inimesel individuaalne sõltuvalt toitumisest.

Kui inimene suurendab järsult lihatoitude (näiteks grill-liha) tarbimist, siis organism ei suuda sellele piisavalt kiiresti reageerida ning kehas tekib lühiajaliselt seedeesnüümide (peamiselt lipaas) puudujääk. See puudujääk avaldub raske täiskõhutundena, mida on võimalik leevedada ensüümpreparaatide kasutamisega, et kompenseerida lühiajalist ensüümide puudujääki.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui kaua võtab aega toidu seedimine?

Lihtsustatult võib öelda, et toit läbib seedetrakti enamasti 24 kuni 72 tunniga. Seedimise aeg sõltub sellest, missuguseid toidu koguseid ja toiduaineid on söödud. Samuti sõltub seedimise aeg näiteks soost ja vanusest. Meestel läbib toit seedetrakti keskmiselt 33 tunniga ja naistel 47 tunniga.

Organismile kasulike ning toitaineterikaste liha- ja kalatoitude täielik seedimine võib võtta kuni 48 tundi. Tänu sellele püsib kõht kaua täis ning järgmise näljatunde tekkimiseni läheb kaua aega. Võrdluseks võime siia tuua rämpstoidu ja maiustused, mis on väga toitainetevaesed (kuid suhkrurikkad), mille puhul näljatunne ja vajadus uuesti süüa tekib juba mõne tunniga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Soovitused

Lihatoitude kõrvale soovitame tarbida piisavalt vedelikku. Janujoogiks ja toidu kõrvale sobib vesi väga hästi. Selleks, et kogu kõht ei täituks ühekülgselt ainult lihaga, soovitame kõrvale süüa ka kergemini seeditavaid puu- ja juurvilju. Seda võiks teha näiteks salatina. Samuti on hea mõte söögikorda alustada salatiga, mis leevendab esimese näljatunde ning vähendab tõenäosust ülesöömiseks.

Seedimise kergendamiseks võib kasutada söögi ajal või pärast sööki seedimist kergendavaid ensüümpreparaate, mida saab osta apteegist. Sellega kompenseerid lühiajalise seedeensüümise puudujäägi kehas.

Toitumisalase teabe leidmiseks soovitame infoallikana kasutada Tervise Arengu Instituudi kodulehte toitumine.ee.

Allikad: Healthline,