Lioton

Pindmine veenipõletik ja selle lokaalne ravi

Pindmine veenipõletik ehk tromboflebiit on seisund, mille puhul pindmine veen on katsudes tunda “tükina”, veeni kohal on nahk kuumav ning punetav, sageli esineb ka valulikkust.

Pindmise veenipõletiku korral eritatakse nn. spontaanselt tekkivat muutust – mingit põhjust veeniseina põletiku tekkeks ei olegi ning pole ka mõnest välisest faktorist tingitud muutust (näiteks veenikanüül).

Loe edasi “Pindmine veenipõletik ja selle lokaalne ravi”

5 asja, mida võiks teada nahasisestest veenilaienditest

Kuigi veenilaiendid on üks sagedaseimad kroonilisi healoomulisi haigusi, ei ole see teema oluline enne, kui inimene märkab muutust oma kehal. Nahasised kapillaarsed laiendid või siis “katkised kapillaarid” nagu neid mõnikord kutsutakse on veenilaiendite hulgas kõige sagedasem. Peamiselt tekivad nad jalgadele ning neid esineb 88% naistest ning 79% meestest.

Loe edasi “5 asja, mida võiks teada nahasisestest veenilaienditest”

Kirurgi üleskutse meestele: näita oma veenilaiendeid arstile

Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.

Mida teeb eesti mees, kui avastab jalalt väljavõluva pehme mügariku ? Loomulikult ignoreerib seda! Parimatel päevadel paneb jalad kõrgemale (siis ei ole tavaliselt näha) või siis lihtsalt ei vaata oma säärele. Õnneks on Eestis lubatud olla veel karvaste jalgadega mees!

Loe edasi “Kirurgi üleskutse meestele: näita oma veenilaiendeid arstile”

Millal on õige aeg tegeleda veenilaienditega?

Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.

Jaanuar on veenilaiendite hooaja keskpaik ning on näha, et teadlikud patsiendid võtavad kevadeks ja suveks valmistumist väga tõsiselt.

Suurem enamus veenilaienditest on kosmeetiline probleem ning meie kliimas on kõige parem nende korrigeerimisega tegeleda just sügis-talvisel perioodil – et oleks aega paraneda ning tulemust oodata.

Iga kosmeetilise operatsiooni järgselt on loomulik paranemisperiood, mis veenilaiendite korrigeerimise järgselt võib olla mitmeid kuid (ükskõik millist kirurgilist meetodit kasutades). Skleroteraapia puhul ei ole paranemine nii pikk, kuid ka veenilaiendite kadumine protseduuri järgselt võtab mitmeid kuid aega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Õnneks on veenilaiendite haigus selline, mida saab kergelt varjata, kui ei ole soovi korrigeerida ning see haigus ei peaks inimese elu juhtima. Pigem julgustan võimalikult palju uurima, mida endale teha lubada, enne kui lõplikult otsustada. Ainult õigesti planeeritud tegevus õigel ajal võimaldab saada loodetud tulemuse!

Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.

Dr Veronika Palmiste nõuanded enne vastuvõtule tulekut

Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg dr Veronika Palmiste tähelepanekud, mida võiks läbi lugeda enne veresoontekirurgi vastuvõtule minekut:

  • Minu jaoks on enamus veenilaiendeid kosmeetiline probleem – korrigeerin neid meeleldi, kuid ainult õigetel alustel. Minu käest kindlasti ei ole mõtet otsida leevendust kõikidele hädadele ja valudele.
  • Minu vastuvõtt on lühike, kui ma saan haigusest aru ning mul on sissetöötatud plaan, kuidas edasi minna – kuna ma ei pea patsienti “ära rääkima” millekski, siis annab võimalus rahulikult hiljem mõtelda, teha kaalutletud valik, mis meid mõlemaid lõpuks õnnelikuks teeb.
  • Jalavalu on väga lai teema ning veenialaiendid reeglina sellega seotud ei ole. Enamus jalavalust on seotud kiirguva valuga seljast või labajala muutusega. Kummagi patoloogiaga mina ei tegele. Õige arst sellel juhul on taastusraviarst.
  • Uurige võimalikult palju nende arstide kohta, kelle juurde lähete, enne vastuvõttu. Ka minule tundub imelik reaktsioon “Issand, Te näete nii noor välja!” või “Ma tahtsin ju meesarsti juurde…”
  • Lihtsalt vestluseks haiguse algusest ei ole eriti mõtet kirurgi juurde minna. Ükski kirug ei sunni patsienti operatsiooni kasuks otsustama, kui patsient ei ole selleks valmis. Esmase info saate meie erinevatest artiklitest või siis oma perearstilt. Kindlasti kutsun üles rohkem uurima enne, kui midagi agressiivset ette võtta lasete.
  • Alajäseme haavandiga patsiente ootame jätkuvalt perearsti saatekirjaga haavaõe vastuvõtule, mitte minu tasulistele vastuvõttudele.
  • Minu vastuvõttudele on alati palju rahvast ning mõnikord peab oma korda ootama. Isegi kui nii juhtub, siis pole vaja muretseda – jõuan kõik ära vaadata. Natuke läheb lihtsalt aega.

Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.

Rasedus ja veenilaiendid

Veenilaienditest raseduse ajal kirjutas oma Facebooki lehel veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kuna tegemist on olulise teemaga, siis dr Palmiste loal oleme postituse täismahus avaldanud ka Tervise ABC lehel.

Igal nädalal suunatakse minu vastuvõtule vähemalt üks kolmanda trimestri rase veenilaiendite tõttu jalal, häbememokkadel või lahklihal. Kõige rohkem hakkab mul patsiendist kahju siis, kui peamine põhjus pöördumiseks ei ole mitte see, et jalad pole ilusad, vaid hoopis hirm võimaliku tromboosi ees. Veenilaiendid ja tromboos ei ole üks ja sama haigus – isegi rasedatel mitte!

Reeglina näeb see välja nii, et ärahirmutatud rase otsib meeleheitlikult võimalust tulla vastuvõtule, kus talle öeldakse, et ta ei pea muretsema ning mitte midagi peale kompressioonravi sellel hetkel teha ei saa. Tavaliselt lõppeb see sellega, et rase hakkab nutma – kas siis kergendusest või pettumusest, et miks talle keegi teine varem seda ei öelnud.

Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus.

Meeldetuletuletuseks

  • Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus
  • Tavapärane on raseduse kolmandas trimestris veenilaiendite teke lahklihale ja häbememokkadele – eriti kui on tegemist mitmenda rasedusega lühikese aja jooksul
  • On normaalne, et väljavõlvuv, laienenud veen tundub katsumisel temperatuurilt soojem kui ümbritsev nahk
  • Pole olemas tabletti ega määret, mis veenilaiendid ära võtaks või nende kasvu pidurdaks
  • Mõnikord võib veenilaiendile surumine tunduda ebameeldiv, ka see on normaalne tunne
  • Veenilaiendite suurenemine raseduse jooksul ei tähenda automaatselt ähvardavat surma veenitromboosi. Samuti ei peaks ainult veenilaiendite olemasolu rased jalal olema põhjus automaatselt madalamolekulaarse hepariini määramiseks raseduse lõpuni.
  • Võimaliku süvaveenitromboosi kahtlusel ei ole mõtet patsiendil minna VERESOONTEKIRURGI, ÜLDKIRURGI vastuvõtule. Sellised patsiendid kuuluvad erakorraliseks käsitluseks erakorralise meditsiini osakonnas. Kui pole kliiniliselt kahtlus ägedale tromboosile, vaid pigem tromboosihirmuga, siis on mõistlik pöörduda Tromboosikabineti õe nõustamisele

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Lõpetuseks

Enamus nähtavaid veenilaiendeid taandub pärast rasedust ning imetamist. Et mitte oma jalgu väga käest ära lasta, on mõistlik tegeleda regulaarse kompressioonraviga (eelkõige sukk või sukapüksid). Veenilaiendite korrektsiooniks konsultatsioonile ja uuringule ootan patsiente siis, kui veenilaiendite välimus enam ei muutu ning on kindel soov kosmeetiliseks korrektsiooniks.

Selleks, et info õigete inimesteni jõuaks, palun jagage seda artiklit rasedate ja beebigruppides, mille liikmed osad meist kindlasti on. Järgmine rase, kes ei pea end surmani ära hirmutama, tänab Sind!

Veenilaiendid – korduma kippuvad küsimused

Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.

Miks veenilaiendid tekivad?

Veenilaiendid ehk varikoos on krooniline haigus, mille põhjuseks on pärilik sidekoenõrkus. Sidekude on kude, millest muuhulgas koosnevad ka veenid. Väga sageli tekivad esimesed nähtavad veenilaiendid koos hormonaalse kõikumisega – puberteedi alguses, raseduste ajal, menopausi või andropausi alguses.

Varikoosi esinemises on väga selge päriliku eelsoodumuse roll – kui vanematel on nähtavad veenilaiendid olemas, on väga tõenäoline, et ka lastel tekivad mingil hetkel elus veenilaiendid. Veenilaiendite teket soodustab ülekaal, juba nimetatud hormonaalne kõikumine, ühe koha peal seismine või istumine.

Kas veenilaiendid on eelkõige naistel?

Veenilaiendeid on nii naistel kui ka meestel, kuid tõesti – naistel natuke sagedamini.

Veenilaiendid, kui haigus, ei diskrimineeri kedagi. Veenilaiendeid on nii naistel kui ka meestel, kuid tõesti – naistel natuke sagedamini. Naiste hulgas on tegemist rohkem kosmeetilise probleemiga. Meeste puhul võib haiguse kulg olla mõnede uuringute alusel kiirem – kosmeetilisest veenikomust tekib kiiremini haavand. Kindlasti mängib oma osa ka fakt, et mehed pööravad veenilaiendite olemasolule vähem tähelepanu kui naised ning otsivad abi alles pöördumatute muutuste korral.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Kas veenilaiendid on ohtlikud?

Veenilaiendid on laienenud veenid, mida on näha eelkõige jalal. Need paistavad välja nii katkise kapillaarina kui ka väljavõlvuva mügarikuna. Reeglina ei ole veenilaiendid inimese tervisele ohtlikud ja enamik veenilaienditest on kosmeetilised. Küll võivad veenilaiendid oma hilisstaadiumites põhjustada olulist jala naha toitehäiret, mis võib viia troofi lise haavandini, mis on kauapüsiv ning halvasti paranev.

Kas veenilaiendid põhjustavad tromboosi?

Tromboos on veresoone ummistus, mida põhjustab vere hüübivushäire. Veenilaiendeid selle tekkes süüdistada ei saa. Kui inimesel on eelsoodumus tromboosiks olemas, siis lihtsalt veenilaienditesse on tromboosil kergem tekkida. Selle ennetamiseks peaks regulaarselt kandma spetsiaalseid kompressioonravi sukki.

Kas kõrgete kontsade kandmine põhjustab veenilaiendite teket?

Kontsade kandmine ei põhjusta veenilaiendeid.

Lihtne vastus on ”ei”. Kui veenilaiendite tekkeks on eelsoodumus olemas, tekivad veenilaiendid ka ilma kõrgete kontsade kandmiseta. Küll võib väga pikaaegsel ebamugavate jalanõude kandmisel, mis takistavad labajala vaba liikumist, olla teatud soodustav mõju veenipuudulikkuse, seahulgas ka veenilaiendite tekkele, kui selleks on olemas eelsoodumus.

Kas apteegikaanid vabastavad veenilaienditest?

Veenilaiendid võivad inimese jaoks olla häirivad ning ollakse nõus proovima erinevaid vahendeid nendest vabanemiseks. Paljudel juhtudel loodetakse abi saada kaanidest. Pole olemas teaduslikku tõestust sellele, et apteegikaanide kasutamine eemaldaks veenilaiendid jäädavalt. Pigem on oht, et kaanihammustusest võib jääda väga inetu arm lisaks varasemale veenilaiendile. Veenilaiendite ravi võiks alustada kompressioonravist ehk suka kandmisest.

Varikoosi esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi – näiteks raskustunne, väsimus, “Rahutud jalad”, mida kõrvalseisja mõõta ei saa. Nende leevenduseks on võimalik kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.

Mul on veenilaiendid, kas ma võin lasta endale massaaži teha?

Võib küll, kui veenilaiendite piirkonna puutumine ei ole valulik ega ebameeldiv. Küll võiks nahasiseste veenilaiendite (nn. katkiste kapillaaride, ”ämblike”) puhul hoiduda väga tugevalt nahka mõjutavatest massaaži alaliikidest jalgade piirkonnas (kupumassaž, LPG-massaaž jne).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Kas pean veenilaiendit arstile näitama?

Veenilaiendid on esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu ei jää jalast ilma. Siiski on tegemist elukvaliteeti halvendava seisundiga, sest hilisemas staadiumis jalale tekkida võiv haavand on ju ebamugav. Kirurgi juurde on veenilaiendite küsimuses mõtet minna siis, kui olete valmis agressiivseks korrigeerimiseks ehk operatsiooniks.

Lihtsalt niisama regulaarselt näitamas veenilaiendeid ei pea käima. Kompressioonraviga võib alustada veenilaiendite puhul ka iseseisvalt, ilma kirurgi konsultatsioonita. Lisaks suka kandmisele võib häirivate kaebuste püsimisel, nagu raskustunne jalgades, väsimus ja nn “Rahutud jalad” kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.

NB! Kahjuks ei võta ükski harjutus, tablett ega kreem juba olemasolevaid veenilaiendeid ära, kuid need võivad vähendada vaevusi nagu jalgade raskustunne, turse ja väsimus.

? Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.

Alajäseme veenilaiendid ehk varikoos

Alajäseme veenialiendid ehk pindmise veenisüsteemi reflukshaigus ehk varikoos on väga levinud krooniline seisund jala veenidel. Erinevate allikate andmetel on nähtava varikoosi puhul esinemissagedus 20-30% – tähendab kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel. Kusjuures, erilist vahet ei ole esinemissageduses – naistel ja meestel esineb varikoosi praktiliselt võrdselt.

Kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel.

Enamusel varikoosi all kannatajatest on tegemist nn. kosmeetilise vormiga – pole selgeid kaebusi ning eelkõige segab, kuidas jalg välja näeb. Samas ei saa mööda vaadata statistikast, mille alusel 80% jalal olevatest haavanditest on just põhjustatud väga kaugele arenenud veenilaiendi haigusest. Ka nendel, kellel on haavandid, on enamjaolt veenilaiendid jäsemel olnud juba aastakümneid varem. Kuna pindmise veenisüsteemi puudulikkus areneb aastate jooksul ning sama kehtib ka naha toitehäire kohta, siis kui varikoosile tähelepanu pöörata ka kosmeetilises faasis, on tegevus seotud oluliste tüsistuste võimaluse vähendamisega.

Veenilaiendite klassifikatsioon

Veenilaiendi haiguse erinevate vormide kirjeldamiseks on olemas oma klassifikatsioon. Selle lihtsustatud variant võtab eelkõige arvesse, kuidas veenilaiend välja näeb ning milliseid kliinilisi kaebusi põhjustab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

C0

Veenilaiendeid näha jäsemel ei ole, kuid võivad olla subjektiivsed kaebused. Kui sellisel juhul teha ultraheli uuring, võib kogenud spetsialist juba näha laienenud veene nahaaluses koes. Miks need veenilaiendi siis veel näha ei ole? Kindlasti on see seotud, millises osas päevas inimene ennast näitamas arstile käib, kui see toimub hommikuti, siis ei ole veel veen
korralikult päevaks välja venida jõudnud. Kindlasti on ka oluline, millises ruumis ülevaatus toimub – kui on väga külm, siis on ka korralikult laienenud veen diameetrilt väiksem. Selle faasiga käib kaasas palju subjektiivseid kaebusi, mida mõõta on võimatu ning võib olla seotud erinevate organsüsteemide patoloogiaga.

C1

Veenilaiendid on juba näha. Eelkõige on tegemist naha pindmises kihis oleva veenilaiendiga, mis võib välja näha nagu katkine kapillaar või naha kohal väljavõlvuv sinine soon. Kindlasti on õigustatud sellises faasis kompressioonravi kasutamine, kuid haigus areneb kindlasti edasi – eelkõige on tähele pandav seos hormonaalse kõikumisega. Mõnikord võib olla seotud ka suuremate veenide puudulikkusega, kuid selle tõestamiseks on vajalik ultraheliuuring.

C2

Tavapärane kobrutav veeniaiend, millega pöördutakse kirurgi vastuvõtule korrigeerimiseks. Selle vormi korral on tõestatud kompressioonravi (tugisuka või põlviku kadmine) edukus – tõesti, veenilaiend kasvab aeglasemalt. Antud faasis on õigustatud lootus, et äkki veenipuudulikkus ei ole veel arenenud suuremate veenideni ja korrektsioon võiks piirduda ainult nähtava veenilaiendiga. On erinevad meetodid, mille järgne tulemus on kosmeetiline ning mõningatel juhtudel on raske uskuda, et seda varikoosi üldse oligi!

C3

Eelnevalt kirjeldatud vormide puhul on veenipuudulikkus arenenud kaugemale ning suurematele veenidele ja seetõttu tekib pika päeva lõpuks ka turse. NB! Turse on eelkõige hüppeliigese piirkonnas, mitte kogu jala ulatuses. Nt. jääb sääre alumisse kolmandikku väga korralik sokirant või siis õhtul ei lähe enam hommikul pandud saapad jalga. Kui sellises faasis varikoosi korrigeerida õigesti ning just veenilaiend on süüdi turse tekkimises, siis pärast korrigeerimist turset enam ei tohiks olla. Kindlasti on õigustatud kompressioonravi kasutamine, sest just pidev turse viib meid järgmisesse staadiumisse.

C4

Veenilaiendi haigus areneb omasoodu edasi. Pidev tursesündroom ning veenulite läbilaskvuse tõus viib naha ja naha-aluskoe muutuseni. Nahk muutub tumedamaks ja õhukeseks just sääre alumises kolmandikus ning samal ajal toimub naha-aluskoe asendumine armkoega. Armi sisse jäävad lõksu närvid, mille tõttu võib olla tunne, nagu „keegi hoiab säärest kinni“. Selles staadiumis on kindlasti vajalik nii kompressioonravi kui ka võimalusel korrigeerimine. Kahjuks ei pööra ükski nendest meetoditest aega tagasi ning nahamuutused, mis selleks ajaks on tekkinud, on jäädavad. Eelkõige on mõistlik korrigeerida, et vältida järgmise kahe staadiumi kohale jõudmist.

C5

Veenipuudulikkus on arenenud ning olnud on juba naha toitehäirest tingitud haavand. Pika võitluse tulemusena, mille alla käib ka korrigeerimine ja kompressioonravi, on õnnestunud haavand kinni kasvatada. Kuigi selline olukord on kordades parem, kui elada avatud haavandiga, on siiski alati võimalus, et haavand tekib uuesti. Seetõttu on korralik nahahooldus ja regulaarne jätkuv kompressioonravi väga oluline.

C6

Veenipuudulikkuse lõppjärk on elu troofilise haavandiga. Kuna veenipuudulikkust on keeruline mõjutada ja see on reeglina
seotud ka valuga, on raske antud faasis haavandit kiirelt kinni kasvatada. Halvematel juhtudel peab inimene kannatama pikka aega haavandi sidumist, korduvaid haavandil põletiku ägenemist. Kogu ravi eesmärk on haavand kinni kasvatada. Varikoosi puhul on selgelt eristatav perekondlik esinemine, seetõttu on just antud staadium paljudele motivaatoriks ka varasemates staadiumites abi otsimiseks.

Mul on varikoos, mida ette võtta juba täna?

Varikoos ei ole enamasti haigus, mis tekiks üle öö – eelkõige tulevad muutused aastate jooksul. Haiguse arenemise kiirus on väga individuaalne – ainus kindel muutus on ühes staadiumist teise minek. Kõige olulisem on inimese soov mitte selle olukorraga leppida ning midagi ette võtta. Kahjuks täielikku tervistumist ükski meetod lubada ei saa, sest sidekoenõrkus on kõikide veenide seintes – ka nendes, mis täna veel laienenud ei ole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Alustada võiks kompressioonravist ehk suka kandmisest. Tähelepanu juhin faktile, et ükski sukk ei võta ära juba laienenud veene, eesmärk on leevendada sümptomeid ning hoida haigust ühes staadiumis pikemat aega. Alustada võiks meditsiinilisest kompressioonsukast tugevusega 18-23 mmHG.

Lisainfot võib saada erinevate tootjate kodulehekülgedelt ning esindustest – üks näide sellest on www.tursekeskus.ee.

Kuna areneva varikoosiga esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi, mida kõrvalseisja mõõta ei saa, on leevenduseks võimalik kasutada erinevaid ravimeid apteegi käsimüügist.

Eestis tegelevad varikoosi kirurgilise korrigeerimisega (operatsioon ning lisaks skleroteraapia) enamasti üldkirurgid, väiksemal määral ka veresoontekirurgid. Ükskõik, milline spetsialist valida, oluline on pidev koostöö – ideaaljuhul jääb inimene ka korduva varikoosiga sama keskuse juurde.

Veenilaiendid on küll esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu EI jää jalast ilma, on tegemist siiski elukvaliteeti halvendava seisundiga. Sest haavand on ju ebamugav. Kõige lihtsam ja odavam on varikoosi korrigeerida efektiivselt esimeses kolmes staadiumis – ärge häbenege oma varikoosiga soovi korral kuhugi pöördumast!

Valige just Teile sobiv spetsialist, kes saab aru, mis on Teie eesmärk ja soov.

Veenilaiendite operatsioon

Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist veenides. Selle tagajärjel võivad tekkida vereringehäired ja kroonilised haavandid.

Miks opereerida

Veenilaiendite tekke põhjuseks peetakse kaasasündinud sidekoe nõrkust. Põhilised riskitegurid on pärilik soodumus, rasedus ja töö pidevalt seisvas või istuvas asendis, kuna see raskendab venoosse vere äravoolu jalgadest. Veenilaiendite operatsioonil eemaldatakse nahaalused laienenud veenid. Pindmiste veenide eemaldamise järgselt toimub venoosse vere äravool jalast süvaveenide kaudu.

Teiega arutades otsustatakse operatsiooni ajal toimuva valutustamise meetod vastavalt operatsiooni mahule:

  • üldnarkoos – patsient on teadvuseta ega tunne valu;
  • kohalik tuimastus – valutustatakse ainult opereeritav piirkond;
  • spinaalanesteesia – tuimastusainet süstitakse seljaajuvedelikku, ravimi toimel muutub alakeha 5–15 minuti pärast tundetuks. Mõne tunni vältel on häiritud ka jalgade liikuvus. Ravimi toime lakkamisel tundlikkus ja jalgade liikuvus taastub.

Kuidas valmistuda operatsiooniks

Operatsiooni eelselt on oluline Teie tervisliku seisundi hindamine. Enne operatsiooni võetakse vajadusel analüüsid ning teostatakse arsti mää­ ratud uuringud.

Anesteesiale eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal!

Teile antakse küsitlusleht, kuhu peate märkima täpsed andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.

Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi! Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste ravimid võtke haiglasse kaasa.

NB! Operatsioonile võtke kaasa rõhkside, mida ühele jalale kulub vastavalt Teie kehakaalule 5–8 m. Rõhkside on 10–12 cm laiune tugev ja elastne side, mida saab osta apteegi käsimüügist.

Operatsioonijärgne periood

  • 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida nätsu ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
  • Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes püüdke vett mitte alla neelata!
  • Vajadusel võtke sisse anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id) 2–3 lonksu veega.
  • Ärge jumestage end ega lakkige küüsi! Lakitud ja kunstküüned takistavad sõrmeotsa asetatava jälgimisanduri tööd. Vajadusel võidakse eemaldada operatsiooni ajal küünelakk või kunstküüs.
  • Pöörduge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
  • Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
  • Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
  • Jätke koju kõik ehted, rõngad, needid ja muud väärtesemed. Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte prillid ja/või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid.
  • Käige enne operatsioonile minekut WCs!
  • Kui Te kasutate kuuldeaparaati ja/või astmainhalaatorit, siis võtke need operatsioonituppa kaasa.
  • Enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus, et vältida haavapõletiku riski.

Rõhksideme sidumine jalale

  • Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
  • Haavavalu korral võtke valuvaigisteid.
  • Püsti tõusta ja koju minna lubatakse üldjuhul samal päeval pärast operatsiooni.
  • Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale saatja vastu ning korraldage kojuminek autoga. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat (ka lühiajalist) juhtida autot ega töötada seadmetega.
  • Nädala jooksul pärast operatsiooni ärge kasutage atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid (nt Aspiriini).
  • Jalal turse tekkimisel määrige turselisi kohti hepariini sisaldava geeliga, mida saate osta apteegi käsimüügist. Hepariini sisaldavat geeli kasutades taanduvad ka operatsioonijärgsed verevalumid jalgadel kiiremini.
  • Esimestel operatsioonijärgsetel päevadel vältige treppidest käimist ning jalgu liigutamata ühes asendis seismist või istumist. Kõndige mõned korrad päevas, korraga kuni 30 minutit. Järgnevatel päevadel suurendage aktiivsust järk-järgult. Puhake jalgu hommikul, lõunal ja õhtul, tõstes jalad vähemalt üheks tunniks rindkerest kõrgemale (nt patjadele).
  • Duši alla võite minna alates teisest päevast pärast operatsiooni, haavapiirkonda kuivatage kergelt tupsutades. Sauna ja vanni võib minna umbes 1 kuu pärast operatsiooni, kui haavad on paranenud.
  • Haavaniidid eemaldatakse 12–14 päeva pärast operatsiooni Teie ravi- või perearsti juures.
  • Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab tavaliselt 1–3 nädalat.
  • Pärast operatsiooni asetatakse jalale rõhkside. Rõhksidet tuleb kanda 2–3 päeva ööpäevaringselt ja edaspidi niitide eemaldamiseni ainult päeval. Pärast niitide eemaldamist võib rõhksideme asendada ravisukkadega, mis avaldavad samuti kudedele vajalikku survet. Rõhksidet või ravisukkasid on soovitatav kanda vähemalt 2 kuud.
  • Jalgade väsimuse ja uute veenilaiendite tekke vältimiseks soovitatakse ka edaspidi kanda ravisukkasid. Eriti oluline on ravisukkade kasutamine siis, kui Teil tuleb palju istuda või seista. Ravisukkade tugevus on erinev ja nende valik sõltub Teie jalgade seisundist. Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pärast operatsiooni pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi. Kui haavade piirkonnas ilmnevad põletiku tunnused: punetus, kuumus, valu tugevnemine, äkiline valu sääremarjas või eritis haavast, siis pöörduge perearsti või raviarsti poole. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Allikas:
Veenilaiendi operatsioon,
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Miks veenilaiendid tekivad ja mis ometi aitaks?

Veenilaienditega on tuttavad paljud naised ja ka mehed. Ise nad ära ei kao, pigem tekib neid elu jooksul juurde. Miks see nii on ja mis ometi aitaks, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste.

Veenilaiendid on laienenud ja nähtavad veenid jalgadel, mis aja jooksul suurenevad. Põhjuseks on veeniseina nõrkus või süvaveeni võimetus täita oma ülesannet: veen on kinni läinud, näiteks tromboosi või trauma tõttu.

Järjest enam leiab tõestust veenilaiendi tekkimise teooria, mille kohaselt haigestuvad esmalt väiksemad veenid pindmisest veenisüsteemist – põhiveenide lisaharud. Haigestunud veen ei suuda täita oma ülesannet hoida verd voolamas ühes suunas, n-ö varbast südamesse, veri jääb püsima veenilaiendisse ning võib esile kutsuda ümbritsevate kudede kahjustust.

Haiguse süvenemisel kutsub vere pendeldamine veenilaiendis esile järjest enama hulga ühenduses olevate veenide haigestumise, kuni tekib refluks ehk vere pendeldamine ja põhiliste pindmiste veenide laienemine.

Veenisüsteemi kaudu liigub hapnikuvaene veri jäsemetest südame poole. Kuna veri peab veenisüsteemis liikuma gravitatsioonijõule vastu ning varvaste vahel teist nii suurt pumpa kui süda ei ole (süda on arteriaalse vere ringipumpamiseks), pidi loodus midagi muud välja mõtlema, et veri õigeks ajaks südamesse jõuaks.

Veenisüsteem on dubleeritud: on pindmised ja süvaveenid, milles vere ühesuunalist liikumist aitab tagada klappide süsteem ning lihaspumbad. Enamik verest liigub süvasüsteemi, väiksem osa pindmise süsteemi kaudu.

Pindmised ja süvaveenid on omavahel ühendatud ühendusveenide kaudu. Pindmisel süsteemil on kaks põhiveeni ja hulgaliselt lisaharusid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Veenilaiendid halvendavad elukvaliteeti

Tavapäraselt kardavad inimesed veenilaiendite puhul trombi. See on aga täiesti ekslik. Tromb on hüübimissüsteemi haigus, veenilaiend sidekoehaigus. Küll aga on tõsi see, et veenilaiendid võivad halvendada elukvaliteeti. Veenihaiguse süvenemisel tekivad kroonilised muutused veene ümbritsevates kudedes, esmalt turse eelkõige hüppeliigese piirkonda, seejärel naha troofilised muutused, eelkõige naha õhenemine ja värvuse muutus (hüperpigmentatsioon).

Mõnel juhul, kui veenilaiend asub nahapinnale väga lähedal, võib veenilaiendi kohal esineda sügelevat löövet või lõhkevad veenikomud väga kerge trauma korral ja põhjustavad verejooksu.

Sageli küsitakse, kas veenilaiendid lähevad ise ära. Veenilaiendid ehk varikoos on tekkinud kroonilisest sidekoenõrkusest ning spontaanselt ära ei kao. Pigem tekib haiguse süvenedes nähtavaid veenilaiendeid juurde.

Kas peaksin veenilaienditega tegelema?

Nii kaua, kui varikoos ei põhjusta vaevusi, kas või kosmeetilisi, ei ole hädavajalik veenikomusid kirurgiliselt korrigeerida. Kui lisaks varikoosile on pärast füüsilist koormust, eriti hüppeliigese piirkonnas, jalg turses, sääre alumises kolmandikus muutub naha värvus, võiks kaaluda vähemalt kompressioonravi alustamist. Vältida tuleks nahamuutuste tõttu tekkiva troofilise haavandi staadiumi. Kui siiski on tekkinud haavand, tuleb nõu pidada veresoontekirurgiga.

Kompressioonravi on ainus efektiivne mittekirurgiline meetod jala kroonilise venoosse puudulikkuse leevendamiseks. Seda saab teha nii elastse sideme kui sukaga, tavaliselt soovitatakse kompressioonravi teha päeviti. Elastse sideme sidumist alusta labajalast suunaga südame poole.

Sukkadest tuleks kasutada II klassi oma, tugevusega 140 DENi. Kompressioonravi võib olla raske alustada, kuna jalg ei ole sellega harjunud. Kompressioonravi efekt on sama, mis adekvaatsel kirurgilisel meetodil.

Tihtipeale küsivad patsiendid, millal võiks kasutada hepariiniga geele. Vastus on, et üksnes tromboflebiidi ehk veeni-põletikuga. Muul juhul veenilaiendile hepariiniga geeli määrimine kliinilist efekti ei anna, pigem kuivatab liialt nahka.

Sama levinud küsimus on, kas apteegikaanid eemaldavad veenilaiendeid – kindlasti mitte. Apteegikaani kasutamine võiks olla õigustatud tromboflebiidi korral, kuid hepariiniga geelid on sel puhul hügieenilisemad ja efektiivsemad.

Veel võimalusi

Skleroteraapia on vähem invasiivne meetod veenilaiendite korrektsiooniks. Ravimi abil suletakse veeni valendik, et seda ei oleks enam näha ning ka refluksi ei saaks toimuda. Skleroteraapiat kasutatakse kapillaaride ja nahal nähtavate veenilaiendite korral. Suuremate veenidega on vajadus korduvate protseduuride järele tõenäoliselt suurem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Veenilaiendite kirurgilise korrektsiooni eelis skleroteraapia ees seisneb selles, et kui skleroseerimisel jääb veen alles, siis kirurgilisel eemaldamisel laienenud veeni osa eemaldatakse.

Seetõttu võib organism skleroseeritud veeni uuesti lahti lüüsida, seevastu opereeritud veen samale kohale tagasi ei kasva.

Skleroteraapia korral puudub narkoosivajadus, lisaks võib skleroteraapiat teha pea piiramatu arv kordi. Seevastu kirurgilist korrektsiooni ühele jäsemele üle kolme korra eriti ei soovitata.

Millal otsustada operatsiooni kasuks?

Oleneb veenilaiendite suurusest ja asukohast. Kui tegemist on pindmise veenisüsteemi põhiveene haarava varikoosiga ning veenikomud on suured, on mõistlik valida kirurgiline korrektsioon. Patsiendid küsivad samuti, miks veenilaiendid tagasi tulevad. Tegemist on sidekoenõrkusega, probleem ei ole ainult ühes veenis, vaid haigestunud on kõik veenid nahaaluses koes.

Enne veenilaiendite eemaldamist tehakse patsiendile täpsustavaid uurin-guid – kirurg peab olema kindel, et süva-veen on avatud. Mõnikord on vaja ka täpsustavat Doppleri ultraheliuuringut, et veenduda, kas süvaveenid on avatud ja tegemist pole süvaveenisüsteemi puudulikkusega (vere pendeldamine vales suunas).

Et selle operatsiooni käigus on ootuspärane verekaotus, on vaja enne teada ka patsiendi hemoglobiiniväärtust ja homöostaasi näitajaid (kaaliumi, naatriumi).

Mõnes keskuses tehakse patsiendile veel lisauuringuid: näiteks pindmise veenisüsteemi ultraheliuuring vahetult enne operatsiooni, et otsustada plaanitava operatsiooni maht. Eesmärk on eemaldada nii vähe veene kui võimalik, samas nii palju, kui vaja hea kosmeetilise või raviefekti saamiseks.

Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla

Veenilaiendid – tülikas, kuid leevendatav terviseprobleem

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev veresoontekirurg Veronika Palmiste kinnitab, et kuigi veenilaiendid on inetu ja pikema aja peale ka tõsine terviseprobleem, on võimalik leida sellele aegsasti sekkudes leevendust.

Loe edasi “Veenilaiendid – tülikas, kuid leevendatav terviseprobleem”