Podagra on ainevahetushäire, mis tekib, kui veres sisalduva kusihappe kontsentratsioon on pikema perioodi jooksul liiga kõrge. Podagra kimbutab eelkõige mehi, haigestumine esineb tavaliselt keskeas. Naistel avaldub haigus tüüpiliselt koos menopausi algusega, mil ainevahetus aeglustub.

Podagra olemus

Podagra on puriine lagundava ensüümi urikaasi puudusest tingitud ainevahetuse häire, mille tagajärjel tekib veres liiga kõrge kusihappe tase. Ensüüm urikaas on puudu kõigil inimestel evolutsiooniliste geenmutatsioonide tõttu, seega ei suuda inimorganism kusihapet edasi lagundada ning võib tekkida kusihappe liigsus veres.

Umbes kolmandik kusihappest saadakse toiduga, ülejäänud toodetakse organismi siseselt näiteks rakkude lammutamisel. Kusihape eritub umbes 70% ulatuses uriiniga, ülejäänu eritub seedetrakti kaudu. Toiduga saadav osa kusihappest tekib inimese organismis loomsete rakkude DNAs sisalduvate puriinide seedimisel ja lagundamisel. Puriinid lagundatakse kusihappeks maksa ja soolestiku limaskesta rakkudes.

Podagra korral on kusihappe kontsentratsioon veres niivõrd kõrge, et vedelast kusihappest moodustuvad tahked uraatkristallid, mis sadenevad verest liigestesse, kõhredesse, neerudesse ning kuseteedesse. Liigestes kutsub uraatkristallide sadenemine esile põletiku. Kroonilise podagraga kaasneb uraatkristallide sadenemine pehmetesse kudedesse, näiteks naha alla.

Podagra põhjused

Tavaliselt on hüperurikeemia tingitud toitumisest tulenevast kusihappe ületootmisest või kusihappe vähenenud eritumisest seoses vananemise või ravimite võtmisega. Sellisteks ravimiteks võivad olla diureetikumid, mis viivad kehast vedelikke välja suurendades nii kusihappe kontsentratsiooni veres.

Podagra esinemist mõjutab geneetiline eelsoodumus ja ülekaalulisus. Kuna suurem osa kusihappest toodetakse organismi siseselt näiteks rakkude lammutamisel tähendab see ülekaalulistele inimestele täiendavat riski tulenevalt suuremast rakkude arvust organismis, kus kusihapet toodetakse.

Diagnoosimine

Podagrat võib kahtlustada sümptomite esinedes. Kõige sagedasemateks sümptomiteks on suurevarbaliigese valu ja deformeerunud kuju ning neerukivide teke. Podagra diagnoosimiseks on vajalik vereproov, milles analüüsitakse kusihappe kontsentratsioon veres. Kui esinevad sümptomid ja ka vereproov indikeerib hüperurikeemiat võib kindel olla, et tegemist on podagraga.

Ravi ja teised võimalused vaeguste leevendamiseks

Podagrast tulenevaid vaegusi on võimalik ära hoida ja leevendada haigusest teadliku elustiili ja ravimite koostoimel. Kuna kusihapet lagundava ensüümi urikaasi pole võimalik sünteetiliselt manustada, on elustiili muutuste ja ravimite eesmärgiks kusihappe sisaldust vähedamine veres. Lühiajaliseks meetmeks võib olla ka põletikuvastane ravi, et atakki kontrolli all hoida.

Podagrat põdev inimene peab kindlasti jälgima toitumist. Menüüs tuleb vähendada puriinirikaste toitude ja jookide kogust. Rohkelt puriini on näiteks sea- ja loomalihas, linnuliha nahas ja kalas, mida podagrat põdev inimene ei tohiks vältima hakata, kuid mille koguseid toidukordadel tuleks vähendada. Alkoholi tarbimist tuleks vältida. Podagra põdeja peaks suurendama puu- ja juurviljade osakaalu oma toidus ning jookidest eelistama vett ja lahjemat piima.

Kusihappe taseme tõus veres on tavaliselt seotud ka ülekaaluga. Kehakaalu langetamine aitab kusihape taset organismis vähendada ja seega sümptomeid oluliselt leevendada. Podagrat aitab kontrolli all hoida ka rohke vee tarbimine, mis madaldab kusihappe kontsentratsiooni veres ning hoiab seega ära uraatkristallide tekke.

Allikad:
Pärnu Haigla
Eesti Arst, Piia Tuvik
Ida-Tallinna Keskhaigla
SynLab
Virtuaalkliinik, dr Metsna