Mis on diabeet ?

Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel, maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest.

  • Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi.
  • Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.
  • Eestis on ligikaudu 7000 1 tüübi diabeeti põdevat inimest.
  • II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.

Diabeedi tunnused

  • Pidev janu ja suukuivus
  • Sage urineerimine
  • Väsimus/jõuetus
  • Pidev nälg
  • Ootamatu kaalulangus
  • Aeglaselt paranevad haavad
  • Korduvad infektsioonid
  • Ähmane nägemine

Diabeedil on kümneid erinevaid vorme

Diabeedi spekter on väga lai. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet erinevate haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedivormid järgmiselt:

  • I tüübi diabeet: põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel
  • II tüübi diabeet: põhjuseks insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused
  • rasedusaegne diabeet: põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
  • muudest põhjustest tulenev diabeet: põhjuseks näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire.

Lisaks sellele on tuntud ka järgmised diabeedi avaldumisvormid:

  • LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults) on täiskasvanueas algav, aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm.
  • MODY (Maturity Onset Diabeet of the Young) on enamasti 20–30-aastaselt või ka nooremana algav ja tugevasti pärilik diabeet, mille põhjuseks on kõhunäärme puudulik insuliinieritus.

Kõikide diabeeditüüpide siseselt võib esineda erinevaid avaldumisvorme ja ravi võib ulatuda eridieedist insuliinini.
I tüübi diabeedi ravi eeldab alati eluaegset insuliinravi. Haruldastel juhtudel võib I tüübi diabeedi parandada kõhunäärme saarerakkude siirdamise või kõhunäärme siirdamisega.

Haigestumisvanus.

I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas.
II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastele, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves.
II tüübi diabeeti põdevatel inimestel on teatud juhtudel võimalik viia oma veresuhkru tase normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased. Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida.

Diabeedi erinevad alatüübid

On võimalik eristada mitukümmend erinevat diabeedivormi.
Diabeet ei ole kindla sümptomaatikaga haigus, diabeedi võib jagada erinevatesse alagruppidesse. Jaotus on üsna ebatäpne ning seda ei saa kaasajal pidada näiteks ravivariantide ainsaks valikukriteeriumiks. Diabeedi loomus võib haiguse edenedes muutuda, seetõtu on täpsest klassifikatsioonist olulisem arvestada haiguse raskusastet ja pakkuda komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi.

  • I tüübi diabeeti esineb Soomes ülemaailmses mastaabis kõige enam. Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti.
  • II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi.
  • Rasedusaegse diabeedi all mõeldakse last ootava ema erandlikku suhkru ainevahetust, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse ajal. Rasedusaegset diabeeti põdeva patsiendi veresuhkrut jälgitakse regulaarselt ka pärast sünnitust, sest II tüübi diabeeti haigestumise risk on suurenenud. Rasedusaegsesse diabeeti haigestumise riski vähendavad ka kaalu jälgimine ja füüsiliselt aktiivne eluviis.
  • Muud diabeedivormid on LADA (latent autoimmune diabeet in adults), MODY (maturity-onset diabeet in the young), sekundaarne diabeet, mitokondriaalne diabeet ja neonataalne diabeet.

Allikas: Eesti Diabeediliit

3 lihtsat tunnust – kas diabeet võib ohustada ka sind?

Diabeet ehk suhkruhaigus on laialt levinud krooniline ainevahetushaigus, mis tuleneb  insuliini nõrgast eritumisest või toimest. Eestis näiteks põeb diabeeti kokku umbes 70 000 inimest. Nendest vaid 10% kannatab esimest tüüpi diabeedi all, mis on pärilikku laadi, põhjustatud viirushaigustest või keskkonnateguritest ning mida pole võimalik ennetada.  

Suuremale osale (ligi 90% diabeetikutest) valmistab probleeme just teise tüübi diabeet, mis on seotud otseselt ebatervislike toitumisharjumuste ja vähese füüsilise aktiivsusega. See on haigus, mida saab õigeaegse avastamise korral edukalt nii ennetada kui ka ravida.

Teise tüübi diabeedi avastamise teeb keeruliseks haiguse hiiliv kulgemine pikkade aastate jooksul – kõrgemas eas võivad 2. tüübi diabeediga kaasneda rasked tüsistused, kuid sellel hetkel on juba raske haiguse kulgu muuta.

Millal oleks õige aeg ennast kontrollida?

Kindlasti tasuks lasta kontrollida oma veresuhkru taset, kui:

Sul on vanust üle 40 aasta

Kuigi teise tüübi diabeeti on hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel, esineb see tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 40 aastat ja rohkem.

Oled ülekaalus ja sinu füüsiline aktiivsus on väike

Selgeks diabeediriski indikaatoriks on vööümbermõõdu suurenemine (meestel üle 102cm, naistel üle 88cm).

Sinu suguvõsas on esinenud diabeeti

Teise tüübi diabeet võib harvematel juhtudel olla ka pärilik – eriti tähelepanelik pead oma kehakaalu suhtes olema siis, kui sinu perekonnas on diabeeti juba esinenud.

Esialgse kiire online-testi saad teha siinsamas:

Miks tasub olla tähelepanelik?

Veresuhkru kontrolli tasub eelmainitud tunnuste kokkulangemisel minna isegi siis, kui tunned ennast tervena. Nimelt on teise tüübi diabeet aeglaselt arenev haigus ja tervisenäitajad võivad märkamatult halveneda pikkade aastate jooksul, ilma et sa seda otseselt märkaks. Just seepärast arvatakse, et lisaks 60 000 teise tüübi diabeetikule põeb sama palju inimesi seda haigust enese teadmata.

Kui ohtlik on teise tüübi diabeet tervisele?

Kui veresuhkru tase püsib pikka aega liiga kõrge, võivad vanuse suurenedes diabeedi tüsistusena välja kujuneda vägagi rasked tüsistused: 

suurte veresoonte kahjustuse tõttu suurenenud infarkti- ja insuldioht
väikeste veresoonte kahjustuse tõttu tekkinud nägemiskahjustus ja oht jääda pimedaks
intensiivset ravi vajav neerupuudulikkus
veresoonte kahjustuse tagajärjel jalgades tekkiv gangreen ning võimalik amputatsioon
meeste puhul erektsioonihäired ja impotentsus

Mida teha, kui kuulud riskigruppi?

2. tüüpi diabeeti võib nimetada ka elustiilihaiguseks, mida saab ennetada või aastateks edasi lükata, muutes oma käitumisharjumusi. Lihtsaim moodus 2. tüüpi diabeedi vältimiseks ning juba haigestunutel olukorra leevendamiseks on tervislikud eluviisid.

Suurem füüsiline aktiivsus

Piisav kehaline koormus on üheks haiguse ennetamise olulisemaks võtmekomponendiks. Seejuures tasub silmas pidada, et kehalise aktiivsuse suurendamine toimuks regulaarselt. Muutuste saavutamiseks võiks liikuda vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval, nädalas kokku minimaalselt 3-4 tundi. Heaks eesmärgiks on liikuda iga päev vähemalt 10 000 sammu – selle eesmärgi mõõtmisel aitavad füüsilist aktiivsust jälgivad tasuta mobiiliäpid.

Tervislikum ja mitmekülgsem toitumine

Ka igapäevase menüü jälgimisel on oluline osa teise tüübi diabeedist hoidumisel. Soovitatav on lisada menüüsse rohkem erinevaid tärklisevabasid köögivilju (näiteks tomat, paprika, brokoli, porgand, lillkapsas, sibul, kurk, spinat, türgi oad, kapsas, lehtsalat, sobivad ka seened) ning eelistada toiduvalmistamisel hautamist ja keetmist praadimisele.

Kasuks tuleb ka tagasihoidlikum soola kasutamine toitude valmistamisel ning kergesti omastatavate süsivesikute vähendamine menüüs – neid leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes ja kookides. Samuti on soovitav vältida suure tärklisesisaldusega toitude tarbimist, nagu näiteks kartul, valge riis ja pastatooted.

Kõiki neid soovitusi on loomulikult raske kasutusele võtta korraga, kuid vähehaaval nii toitumist kui liikumisharjumusi ümber kujundades vähendad diabeediriski oluliselt.

Mõõtmise käigus ilmnenud kõrge veresuhkru taseme korral tuleks koheselt pöörduda ka oma perearsti vastuvõtule.