Beebi gaasivaludeks nimetatakse olukorda, kui igati terve laps muu nähtava põhjuseta sageli ja kõvasti nutab või karjub. Sagedamate ja tugevamate gaasivalude all kannatavad eelkõige need lapsed, keda toidetakse kunstlike toidusegudega.
Miks beebi gaasivalud tekivad?
Pärast sündi on kõik beebi jaoks uus. Soojast ja pimedast emaüsast väljumise järel peab laps kohanema lugematu arvu muutustega. Esimene nendest muutustest on iseseisev hingamine. Ümbritsevast keskkonnast tuleb pidevalt ja ohtralt uusi kummalisi signaale – helisid, valgust ja lõhnu. Hoolimata kõigest sellest ümbritsevast mürast peab laps õppima palju uusi asju – kuidas imeda, süüa, pissida, kakada ja sooja hoida. See on vastsündinu jaoks täiesti uus ja tundmatu olukord, mis tähendab tema närvisüsteemile tohutut stressi. Seda perioodi nimetatakse vastsündinu neurohormonaalse kohanemise perioodiks.
Esimeste elunädalate jooksul selgub, kas laps on võimeline kõigi nende uute aistingutega toime tulema või on seda tema haavatava ja ebaküpse immuunsüsteemi jaoks liiga palju. Ülepinges närvisüsteem põhjustab stressi. Selline stress omakorda mõjutab sooletalitlust. Täpselt sama kehtib ka täiskasvanute kohta – näiteks eksamipalavik põhjustab paljudel inimestel kõhuvalu.
Seni teadmata põhjusel kutsub ülepinges närvisüsteem mõnedel (tundlikel) imikutel esile soolte kramplikke kokkutõmbeid, mida nimetatakse koolikuteks. Sellised kokkutõmbed võivad häirida toidu ja gaasi liikumist sooltes ning põhjustada sooleseina venitust, mis tekitabki valu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eespool mainitud ülepinges närvisüsteemi kõrval on veel mitmeid teisi põhjusi, mis võivad imikutel koolikuid põhjustada:
- seedetrakti ebaküpsus;
- liigne gaas, mis kutsub esile soole venituse;
- piimaallergia;
- vähene bakterite arv sooletraktis;
- üle- või alatoitmine jt põhjused.
Koolikuteks nimetatakse seisundit, kui laps nutab vanuses kahest nädalast kuni nelja kuuni rohkem kui kolm päeva nädalas üle kolme tunni päevas.
Koolikute all kannatav imik nutab iga päev enamasti ühel ja samal ajal ega reageeri lohutamiskatsetele. Tavaliselt nutab laps sellisel juhul pärastlõunati, õhtuti või hilisõhtuti. Nutt on tavaliselt vali ja lohutamatu ning erineb nutust, mis annab märku tühjast kõhust või üksijätmisest. Paljudel juhtudel viitab kõhuvalule see, et laps tõmbab jalad vastu kõhtu ja sirutab need siis välja. Sel teel püüab ta ähkides ja pingutades valu leevendada.
Enamasti saavad emad juba lapse käitumisest ja nutu toonist aru, et ta nutab valu pärast.
Beebide koolikud kaovad tavaliselt iseenesest kolme kuni nelja kuu vanusena, ilma et neist jääks mingit püsivat kahjustust.