Krooniline bronhiit

Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Ta tekib mitmesuguste bakterite ja viiruste, aga ka ärritavate gaaside mõjul. Bronhiit kaasneb sageli mitmesuguste teiste kopsuhaigustega, kuid ka külmetushaigustega. Bronhiidi tavalisemateks nähtudeks on köha ja suur rögaeritus.

Tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit. Krooniline bronhiit tekib ka siis kui ägedat bronhiiti põetakse väga sageli. Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Vahel võivad köhahood muutuda nii ägedateks, et võivad tekkida hingamisteede veritsevad haavandid.

Ravimireklaam. Flavamed 60mg N10 (ambroksool) on käsimüügiravim. Näidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulgevate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral. Flavamed (ambroksool) muudab lima vedelamaks ja seda on kergem välja köhida. Annustamine täiskasvanutel ja üle 12 aastastel noorukitel: Pool 60mg kihisevat tabletti 3 korda päevas 1.–3. päeval ja seejärel pool 60 mg kihisevat tabletti 2 korda päevas. Täiskasvanutel võib annust suurendada 60 mg-ni (üks kihisev tablett) 2 korda päevas. Kihisev tablett lahustatakse klaasitäies vees ja lahus juuakse pärast sööki ning ilma arsti korralduseta mitte kauem kui 4…5 päeva. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG (Menarini group), Glienicker Weg 125, 12489 Berliin, Saksamaa. Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 29, 10612. EE-FLA-02-2023-V1-web (koostatud 01.2023). Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Krooniline bronhiit võib põhjustada ka kopsutorude laienemist ja kopsupuhitust. Kopsutorude laienemise korral koguneb magades laienditesse röga, mida hommikul sageli pikka aega välja köhitakse. Raskemal juhul võib röga ka mädanema minna ja põhjustada kopsude väärarenguid. Kopsupuhituse korral suureneb kopsude õhusisaldus, kuid väheneb hingamispind. Nii jääb organismi varustatus hapnikuga puudulikuks ja arenevad välja vereringehäired. Välisteks nähtudeks on hingeldamine ja vaadikujuline rindkere. Rindkere liikuvus võib märgatavalt väheneda.

Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks.

Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3–4 korda sagedamini kui naistel.

Miks see haigus tekib ?

Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.

Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskesta kaitsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel. Bronhide limaskesta normaalne puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub infektsioon ja kujuneb põletik. Kroonilise bronhiidi ägenemise tekitajad on samad, mis ägeda bronhiidi puhulgi — pneumokokk, hemofiilus jt.

Kroonilise bronhiidi tüsistusteks võivad olla: kopsupõletik, bronhide liigne laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning südamepuudulikkus.