Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel.

Eesnääre mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

Loe lisaks: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.