Allergiline nohu

Allergiline nohu on nina limaskesta ülitundlikkus erinevate allergeenide vastu. Kui nina ja ninakõrvalkoobaste limaskest puutub kokku allergeeniga, vabaneb ninas olevatest rakkudest bioaktiivne aine histamiin. Histamiin põhjustab ninas turse, sügeluse ja suurenenud limaerituse.

Allergiline nohu võib olla sesoonne ehk hooajaline (nimetatakse ka heinanohuks) või aastaringne.

Allergilise nohu põhjustavad allergeenid võivad olla näiteks:

• õietolm;
• hallitusseened;
• tolm (tolmulestad);
• loomade karvad;
• õitsevad heintaimed (esinevad ainult kindlal aastaajal);
• toidu- ja maitseained.

Allergilise nohu vaevusi võivad süvendada saastunud õhk, suitsuhais, tugevad lõhnad ja temperatuuri kõikumine.

Millised on sümptomid ?

Allergilise nohu puhul on tavapärasteks sümptomiteks ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas, rohke vesine eritis ninast või selle vajumine tahapoole ninaneelu suunas, ninahingamise takistus.

Kaasneda võivad pisaravool, silmade punetus, sügelus ja turse ning lõhnatunde vähenemine. Allergilise nohu sümptomitele võivad lisanduda väsimus, unehäired, kontsentratsioonivõime langus ja depressioon. Samuti võivad esineda kurgu ja keele kuivus, kõrvade sügelus ja peavalu.

Kuidas allergilist nohu diagnoositakse ?

• Täpne anamnees (küsimustik) allergia eelsoodumuse suhtes, kui ka varem esinenud allergiliste reaktsioonide kohta.
• Nina ja ninaneelu vaatlus, vajadusel ninalima uurimine.
• Vastavalt vajadusele röntgenoloogiline uuring ja/või allergiauuring.

Allergilise nohu ravi

Antihistamiinsed ravimid – nende toime on kiire, nad vähendavad efektiivselt aevastamist, vesist eritist ninast, ninasügelust, silmade punetust, sügelust ja turset, vähemal määral mõjutavad nad ninakinnisust. Antihistamiinseid ravimeid võib tarvitada vaid päevadel, kui esinevad allergianähud ehk vastavalt vajadusele. Hooajalise allergilise nohuga patsiendid peavad ravimeid tarvitama kogu hooaja vältel.

Antihistamiinseid ravimeid on võimalik osta apteegist ilma retseptita.

Ninakaudsed hormoonspreid – vähendavad nina limaskesta põletikku ja ninakinnisust. Glükokortikoidaerosool (ninasprei) oli varasemalt soodustusega retseptiravim, mille määras kas perearst, allergoloog või kõrva-nina-kurguarst, kuid nüüd saab seda osta apteegist ka ilma retseptita.

Spetsiifiline immuunravi – seisneb väikeses annuses allergeeni korduvas süstimises allergoloogi kontrolli all. Ravi kestab 1-3 aastat. Immuunravi on tavaliselt tõhus, vähendades haigusnähte ja allergiaravimite vajadust.

Ninaloputused füsioloogilise lahusega, et vähendada allergeeni hulka nina limaskestal ning lühendada kokkupuuteaega allergeeniga. Nina loputamine isotoonilise lahusega võiks koos käia nii antihistamiinikumine kui ka hormoonspreidega.

Kirurgiline ravi juhul, kui eelnevalt loetletud ravimeetodid on osutunud ebaefektiivseks, sel juhul suunab perearst Teid saatekirjaga kõrva-nina-kurguarstile.

Teile sobiva ravimeetodi määrab Teie arst.

Varane ja korrapärane allergilise nohu ravi võib ennetada tüsistuste väljakujunemist (nt kõrva ja ninakõrvalkoobaste põletikud). Võimalusel vältige kontakti ainetega, millele Te allergiline olete.

Allikas: TÜK Kõrvaliinik