Diabeet ehk suhkruhaigus on laialt levinud krooniline ainevahetushaigus, mis tuleneb  insuliini nõrgast eritumisest või toimest. Eestis näiteks põeb diabeeti kokku umbes 70 000 inimest. Nendest vaid 10% kannatab esimest tüüpi diabeedi all, mis on pärilikku laadi, põhjustatud viirushaigustest või keskkonnateguritest ning mida pole võimalik ennetada.  

Suuremale osale (ligi 90% diabeetikutest) valmistab probleeme just teise tüübi diabeet, mis on seotud otseselt ebatervislike toitumisharjumuste ja vähese füüsilise aktiivsusega. See on haigus, mida saab õigeaegse avastamise korral edukalt nii ennetada kui ka ravida.

Teise tüübi diabeedi avastamise teeb keeruliseks haiguse hiiliv kulgemine pikkade aastate jooksul – kõrgemas eas võivad 2. tüübi diabeediga kaasneda rasked tüsistused, kuid sellel hetkel on juba raske haiguse kulgu muuta.

Millal oleks õige aeg ennast kontrollida?

Kindlasti tasuks lasta kontrollida oma veresuhkru taset, kui:

✔︎ Sul on vanust üle 40 aasta

Kuigi teise tüübi diabeeti on hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel, esineb see tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 40 aastat ja rohkem.

✔︎ Oled ülekaalus ja sinu füüsiline aktiivsus on väike

Selgeks diabeediriski indikaatoriks on vööümbermõõdu suurenemine (meestel üle 102cm, naistel üle 88cm).

✔︎ Sinu suguvõsas on esinenud diabeeti

Teise tüübi diabeet võib harvematel juhtudel olla ka pärilik – eriti tähelepanelik pead oma kehakaalu suhtes olema siis, kui sinu perekonnas on diabeeti juba esinenud.

Esialgse kiire online-testi saad teha siinsamas: