Kõhuvalu on vähemalt korra esinenud pea igal inimesel. Kroonilist kõhuvalu esineb 4–15%-l naistest ja sageduselt on see võrreldav migreeni, seljavalu ja astmaga. Vaid kolmandik naistest, kel valutab kõht tihti või vahel, pöördub arsti poole.
Kõhuvalu all mõeldakse sageli krampe või tuima valu, mis esineb kõhupiirkonnas. Need on enamasti lühiajalised, põhjustavad peamiselt ebamugavust ning ei ole kuigi tõsised.
Rohkem on põhjust muretseda, kui tegemist on järsku alanud tugeva kõhuõõne valuga. Sellisel juhul peaks igaks juhuks erakorralisse vastuvõttu (kuigi ka seal jäävad kõhuvalu põhjused sageli teadmata).
Mis põhjustab kõhuvalu?
Levinud põhjused kõhuvalu tekkimisel on kõhugaasid, mis on seedetrakti kogunenud. Sellele leiab abi apteegi käsimüügiravimite hulgast, kuid kindlasti peaks tegelema kõhugaaside kogunemise põhjuse välja selgitamisega.
Teiseks levinud põhjuseks on soolenakkused, mida iseloomustab kõhulahtisuse ja kõhupiirkonna krampide (kõhuvalu) samaaegne esinemine. Soolenakkus on viiruslik või bakteriaalne infektsioon, mis tavaliselt saadakse kokkupuutel kellegagi, kellel see nakkus juba on. Soolenakkuste leviku vältimiseks on oluline käte hügieen.
Kroonilise kõhuvalu põhjuseid on väga palju ja vahel põhjust ei leitagi. Üks esimesi kroonilise kõhuvalu põhjusi on endometrioos. Seda põeb kuni 15% naistest ja kroonilise alakõhuvaluga naispatsientidest esineb seda kuni 50%-l.
Kus piirkonnas valutab?
Üks oluline tundemärk on valu asukoht. Näiteks ülakõhuvalud, millega kaasnevad iiveldus ja korduv oksendamine, on enamasti tingitud nakkushaigustest.
Keskmise kõhupiirkonna valu põhjustajaks on gaasid ja kahtlustada võib seedimisega seotud probleeme. Enamasti kaasneb sellega kõhulahtisus. Alumise kõhupoole valud on lisaks eelmainitule mõnikord naistel seotud günekoloogiliste, meestel aga meessuguorganite muredega.
Järsk tugev kõhuvalu
Kui kõhuvalu on äkilise algusega ja väga väga tugev, siis peaks kindlasti pöörduma Erakorralise Meditsiini Osakonda.
Väga tugeva ja järsu algusega kõhuvalu põhjuseks võivad olla pimesoole põletik (apenditsiit), pankreatiit, maohaavandid, sapipõiepõletik või neerukivid, mis vajavad kindlasti arstlikku sekkumist ja ravi.
Allikad: Meditsiiniuudised, Confido, NHS
