Köha on oma olemuselt järsk, plahvatuslik õhu väljavool kopsudest ning ühtlasi üks kõige sagedasematest arsti poole pöördumise põhjustest. Hääl, mis köhatusega kaasneb, tekib häälepaelte tugeva kokkulöömise tulemusena.
Köha eesmärk on puhastada hingamisteid sisse hingatud mustusest (tolm, mida leidub sissehingatavas õhus) ja kaitsta kopse. Inimesed köhatavad eesmärgipäraselt (vabatahtlikult) või spontaanselt (kontrollimatult suutmata, seda maha suruda).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks köha tekib?
Köha tekib siis, kui hingamisteedes on mingil põhjusel ärritus. Köha algpõhjused sõltuvad sellest, kas köha on kestnud vähem kui kolm nädalat (äge köha) või sellest enam (krooniline köha).
Ägeda köha põhjustajateks on tavaliselt:
- Ülemiste hingamisteede infektsioon, sh äge bronhiit
- Ninaneelonohu (postnasal drip, lima kogunemine nina tagaossa või kurku)
- Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) hoog
- Kopsupõletik
Kroonilise köha sagedasemateks põhjusteks on
- Krooniline bronhiit
- Ninaneelunohu
- Hingamisteede ärritus, mis jääb püsima pärast hingamisteede infektsiooni väljaravimist
- Reflukshaigus (maosisu tagasiheide söögitorru)
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millal peaks pöörduma arsti poole
Köhaga ei ole vaja tingimata arsti vastuvõtule minna. Kindlasti peaks rohkem muret tundma, kui köhaga kaasnevad järgmised sümptomid:
- õhupuudus;
- vere köhimine;
- kaalulangus;
- palavik, mis on kestnud üle ühe nädala.
Samuti, kui esineb kõrgem tuberkuloosi nakatumise risk (kokkupuutumine haigetega, HIV nakkus või hormoonravimite kasutamine) või HIV nakkuse risk (kõrge riskiga seksuaalkäitumine, süstitavate narkootikumide kasutamine).
Kui esineb mõni eelpool toodud sümptomitest, patsient kuulub riskigruppi või on midagi (hingamisteid ärritavat) sisse hinganud, siis peaks kindlasti viivitamatult arsti poole pöörduma.
Kui esineb äge köha ilma eelpooltoodud hoiatavate sümptomiteta, siis võib enne arsti poole pöördumist mõne päeva oodata, et näha, kas köha möödub või paranevad selle aja jooksul sümptomid. Seda eriti juhul kui köhaga kaasneb kinnine nina ja kurguvalu, mis viitab ülemiste hingamisteede nakkusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Köha ravi
Kõige parem mõte on alati tegeleda köha algpõhjuse ravimisega, sest köha ei ole iseseisev haigus vaid mõne teise haiguse sümptom. Näiteks bakteriaalset kopsupõletikku tuleks ravida antibiootikumidega, KOKi või astmat tuleks ravida bronhe lõõgastava ravimiga või hormoonidega.
Kuna köha olulisus seisneb selles, et ta aitab hingamisteid puhastada (toob röga bronhidest välja), siis ei ole hea mõte köha maha suruda. Samas, kui köha on nii tõsine, et ei lase magada, siis võib seda viimase võimalusena kaaluda.
Köha ravis on kaks peamist lähenemist:
- Köha maha surumine, mis vähendab (ajus asuvas köhakeskuses) köharefleksi.
- Rögalahtistite kasutamine, mis aitab vedeldada haiguse ajal bronhides tekkivat röga, tänu millele on inimesel kergem köhida.
Rögalahtistid
Arstid soovitavad köha raviks kasutada rögalahtisteid (nimetatakse ka mukolüütikumideks), mis vedeldavad bronhides tekkivad paksu sekreeti (röga). Tänu sellele on patsiendil kergem välja köhida. Rögalahtistid ei suru köharefleksi maha. Kõige sagedamini kasutatavad rögalahtistid (Eestis) on ambroksool ja atsetüültsüsteiin.
Tasub meelde jätta
- Enamasti on köha põhjuseks ülemiste hingamisteede infektsioon või ninaneelunohu.
- Murelikuks peaks tegema, kui köhaga kaasneb õhupuudus, köhimisega kaasneb veri ja/või üle nädala kestnud palavik.
- Arst saab panna diagnoosi pärast varasema haigusloo hindamist ning patsiendi läbivaatust.
- Köharavimeid (supressante ja rögalahtisteid) tohib kasutada ainult sihipäraselt ning vastavalt näidustusele. Näiteks supressante tohib kasutada ainult arsti nõusolekul.
Kasutatud allikad:
Cough in Adults, Merck Manual