Füsioterapeut, personaaltreener ja toitumisnõustaja Martin Kiho annab näpunäiteid, kuidas oleks haigena kasulik toituda.
Gripihooaeg on täies hoos nagu seda ajakirjandusest pidevalt lugeda saab. Kui sinul on veel õnnestunud pääseda, siis pese kenasti käsi edasi. Tõbistest kaaslastest võiks ka kaarega mööda minna. Aga kui ikkagi haigeks peaksid jääma, siis annan mõned nipid, kuidas võiksid toituda, et kiiremini terveks saada.
Haigena üldjuhul söögiisu pole, aga siiski söömata jätmisega teeme endale nö karuteene.
Nimelt ajal, kui keha võitleb haigustekitajatega, on keha energiavajadus suurenenud. Ehk kehal oleks vaja rohkem energiat söödud toidu näol kui tavaliselt. Kehatemperatuur on tõusnud (märk, et keha ravi ennast) ja tunne on just kui oleks otse ahjust tulnud. Et temperatuuri tõsta, vajab keha energiat. Seda saame aga toidust. Haigena kehtib pigem reegel, et söö vähe, aga tihti. Õnneks selle vähese söömisega isu puudumise tõttu probleeme ei teki. Kui me aga üldse ei söö, siis muutume veel nõrgemaks ja organismi võime haigustekitajatega tegeleda väheneb samuti. Tulemuseks – pikem paranemise aeg.
Haigena on toidu valik veelgi tähtsam
Haigena õigete toitude valik on veelgi tähtsam, kui terve olles. Organismil on käsil tähtis ülesanne ja valed valikud, ei ole tervenemisele kuidagi abiks. Võiks võrrelda seda auto klaasipesuvedelikuga – talvel kasutades suve klaasipesuvedelikku jäätub see ära ja klaas jääb ikkagi mustaks. Kui tahame head tulemust, siis oleks vaja ikkagi õiget vahendit, mis kerge külmaga ära ei jäätuks. Ja kui tahame kindla peale minna, siis -24 kraadi kindel vedelik on kõige õigem valik. Täpselt sama on ka meie kehaga, kui haiged oleme.
Mida siis süüa?
Klassikaline kana-nuudlisupp
Juba aegade hämarusest on seda soovitatud haigetel süüa. Miks? Saame sealt energiat, vitamiine, mineraale ja vett. Haigena ollakse tihti peale vedelikupuuduses ja supp on hea võimalus vedeliku puudust vältida.
Puljong
Puljong koosneb üldjuhul veest, maitseainetest ja rasvast. Haigena vedelikku tarbida on alati hea ja kui seal on erinevaid mineraalaineid, mida saame maitseainetest, siis võib ainult käsi plaksutada.
Kaerahelbepuder
Kuna söögiisu on olematu, siis saame sellest toidust palju aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, et energia meil otsa ei saaks. Samuti on putru hea lihtne süüa. Kasulikkusest rääkides saame veel vitamiine ja turgutame immuunsüsteemi. Lisa pudrule suhkru asemel mett ja veidi puuvilju ning saad veel parema ja kasulikuma toidukorra endale tekitada.
Küüslauk
Küüslauk on üks igavesti hea kraam immuunsuse turgutamiseks. Juba vanarahvas teadis seda. Lisa küüslauku supile või puljongile ja saad veel lisaks suurepärase maitseelamuse.
Ingver
Järgmine suurepärane taim on ingver. Sarnaselt küüslaugule aitab ka ingver immuunsüsteemi turgutada ja on hea abiline pisikutega võitlusel.
Mesi
Valutavale kurgule ei leidu midagi mõnusamat, kui lusikatäis mett. Mesi leevendab kurguvalu ja annab meile ohtralt energiat. Mesi sobib suurepäraselt ka tee või sooja piima sisse.
Kuum tee
Rohelises ja mustas tees leidub antioksüdante, mis aitavad organismil võidelda haigustekitajatega. Lisaks on palju teisi taimi, millest teed tehes saab erinevate probleemide puhul abi. Ei tasu unustada, et vedelikku on meie kehal rohkem vaja, kui terve olles.
Banaan
Banaani on imelihtne süüa ja maitseb samuti hästi. Hea on ta aga sellepärast, et sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks muidugi saame energiat, mida on kehal vaja.
Jogurt
Juhul kui arst on määranud antibiootikumid, siis jogurt on toiduaine, mis on lausa kohustuslik. Jogurtis leidub probiootikume, mis on nö head bakterid. Antibiootikumid hävitavad lisaks halbadele bakteritele ka häid baktereid, mida organism vajab ja sellepärast ongi jogurt vajalik.
Marjad
Marjad on täis vitamiine ja mineraale, mis on abiks immuunsüsteemi turgutamisel. Kui värskeid marju pole, siis sobivad ka külmutatud, millest saab teha maitsva ja tervisliku smuuti. Samuti sobivad marjad pudru sisse, andes seal juurde head maitset.
Lõhe
Lõhes on palju OMEGA-3 rasvhappeid ja D-vitamiini, mis on meie tervisele ja immuunsusele määrava tähtsusega. Kuna talvel on päikest minimaalselt, siis keha seda juurde ei sünteesi ja omastama peame D-vitamiini rohkem toidust või toidulisanditest.
