Lioton

Rasedus ja veenilaiendid

Veenilaienditest raseduse ajal kirjutas oma Facebooki lehel veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kuna tegemist on olulise teemaga, siis dr Palmiste loal oleme postituse täismahus avaldanud ka Tervise ABC lehel.

Igal nädalal suunatakse minu vastuvõtule vähemalt üks kolmanda trimestri rase veenilaiendite tõttu jalal, häbememokkadel või lahklihal. Kõige rohkem hakkab mul patsiendist kahju siis, kui peamine põhjus pöördumiseks ei ole mitte see, et jalad pole ilusad, vaid hoopis hirm võimaliku tromboosi ees. Veenilaiendid ja tromboos ei ole üks ja sama haigus – isegi rasedatel mitte!

Reeglina näeb see välja nii, et ärahirmutatud rase otsib meeleheitlikult võimalust tulla vastuvõtule, kus talle öeldakse, et ta ei pea muretsema ning mitte midagi peale kompressioonravi sellel hetkel teha ei saa. Tavaliselt lõppeb see sellega, et rase hakkab nutma – kas siis kergendusest või pettumusest, et miks talle keegi teine varem seda ei öelnud.

Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus.

Meeldetuletuletuseks

  • Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus
  • Tavapärane on raseduse kolmandas trimestris veenilaiendite teke lahklihale ja häbememokkadele – eriti kui on tegemist mitmenda rasedusega lühikese aja jooksul
  • On normaalne, et väljavõlvuv, laienenud veen tundub katsumisel temperatuurilt soojem kui ümbritsev nahk
  • Pole olemas tabletti ega määret, mis veenilaiendid ära võtaks või nende kasvu pidurdaks
  • Mõnikord võib veenilaiendile surumine tunduda ebameeldiv, ka see on normaalne tunne
  • Veenilaiendite suurenemine raseduse jooksul ei tähenda automaatselt ähvardavat surma veenitromboosi. Samuti ei peaks ainult veenilaiendite olemasolu rased jalal olema põhjus automaatselt madalamolekulaarse hepariini määramiseks raseduse lõpuni.
  • Võimaliku süvaveenitromboosi kahtlusel ei ole mõtet patsiendil minna VERESOONTEKIRURGI, ÜLDKIRURGI vastuvõtule. Sellised patsiendid kuuluvad erakorraliseks käsitluseks erakorralise meditsiini osakonnas. Kui pole kliiniliselt kahtlus ägedale tromboosile, vaid pigem tromboosihirmuga, siis on mõistlik pöörduda Tromboosikabineti õe nõustamisele

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lioton

Lõpetuseks

Enamus nähtavaid veenilaiendeid taandub pärast rasedust ning imetamist. Et mitte oma jalgu väga käest ära lasta, on mõistlik tegeleda regulaarse kompressioonraviga (eelkõige sukk või sukapüksid). Veenilaiendite korrektsiooniks konsultatsioonile ja uuringule ootan patsiente siis, kui veenilaiendite välimus enam ei muutu ning on kindel soov kosmeetiliseks korrektsiooniks.

Selleks, et info õigete inimesteni jõuaks, palun jagage seda artiklit rasedate ja beebigruppides, mille liikmed osad meist kindlasti on. Järgmine rase, kes ei pea end surmani ära hirmutama, tänab Sind!

Nohu raseduse ajal

Rasedusaegne nohu on väga levinud. See tähendab, et nina tilgub või on nina limaskest turses (ja selle tõttu ka nina kinni). Peaaegu 30% rasedatest naistest esineb ninakinnisus, ilma et selle põhjuseks oleks mõni allergia või viirushaigus. Sellest on tulnud ka nimetus “rasedusaegne nohu”.

Rasedusaegne nohu võib alata juba teisel raseduskuul ning minna aja möödudes järjest hullemaks. Ninakinnisus peaks kindlasti leevenema iseeneslikult pärast sünnitust ning täielikult mööduma umbes kahe nädala jooksul pärast sünnitust.

Loe edasi “Nohu raseduse ajal”