tervise- ja meditsiiniportaal
Pindmine veenipõletik ehk tromboflebiit on seisund, mille puhul pindmine veen on katsudes tunda “tükina”, veeni kohal on nahk kuumav ning punetav, sageli esineb ka valulikkust.
Pindmise veenipõletiku korral eritatakse nn. spontaanselt tekkivat muutust – mingit põhjust veeniseina põletiku tekkeks ei olegi ning pole ka mõnest välisest faktorist tingitud muutust (näiteks veenikanüül).
Kuigi veenilaiendid on üks sagedaseimad kroonilisi healoomulisi haigusi, ei ole see teema oluline enne, kui inimene märkab muutust oma kehal. Nahasised kapillaarsed laiendid või siis “katkised kapillaarid” nagu neid mõnikord kutsutakse on veenilaiendite hulgas kõige sagedasem. Peamiselt tekivad nad jalgadele ning neid esineb 88% naistest ning 79% meestest.
Loe edasi “5 asja, mida võiks teada nahasisestest veenilaienditest”
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Mida teeb eesti mees, kui avastab jalalt väljavõluva pehme mügariku ? Loomulikult ignoreerib seda! Parimatel päevadel paneb jalad kõrgemale (siis ei ole tavaliselt näha) või siis lihtsalt ei vaata oma säärele. Õnneks on Eestis lubatud olla veel karvaste jalgadega mees!
Loe edasi “Kirurgi üleskutse meestele: näita oma veenilaiendeid arstile”
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Jaanuar on veenilaiendite hooaja keskpaik ning on näha, et teadlikud patsiendid võtavad kevadeks ja suveks valmistumist väga tõsiselt.
Suurem enamus veenilaienditest on kosmeetiline probleem ning meie kliimas on kõige parem nende korrigeerimisega tegeleda just sügis-talvisel perioodil – et oleks aega paraneda ning tulemust oodata.
Iga kosmeetilise operatsiooni järgselt on loomulik paranemisperiood, mis veenilaiendite korrigeerimise järgselt võib olla mitmeid kuid (ükskõik millist kirurgilist meetodit kasutades). Skleroteraapia puhul ei ole paranemine nii pikk, kuid ka veenilaiendite kadumine protseduuri järgselt võtab mitmeid kuid aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õnneks on veenilaiendite haigus selline, mida saab kergelt varjata, kui ei ole soovi korrigeerida ning see haigus ei peaks inimese elu juhtima. Pigem julgustan võimalikult palju uurima, mida endale teha lubada, enne kui lõplikult otsustada. Ainult õigesti planeeritud tegevus õigel ajal võimaldab saada loodetud tulemuse!
Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg dr Veronika Palmiste tähelepanekud, mida võiks läbi lugeda enne veresoontekirurgi vastuvõtule minekut:
Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Veenilaienditest raseduse ajal kirjutas oma Facebooki lehel veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kuna tegemist on olulise teemaga, siis dr Palmiste loal oleme postituse täismahus avaldanud ka Tervise ABC lehel.
Igal nädalal suunatakse minu vastuvõtule vähemalt üks kolmanda trimestri rase veenilaiendite tõttu jalal, häbememokkadel või lahklihal. Kõige rohkem hakkab mul patsiendist kahju siis, kui peamine põhjus pöördumiseks ei ole mitte see, et jalad pole ilusad, vaid hoopis hirm võimaliku tromboosi ees. Veenilaiendid ja tromboos ei ole üks ja sama haigus – isegi rasedatel mitte!
Reeglina näeb see välja nii, et ärahirmutatud rase otsib meeleheitlikult võimalust tulla vastuvõtule, kus talle öeldakse, et ta ei pea muretsema ning mitte midagi peale kompressioonravi sellel hetkel teha ei saa. Tavaliselt lõppeb see sellega, et rase hakkab nutma – kas siis kergendusest või pettumusest, et miks talle keegi teine varem seda ei öelnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enamus nähtavaid veenilaiendeid taandub pärast rasedust ning imetamist. Et mitte oma jalgu väga käest ära lasta, on mõistlik tegeleda regulaarse kompressioonraviga (eelkõige sukk või sukapüksid). Veenilaiendite korrektsiooniks konsultatsioonile ja uuringule ootan patsiente siis, kui veenilaiendite välimus enam ei muutu ning on kindel soov kosmeetiliseks korrektsiooniks.
Selleks, et info õigete inimesteni jõuaks, palun jagage seda artiklit rasedate ja beebigruppides, mille liikmed osad meist kindlasti on. Järgmine rase, kes ei pea end surmani ära hirmutama, tänab Sind!
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Veenilaiendid ehk varikoos on krooniline haigus, mille põhjuseks on pärilik sidekoenõrkus. Sidekude on kude, millest muuhulgas koosnevad ka veenid. Väga sageli tekivad esimesed nähtavad veenilaiendid koos hormonaalse kõikumisega – puberteedi alguses, raseduste ajal, menopausi või andropausi alguses.
Varikoosi esinemises on väga selge päriliku eelsoodumuse roll – kui vanematel on nähtavad veenilaiendid olemas, on väga tõenäoline, et ka lastel tekivad mingil hetkel elus veenilaiendid. Veenilaiendite teket soodustab ülekaal, juba nimetatud hormonaalne kõikumine, ühe koha peal seismine või istumine.
Veenilaiendid, kui haigus, ei diskrimineeri kedagi. Veenilaiendeid on nii naistel kui ka meestel, kuid tõesti – naistel natuke sagedamini. Naiste hulgas on tegemist rohkem kosmeetilise probleemiga. Meeste puhul võib haiguse kulg olla mõnede uuringute alusel kiirem – kosmeetilisest veenikomust tekib kiiremini haavand. Kindlasti mängib oma osa ka fakt, et mehed pööravad veenilaiendite olemasolule vähem tähelepanu kui naised ning otsivad abi alles pöördumatute muutuste korral.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veenilaiendid on laienenud veenid, mida on näha eelkõige jalal. Need paistavad välja nii katkise kapillaarina kui ka väljavõlvuva mügarikuna. Reeglina ei ole veenilaiendid inimese tervisele ohtlikud ja enamik veenilaienditest on kosmeetilised. Küll võivad veenilaiendid oma hilisstaadiumites põhjustada olulist jala naha toitehäiret, mis võib viia troofi lise haavandini, mis on kauapüsiv ning halvasti paranev.
Tromboos on veresoone ummistus, mida põhjustab vere hüübivushäire. Veenilaiendeid selle tekkes süüdistada ei saa. Kui inimesel on eelsoodumus tromboosiks olemas, siis lihtsalt veenilaienditesse on tromboosil kergem tekkida. Selle ennetamiseks peaks regulaarselt kandma spetsiaalseid kompressioonravi sukki.
Lihtne vastus on ”ei”. Kui veenilaiendite tekkeks on eelsoodumus olemas, tekivad veenilaiendid ka ilma kõrgete kontsade kandmiseta. Küll võib väga pikaaegsel ebamugavate jalanõude kandmisel, mis takistavad labajala vaba liikumist, olla teatud soodustav mõju veenipuudulikkuse, seahulgas ka veenilaiendite tekkele, kui selleks on olemas eelsoodumus.
Veenilaiendid võivad inimese jaoks olla häirivad ning ollakse nõus proovima erinevaid vahendeid nendest vabanemiseks. Paljudel juhtudel loodetakse abi saada kaanidest. Pole olemas teaduslikku tõestust sellele, et apteegikaanide kasutamine eemaldaks veenilaiendid jäädavalt. Pigem on oht, et kaanihammustusest võib jääda väga inetu arm lisaks varasemale veenilaiendile. Veenilaiendite ravi võiks alustada kompressioonravist ehk suka kandmisest.
Varikoosi esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi – näiteks raskustunne, väsimus, “Rahutud jalad”, mida kõrvalseisja mõõta ei saa. Nende leevenduseks on võimalik kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.
Võib küll, kui veenilaiendite piirkonna puutumine ei ole valulik ega ebameeldiv. Küll võiks nahasiseste veenilaiendite (nn. katkiste kapillaaride, ”ämblike”) puhul hoiduda väga tugevalt nahka mõjutavatest massaaži alaliikidest jalgade piirkonnas (kupumassaž, LPG-massaaž jne).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veenilaiendid on esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu ei jää jalast ilma. Siiski on tegemist elukvaliteeti halvendava seisundiga, sest hilisemas staadiumis jalale tekkida võiv haavand on ju ebamugav. Kirurgi juurde on veenilaiendite küsimuses mõtet minna siis, kui olete valmis agressiivseks korrigeerimiseks ehk operatsiooniks.
Lihtsalt niisama regulaarselt näitamas veenilaiendeid ei pea käima. Kompressioonraviga võib alustada veenilaiendite puhul ka iseseisvalt, ilma kirurgi konsultatsioonita. Lisaks suka kandmisele võib häirivate kaebuste püsimisel, nagu raskustunne jalgades, väsimus ja nn “Rahutud jalad” kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.
NB! Kahjuks ei võta ükski harjutus, tablett ega kreem juba olemasolevaid veenilaiendeid ära, kuid need võivad vähendada vaevusi nagu jalgade raskustunne, turse ja väsimus.
? Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Alajäseme veenialiendid ehk pindmise veenisüsteemi reflukshaigus ehk varikoos on väga levinud krooniline seisund jala veenidel. Erinevate allikate andmetel on nähtava varikoosi puhul esinemissagedus 20-30% – tähendab kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel. Kusjuures, erilist vahet ei ole esinemissageduses – naistel ja meestel esineb varikoosi praktiliselt võrdselt.
Kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel.
Enamusel varikoosi all kannatajatest on tegemist nn. kosmeetilise vormiga – pole selgeid kaebusi ning eelkõige segab, kuidas jalg välja näeb. Samas ei saa mööda vaadata statistikast, mille alusel 80% jalal olevatest haavanditest on just põhjustatud väga kaugele arenenud veenilaiendi haigusest. Ka nendel, kellel on haavandid, on enamjaolt veenilaiendid jäsemel olnud juba aastakümneid varem. Kuna pindmise veenisüsteemi puudulikkus areneb aastate jooksul ning sama kehtib ka naha toitehäire kohta, siis kui varikoosile tähelepanu pöörata ka kosmeetilises faasis, on tegevus seotud oluliste tüsistuste võimaluse vähendamisega.
Veenilaiendi haiguse erinevate vormide kirjeldamiseks on olemas oma klassifikatsioon. Selle lihtsustatud variant võtab eelkõige arvesse, kuidas veenilaiend välja näeb ning milliseid kliinilisi kaebusi põhjustab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veenilaiendeid näha jäsemel ei ole, kuid võivad olla subjektiivsed kaebused. Kui sellisel juhul teha ultraheli uuring, võib kogenud spetsialist juba näha laienenud veene nahaaluses koes. Miks need veenilaiendi siis veel näha ei ole? Kindlasti on see seotud, millises osas päevas inimene ennast näitamas arstile käib, kui see toimub hommikuti, siis ei ole veel veen
korralikult päevaks välja venida jõudnud. Kindlasti on ka oluline, millises ruumis ülevaatus toimub – kui on väga külm, siis on ka korralikult laienenud veen diameetrilt väiksem. Selle faasiga käib kaasas palju subjektiivseid kaebusi, mida mõõta on võimatu ning võib olla seotud erinevate organsüsteemide patoloogiaga.
Veenilaiendid on juba näha. Eelkõige on tegemist naha pindmises kihis oleva veenilaiendiga, mis võib välja näha nagu katkine kapillaar või naha kohal väljavõlvuv sinine soon. Kindlasti on õigustatud sellises faasis kompressioonravi kasutamine, kuid haigus areneb kindlasti edasi – eelkõige on tähele pandav seos hormonaalse kõikumisega. Mõnikord võib olla seotud ka suuremate veenide puudulikkusega, kuid selle tõestamiseks on vajalik ultraheliuuring.
Tavapärane kobrutav veeniaiend, millega pöördutakse kirurgi vastuvõtule korrigeerimiseks. Selle vormi korral on tõestatud kompressioonravi (tugisuka või põlviku kadmine) edukus – tõesti, veenilaiend kasvab aeglasemalt. Antud faasis on õigustatud lootus, et äkki veenipuudulikkus ei ole veel arenenud suuremate veenideni ja korrektsioon võiks piirduda ainult nähtava veenilaiendiga. On erinevad meetodid, mille järgne tulemus on kosmeetiline ning mõningatel juhtudel on raske uskuda, et seda varikoosi üldse oligi!
Eelnevalt kirjeldatud vormide puhul on veenipuudulikkus arenenud kaugemale ning suurematele veenidele ja seetõttu tekib pika päeva lõpuks ka turse. NB! Turse on eelkõige hüppeliigese piirkonnas, mitte kogu jala ulatuses. Nt. jääb sääre alumisse kolmandikku väga korralik sokirant või siis õhtul ei lähe enam hommikul pandud saapad jalga. Kui sellises faasis varikoosi korrigeerida õigesti ning just veenilaiend on süüdi turse tekkimises, siis pärast korrigeerimist turset enam ei tohiks olla. Kindlasti on õigustatud kompressioonravi kasutamine, sest just pidev turse viib meid järgmisesse staadiumisse.
Veenilaiendi haigus areneb omasoodu edasi. Pidev tursesündroom ning veenulite läbilaskvuse tõus viib naha ja naha-aluskoe muutuseni. Nahk muutub tumedamaks ja õhukeseks just sääre alumises kolmandikus ning samal ajal toimub naha-aluskoe asendumine armkoega. Armi sisse jäävad lõksu närvid, mille tõttu võib olla tunne, nagu „keegi hoiab säärest kinni“. Selles staadiumis on kindlasti vajalik nii kompressioonravi kui ka võimalusel korrigeerimine. Kahjuks ei pööra ükski nendest meetoditest aega tagasi ning nahamuutused, mis selleks ajaks on tekkinud, on jäädavad. Eelkõige on mõistlik korrigeerida, et vältida järgmise kahe staadiumi kohale jõudmist.
Veenipuudulikkus on arenenud ning olnud on juba naha toitehäirest tingitud haavand. Pika võitluse tulemusena, mille alla käib ka korrigeerimine ja kompressioonravi, on õnnestunud haavand kinni kasvatada. Kuigi selline olukord on kordades parem, kui elada avatud haavandiga, on siiski alati võimalus, et haavand tekib uuesti. Seetõttu on korralik nahahooldus ja regulaarne jätkuv kompressioonravi väga oluline.
Veenipuudulikkuse lõppjärk on elu troofilise haavandiga. Kuna veenipuudulikkust on keeruline mõjutada ja see on reeglina
seotud ka valuga, on raske antud faasis haavandit kiirelt kinni kasvatada. Halvematel juhtudel peab inimene kannatama pikka aega haavandi sidumist, korduvaid haavandil põletiku ägenemist. Kogu ravi eesmärk on haavand kinni kasvatada. Varikoosi puhul on selgelt eristatav perekondlik esinemine, seetõttu on just antud staadium paljudele motivaatoriks ka varasemates staadiumites abi otsimiseks.
Varikoos ei ole enamasti haigus, mis tekiks üle öö – eelkõige tulevad muutused aastate jooksul. Haiguse arenemise kiirus on väga individuaalne – ainus kindel muutus on ühes staadiumist teise minek. Kõige olulisem on inimese soov mitte selle olukorraga leppida ning midagi ette võtta. Kahjuks täielikku tervistumist ükski meetod lubada ei saa, sest sidekoenõrkus on kõikide veenide seintes – ka nendes, mis täna veel laienenud ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alustada võiks kompressioonravist ehk suka kandmisest. Tähelepanu juhin faktile, et ükski sukk ei võta ära juba laienenud veene, eesmärk on leevendada sümptomeid ning hoida haigust ühes staadiumis pikemat aega. Alustada võiks meditsiinilisest kompressioonsukast tugevusega 18-23 mmHG.
Lisainfot võib saada erinevate tootjate kodulehekülgedelt ning esindustest – üks näide sellest on www.tursekeskus.ee.
Kuna areneva varikoosiga esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi, mida kõrvalseisja mõõta ei saa, on leevenduseks võimalik kasutada erinevaid ravimeid apteegi käsimüügist.
Eestis tegelevad varikoosi kirurgilise korrigeerimisega (operatsioon ning lisaks skleroteraapia) enamasti üldkirurgid, väiksemal määral ka veresoontekirurgid. Ükskõik, milline spetsialist valida, oluline on pidev koostöö – ideaaljuhul jääb inimene ka korduva varikoosiga sama keskuse juurde.
Veenilaiendid on küll esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu EI jää jalast ilma, on tegemist siiski elukvaliteeti halvendava seisundiga. Sest haavand on ju ebamugav. Kõige lihtsam ja odavam on varikoosi korrigeerida efektiivselt esimeses kolmes staadiumis – ärge häbenege oma varikoosiga soovi korral kuhugi pöördumast!
Valige just Teile sobiv spetsialist, kes saab aru, mis on Teie eesmärk ja soov.
Veenilaienditega on tuttavad paljud naised ja ka mehed. Ise nad ära ei kao, pigem tekib neid elu jooksul juurde. Miks see nii on ja mis ometi aitaks, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste.
Veenilaiendid on laienenud ja nähtavad veenid jalgadel, mis aja jooksul suurenevad. Põhjuseks on veeniseina nõrkus või süvaveeni võimetus täita oma ülesannet: veen on kinni läinud, näiteks tromboosi või trauma tõttu.
Järjest enam leiab tõestust veenilaiendi tekkimise teooria, mille kohaselt haigestuvad esmalt väiksemad veenid pindmisest veenisüsteemist – põhiveenide lisaharud. Haigestunud veen ei suuda täita oma ülesannet hoida verd voolamas ühes suunas, n-ö varbast südamesse, veri jääb püsima veenilaiendisse ning võib esile kutsuda ümbritsevate kudede kahjustust.
Haiguse süvenemisel kutsub vere pendeldamine veenilaiendis esile järjest enama hulga ühenduses olevate veenide haigestumise, kuni tekib refluks ehk vere pendeldamine ja põhiliste pindmiste veenide laienemine.
Veenisüsteemi kaudu liigub hapnikuvaene veri jäsemetest südame poole. Kuna veri peab veenisüsteemis liikuma gravitatsioonijõule vastu ning varvaste vahel teist nii suurt pumpa kui süda ei ole (süda on arteriaalse vere ringipumpamiseks), pidi loodus midagi muud välja mõtlema, et veri õigeks ajaks südamesse jõuaks.
Veenisüsteem on dubleeritud: on pindmised ja süvaveenid, milles vere ühesuunalist liikumist aitab tagada klappide süsteem ning lihaspumbad. Enamik verest liigub süvasüsteemi, väiksem osa pindmise süsteemi kaudu.
Pindmised ja süvaveenid on omavahel ühendatud ühendusveenide kaudu. Pindmisel süsteemil on kaks põhiveeni ja hulgaliselt lisaharusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tavapäraselt kardavad inimesed veenilaiendite puhul trombi. See on aga täiesti ekslik. Tromb on hüübimissüsteemi haigus, veenilaiend sidekoehaigus. Küll aga on tõsi see, et veenilaiendid võivad halvendada elukvaliteeti. Veenihaiguse süvenemisel tekivad kroonilised muutused veene ümbritsevates kudedes, esmalt turse eelkõige hüppeliigese piirkonda, seejärel naha troofilised muutused, eelkõige naha õhenemine ja värvuse muutus (hüperpigmentatsioon).
Mõnel juhul, kui veenilaiend asub nahapinnale väga lähedal, võib veenilaiendi kohal esineda sügelevat löövet või lõhkevad veenikomud väga kerge trauma korral ja põhjustavad verejooksu.
Sageli küsitakse, kas veenilaiendid lähevad ise ära. Veenilaiendid ehk varikoos on tekkinud kroonilisest sidekoenõrkusest ning spontaanselt ära ei kao. Pigem tekib haiguse süvenedes nähtavaid veenilaiendeid juurde.
Nii kaua, kui varikoos ei põhjusta vaevusi, kas või kosmeetilisi, ei ole hädavajalik veenikomusid kirurgiliselt korrigeerida. Kui lisaks varikoosile on pärast füüsilist koormust, eriti hüppeliigese piirkonnas, jalg turses, sääre alumises kolmandikus muutub naha värvus, võiks kaaluda vähemalt kompressioonravi alustamist. Vältida tuleks nahamuutuste tõttu tekkiva troofilise haavandi staadiumi. Kui siiski on tekkinud haavand, tuleb nõu pidada veresoontekirurgiga.
Kompressioonravi on ainus efektiivne mittekirurgiline meetod jala kroonilise venoosse puudulikkuse leevendamiseks. Seda saab teha nii elastse sideme kui sukaga, tavaliselt soovitatakse kompressioonravi teha päeviti. Elastse sideme sidumist alusta labajalast suunaga südame poole.
Sukkadest tuleks kasutada II klassi oma, tugevusega 140 DENi. Kompressioonravi võib olla raske alustada, kuna jalg ei ole sellega harjunud. Kompressioonravi efekt on sama, mis adekvaatsel kirurgilisel meetodil.
Tihtipeale küsivad patsiendid, millal võiks kasutada hepariiniga geele. Vastus on, et üksnes tromboflebiidi ehk veeni-põletikuga. Muul juhul veenilaiendile hepariiniga geeli määrimine kliinilist efekti ei anna, pigem kuivatab liialt nahka.
Sama levinud küsimus on, kas apteegikaanid eemaldavad veenilaiendeid – kindlasti mitte. Apteegikaani kasutamine võiks olla õigustatud tromboflebiidi korral, kuid hepariiniga geelid on sel puhul hügieenilisemad ja efektiivsemad.
Skleroteraapia on vähem invasiivne meetod veenilaiendite korrektsiooniks. Ravimi abil suletakse veeni valendik, et seda ei oleks enam näha ning ka refluksi ei saaks toimuda. Skleroteraapiat kasutatakse kapillaaride ja nahal nähtavate veenilaiendite korral. Suuremate veenidega on vajadus korduvate protseduuride järele tõenäoliselt suurem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veenilaiendite kirurgilise korrektsiooni eelis skleroteraapia ees seisneb selles, et kui skleroseerimisel jääb veen alles, siis kirurgilisel eemaldamisel laienenud veeni osa eemaldatakse.
Seetõttu võib organism skleroseeritud veeni uuesti lahti lüüsida, seevastu opereeritud veen samale kohale tagasi ei kasva.
Skleroteraapia korral puudub narkoosivajadus, lisaks võib skleroteraapiat teha pea piiramatu arv kordi. Seevastu kirurgilist korrektsiooni ühele jäsemele üle kolme korra eriti ei soovitata.
Oleneb veenilaiendite suurusest ja asukohast. Kui tegemist on pindmise veenisüsteemi põhiveene haarava varikoosiga ning veenikomud on suured, on mõistlik valida kirurgiline korrektsioon. Patsiendid küsivad samuti, miks veenilaiendid tagasi tulevad. Tegemist on sidekoenõrkusega, probleem ei ole ainult ühes veenis, vaid haigestunud on kõik veenid nahaaluses koes.
Enne veenilaiendite eemaldamist tehakse patsiendile täpsustavaid uurin-guid – kirurg peab olema kindel, et süva-veen on avatud. Mõnikord on vaja ka täpsustavat Doppleri ultraheliuuringut, et veenduda, kas süvaveenid on avatud ja tegemist pole süvaveenisüsteemi puudulikkusega (vere pendeldamine vales suunas).
Et selle operatsiooni käigus on ootuspärane verekaotus, on vaja enne teada ka patsiendi hemoglobiiniväärtust ja homöostaasi näitajaid (kaaliumi, naatriumi).
Mõnes keskuses tehakse patsiendile veel lisauuringuid: näiteks pindmise veenisüsteemi ultraheliuuring vahetult enne operatsiooni, et otsustada plaanitava operatsiooni maht. Eesmärk on eemaldada nii vähe veene kui võimalik, samas nii palju, kui vaja hea kosmeetilise või raviefekti saamiseks.
Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla
Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev veresoontekirurg Veronika Palmiste kinnitab, et kuigi veenilaiendid on inetu ja pikema aja peale ka tõsine terviseprobleem, on võimalik leida sellele aegsasti sekkudes leevendust.
Loe edasi “Veenilaiendid – tülikas, kuid leevendatav terviseprobleem”
