Eesnääre, mis on olemas igal mehel, mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.
Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.
Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk. 50:50 ja 80:80 on lihtsad reeglid, mis meelde jätta.
Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:
1. Sa oled üle 50-aastane ja mees
Terve eesnääre on umbes kastanumuna suurune. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb ning hakkab tekitama erinevaid vaevuseid. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.
Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.
2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki
Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, on vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta, mis teeb selle avastamise ilma kontrollis käimiseta keeruliseks. Õigeaegselt avastatud eesnäärmevähk on ravitav.
3. Sul esinevad urineerimishäired
Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Kusetoru ümbritsev eesnääre surub suurenedes kusevoolu kinni, mistõttu nõrgeneb uriinijuga, urineerimise alustamine võtab aega, urineerimine on katkendlik ning põis ei tühjene täielikult.
Õigeaegne kontroll võimaldab need kaebused kiiresti lahendada – tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga. Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.
Miks me sellest üldse kirjutame?
Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.
Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.