eesnääre | Tervise ABC

Eesnäärmevähk – levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel

Vähihaigestumus suureneb Eestis nagu teisteski Euroopa riikides. Meestel esineb kõige sagedamini eesnäärmevähki – selle diagnoosi on saanud 10,000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Seda esineb 80% 80-aastastest meestest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käsimüügiravim. Näidustus: Eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevad urineerimishäired. Annustamine: Üks kapsel päevas alati samal kellaajal pärast sööki. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG, Glienicker Weg 125, D-12489 Berliin, Saksamaa. Täiendav teave: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 29, 10612 Tallinn, Eesti. EE-PRO-01-2023-V1-web (koostatud 01.2023). Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Meeste vähipaikmetest teisele kohale jääb kopsuvähk (600 juhtu aastas) ning soolevähk (440 juhtu aastas).

Kuidas seda ära tunda

Eesnäärmevähi varajase avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus algfaasis ilma sümptomiteta. Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut ja eesnäärmekontrolli pikalt edasi. Kui tekivad juba häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient arsti juurde satub, võib olla liiga hilja.

Eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks oleks vaja teha PSA test. Esmakordselt peaks PSA testi tegema siis, kui mees on saanud 50 aastaseks. Mehed, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, peaksid eesnäärmekontrolli minema isegi juba 40 aastaseks saades. Esimene testi tulemus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida, kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui juhtub, et test ületab normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Noortel, ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvatel meestel, ei ole väga mõtet seda testi “igaks juhuks” teha. Noorematel meestel üldiselt eesnäärmevähki ei ole ning pigem esinevad neil teised eesnäärmehaigused, näiteks eesnäärmepõletik (mis omakorda võib olla riskifaktoriks kasvaja tekkimisele vanemas eas).

Kuidas ennetada

Toitumisharjumused

Eesnäärmevähk on väga harv idamaades, kuid kui sealsed mehed asuvad elama Euroopasse ja Ameerikasse ning omandavad sealsed eluviisid ja toitumisharjumused, siis esineb neil kasvajat juba sama palju kui kohalikel põliselanikel.

Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähi riski vähendavad ja ka kasvaja kasvu aeglustavad näiteks roheline tee, sojatoidud, mitmed puu- ja juurviljad. Riski suurendab näiteks punase liha söömine enam kui 5 korda nädalas, ülemäärane piimatoitude tarvitamine ja üldiselt suhkru ja kaloririkas toit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eriti olulised eesnäärmevähi riski vähendavad ained on seleen (mida leidub rohkelt näiteks seentes) ja lükopeen (mida leidub palju tomatis). Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E ja D vitamiinid.

Seksuaalhügieen

Regulaarne seksuaalelu vähendab veidi eesnäärmevähi tekke tõenäosust. Samas võib vähi riski tõsta suur seksuaalpartnerite arv elu jooksul. Viimaste aastate uuringud kinnitavad eesnäärmepõletiku olulist rolli eesnäärmevähi tekkes ja arengus. Seetõttu on väga oluline korralikult ravida kõiki sugutrakti põletikke ja mittestabiilsetes suhetes kasutada alati kaitsevahendeid.

Allikad:
Vähk Eestis – haigestumus-, elulemus- ja suremustrendid. Kaire Innos MD, PhD
Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid PSA-testi tegema (2015)
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.

PSA test: Kas ma peaksin seda tegema?

Sageli on mehe tervist puudutavate kampaaniate üleskutseks teha PSA testi. See on lihtne, soodne ja kiire vereanalüüs, millega on võimalik avastada eesnäärmevähki.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Miks selline üleskutse?

Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel – 10,000 patsienti ning 1,000 uut haigusjuhtu igal aastal. Erinevalt paljudest teistest vähiliikidest on seda suhteliselt lihtne avastada ning õigeaegse avastamise korral on see üsna hästi ravitav.

Millisel juhul peaks PSA testi tegema?

Esmakordselt peaks PSA testi tegema siis, kui oled mees ja saanud 50 aastaseks. Mehed, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, peaksid eesnäärmekontrolli minema isegi juba 40 aastaseks saades.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesnäärmevähk kulgeb algfaasis ilma kaebusteta, mistõttu on hea mõte test igaks juhuks ikkagi ära teha. Noorematel meestel on eesnäärmevähki haruharva. Noortel, ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvatel meestel ei ole väga mõtet seda testi “igaks juhuks” teha.

Kus saab seda testi teha?

Esiteks, ära tee seda koduse kiirtestina! Mine pigem Synlab laborisse või perearsti juurde. Nii saad olla kindel, et analüüs on tehtud korralikult ning saad ka testi tulemuse (numbriline väärtus) oma perearstile edastada.

Loe lisaks: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab?

Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

Erinevate eesnäärmehaiguseid puudutavate kampaaniate keskseks üleskutseks on olnud soov, et ka ilma eesnäärmekaebusteta kuid riskigruppi kuuluvad mehed läheksid PSA testi tegema. See test on lihtne vereanalüüs, millega saab avastada eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi asjaolu, et eesnäärmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärmekoest. Tänu sellele saabki PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast. Eesnäärmetesti tegemise hind sõltub, kas seda teha perearsti juures, tasulise teenusena laboris või koduse kiirtestina. Hind erineb kordades!

Vaata ka: Mis on PSA test?

Perearsti juures – tasuta*

*Nagu kirjutas hiljaaegu Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, siis tasuta asju pole olemas. On olemas tasutud asjad.

Perearstidel on võimalik teha PSA testi nii, et patsient selle eest ise otseselt ei tasu. Küll aga tasutakse selle eest kaudselt läbi maksude. Perearstidel on ette määratud kindel aastane uuringufond, millest on võimalik finantseerida patsiendile vajalikke uuringuid. Siiski, PSA-testi ennetava uuringuna – erinevalt emakakaelavähi ja rinnavähi uuringutest – riik eraldi ei finantseeri.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Me ei kutsu üles ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvaid (väga noori) mehi pöörduma perearsti poole sooviga igaks juhuks “tasuta” PSA testi teha. Tasub teada, et iga 7-50-aastase patsiendi kohta on perearstil ette nähtud uuringufond 19.20€ aastas. Kui kõik terved noored mehed läheksid igaks juhuks (ilma riski ja kaebusteta) PSA testi tegema, siis kulub uuringufondi raha kiiresti ära ja ei jätku enam raha päriselt haigetele inimestele vajalike uuringute tegemiseks. Püüame olla mõistvad.

Synlab laboris tasulise teenusena – 13,10€

Täpselt sama PSA testi, mida saaksite teha perearsti juures, on võimalik ise tasulise teenusena tellida Synlabi laborist. Synlab’i verevõtukohas tuleks anda vereproov ja tellida endale soovitud uuring, milleks antud juhul on PSA. Testi hind (06.09.17 seisuga) on: PSA test 9.10€ + verevõtt 4€. Kui oled iseseisvalt laboris PSA testi teinud, siis palun anna sellest teada ka oma perearstile, kes saaks näidu haigusloos fikseerida. See aitaks hiljem hinnata PSA muutumise dünaamikat aastate lõikes.

Testist loe lähemalt Synlab’i patsiendiportaalist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kodune kiirtest, mida me ei soovita – 28€

Eesnäärme kiirteste müüakse apteekides või pakutakse üsna agresiivselt ka telefoni teel. Kiirtest näitab ainult seda, kas PSA sisaldus veres on üle 4 ng/ml või alla selle. Kiirtest ei anna ühtegi numbrilist väärtust, mida oleks võimalik perearstil haigusloos fikseerda PSA ajas muutumise hindamiseks. Samuti ei tähenda väärtus alla 4 ng/ml, et PSA sisaldus veres oleks normi piires, kuna ületab kõikide vanusegruppide vanusespetsiifilisi mediaanväärtusi. Kiirtest annab väga vähe infot.

Allikad:
Eesti patsient peab muutuma objektist subjektiks
Synlab hinnakiri 08.03.17

3 märki, et mees peaks minema eesnäärmekontrolli

Eesnääre, mis on olemas igal mehel, mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.

Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk. 50:50 ja 80:80 on lihtsad reeglid, mis meelde jätta.

Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:

1. Sa oled üle 50-aastane ja mees

Terve eesnääre on umbes kastanumuna suurune. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb ning hakkab tekitama erinevaid vaevuseid. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.

2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki

Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, on vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta, mis teeb selle avastamise ilma kontrollis käimiseta keeruliseks. Õigeaegselt avastatud eesnäärmevähk on ravitav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Sul esinevad urineerimishäired

Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Kusetoru ümbritsev eesnääre surub suurenedes kusevoolu kinni, mistõttu nõrgeneb uriinijuga, urineerimise alustamine võtab aega, urineerimine on katkendlik ning põis ei tühjene täielikult.

Õigeaegne kontroll võimaldab need kaebused kiiresti lahendada – tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga. Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

Loe lisaks: 4 põnevat asja, mida iga naine võiks teada eesnäärmest

4 asja, mida me kõik eesnäärme kohta teadma peaksime

Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel.

Eesnääre mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

Loe lisaks: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.