Tänapäeval loetakse ainsateks päriselt tõhusateks nohu ja köha ennetamise võimalusteks käte pesemist ja näomaski kandmist. Sibula ja küüslaugu söömise efektiivsus kahjuks kinnitust ei ole leidnud, kuid need ei tee kindlasti ka midagi halvemaks. Samas, väga küsitava efektiga on erinevate “immuunsust tõstvate” toidulisandite kasutamine.

Kõige tõhusamaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine seebiga. Seejuures pole teada, kas antiviraalsete või antibakteriaalsete lisanditega seebid on tavalistest seepidest tõhusama toimega. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kandmine ning nina loputamine isotoonilise lahusega (vähemalt kolm korda päevas). Tsinki sisaldavate toiduainete või -lisandite tarbimine võib leevendada nina-neelupõletiku sümptomeid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaktsineerimine nohu ja köha vastu on keeruline, sest haigust põhjustavate viiruste hulk on väga suur (ligi 200) ning nad arenevad väga kiiresti. Seetõttu on efektiivse vaktsiini väljatöötamine väga ebatõenäoline.

Haigetega töö käigus palju kokku puutuv meditsiiniline personal kasutab samal eesmärgil lisaks kitleid ja ühekordse kasutusega kindaid. Karantiini kehtestamisest ei ole palju kasu, sest tavalist nohu põhjustavad viirused on väga laialt levinud ja nende esilekutsutud haigustunnused on mittespetsiifilised.

Allikas: Tavaline nohu, Wikipedia