Enne kui külmetushaiguste ja gripi hooaeg kätte jõuab on õige aeg üle vaadata oma võimalused haiguste vältimiseks ning kahjuks, mõnel juhul ka sellega hakkama saamiseks.
Kõige olulisem kõigepealt – kuidas mitte haigestuda
- Kui sa kuulud riskigruppi (vaata altpoolt), siis on soovitatav ennast vaktsineerida. Kui vaktsineerid, siis sina kindlasti grippi ei nakatu ning sellega maandad terviseriskid nii enda kui teiste jaoks (keda võiksid näiteks haigestumisel nakatada).
- Tark on pidada kinni hügieeninõuetest selleks, et mitte nakatuda. Pese käsi piisavalt sageli sooja vee ja seebiga. Samuti ära pane sõrmi suhu ega puuduta nendega näopiirkonda (silmi, nina, limaskesti), kui oled just tulnud ühiskasutatavast ruumist (bussist, kaubanduskeskusest vms). Külmetushaigused levivad üldiselt piisknakkusena (viirus!) ning sa ei tea kunagi, kes avalikus ruumis just kuskile köhinud või aevastanud on. Kui sul õnnestub haigestumist vältida, siis pole ka midagi vaja ravida.
- Külmetushaigust ei saa antibiootikumidega ravida, sest tegemist on viirushaigusega. Antibiootikumid on mõeldud bakterite vastu võitlemiseks. Viirus ei ole bakter! Viirus on viirus ja selle vastu ravi ei ole. Külmetushaiguse ravi seisneb ainult sümptomite (köha, palavik, nohu) leevendamises.
Kuidas saada nina lahti
Kinnine nina ja köha on kõige sagedasemad külmetushaiguse sümptomid. Kinnine nina ei lase hästi hingata, magada, segab lõhnade ja maitsete tundmist.
Tõhus vahend selleks, et saada nina lahti ja jälle vabalt hingata, on hüpertooniline merevee ninasprei. See on looduslik ravi ninakinnisusele ning sobib eriti hästi lastele, sest ei anna keemiliste nohuravimite kõrvaltoimeid.
Keemiliste nohuravimite puhul tasub eelistada suukaudseid (tabletid), mitte ninaspreisid. Sellel juhul ei kahjusta te nina limaskesta ning nohuravimi sõltuvuse tekke oht on väiksem. Keemiliste ninaspreide puhul peaks kindlasti kinni pidama kolme päeva piirangust ja mitte kasutama neid kauem. Muidu tekib sõltuvus.
Köha leevendamine
Tavaline külmetushaigus ja gripp on mõlemad hingamisteid puudutavad haigused ning neil on samasugused sümptomid – muuhulgas köha. Tegelikult, peamine külmetushaigusesse nakatumise tee ongi piisknakkuse teel. See tähendab, et keegi haiguse kandjatest on köhatanud või köhinud nii, et sellega on kandunud haigustekitajad (süljepiiskadega) ümbritevasse ruumi ja pindadele. Kui neid pindu puudutada või köhiva inimesega samas ruumis viibida, siis tunned ennast ka varst haigena.
Köha on haiguse sümptom, mitte eraldiseisev haigus ning käsimüügiravimid aitavad köha leevendada. Täiskasvanutele sobivad hästi kihisevatest tablettidest tehtud lahused, kuna soodustavad vedeliku tarbimist, mis haiguse ajal on väga oluline. Lastele on mõeldud meeldiva maitsega suukaudsed lahused, et lapsed neid üldse nõus võtma oleks. Ravimite puhul on oluline silmas pidada hoiatusi, mis pakendi infolehes on välja toodud. Näiteks looduslikud luuderohust tehtud köharavimid ärritavad magu, atsetüültsüsteiini peaks astmaatikud puhul kasutama äärmise ettevaatusega.
Kui köha on püsinud juba mitu nädalat, tunned õhupuudust või kaasneb köhaga palavik, siis konsulteeri kindlasti oma arstiga.
Palaviku alandamine ja valuvaigistid
Palavik ja mitmesugused valud (lihasvalud, peavalu) on esimesed märgid lähenevast külmetushaigusest. Ühtlasi põhjustavad need olulise osa sellest, mis teeb haige olemise üldse ebameeldivaks.
Valu vaigistamiseks ja palaviku alandamiseks on peamised valikud ibuprofeen, paratsetamool ja deksketoprofeen. Need kõik toimivad väikeste erinevustega kuid suures plaanis ühtviisi hästi. Palaviku alandamiseks sobivad nendest paremini ibuprofeen ja deksketoprofeen.
Vanematest aegadest on tuntud ravim ka aspiriin, mis samuti aitab langetada palavikku ja leevendada valu, kuid seda ei tohiks kasutada alla 18-aastased (võib tekkida väga ohtlik Reye sündroom).
Sõltumata sellest, missugust valuvaigistit te kasutate, tueb hoolikalt kinni pidada pakendil toodud annustamisjuhistest. Kui te võtate ravimit rohkem kui lubatud, võite saada soovimatuid kõrvaltoimeid – näiteks paratsetamooli puhul maksakahjustus. Samuti püüdke vältida olukorda, kus kasutate samaaegselt mitut ravimit, mis sisaldavad sama toimeainet.
Ettevaatust nende ravimitega!
Gripiteed.
Ole ettevaatlik nende kasutamisega. Sageli juuakse „gripiteesid“ kui meeldivat sooja jooki. Tegelikult sisaldavad need joogid suhteliselt suures koguses raviainet, sageli isegi mitut erinevat. Nii saavad soovituslikud maksimaalsed päevased annused kergesti ületatud.
Keemilised ninaspreid.
Ahendades nina veresooni leevendavad need lühiajaliselt ninakinnisust. Kuid see tuleb hiljem tagasi ning ravimi kasutamisel üle kolme päeva tekib nohuravimi sõltuvus – nina on alati kinni, kuni pole ravimit saanud. Kui nina on väga kinni ja tugevalt turses, siis võiks võtta suukaudset nohuravimit.
Gripi riskirühmad
Üldiselt arvatakse riskirühmadesse puuduliku immuunsüsteemiga inimesed, kes on gripiviiruse suhtes vastuvõtlikumad, sealhulgas:
- kõik kuni 17-a. lapsed ja noorukid, ka imikud;
- 18-64 aasta vanused täiskasvanud, kes põevad kroonilist haigust (aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti));
- 65-aastased ja vanemad inimesed;
- immuunpuudulikkusega inimesed, sh pahaloomulise haigusega, immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
- rasedad;
- riskirühma kuuluvate isikute lähikontaktsed.
Allikad: WebMD, Gripp.ee