Lastearst: Kui lapsel on palavik, siis…

Kui Teie tavaliselt rõõmsameelne laps muutub virilaks, keeldub isegi oma lemmiksöögist, tahab olla pikali või läheb täiesti tavatul ajal magama, võib arvata, et laps on jäänud haigeks. Katsudes lapse otsaesist või kuklatagust, tunduvad need soojemad kui muidu ning Te kahtlustate lapsel palavikku.

Mis on palavik?

Palavik on kehatemperatuuri tõus normist kõrgemale. Palavik on haigusega kaasneva põletiku tunnus ja organismi loomulik reaktsioon haigusetekitajate vastu. Seega on palavik kaitsereaktsioon. Liiga kõrge palavik võib aga muutuda organismile kahjulikuks, isegi ohtlikuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lapse normaalne kehatemperatuur on keskmiselt 36-37 kraadi. Kehatemperatuur on madalam hommikuti ja kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel, aga ka pärast füüsilist koormust. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemise, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused.

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri:

  • kaenla alt mõõdetuna üle 37,4 °C
  • pärakust mõõdetuna üle 38,1 °C
  • kõrva kuulmekäigust mõõdetuna üle 37,6 °C
  • suust mõõdetuna üle 37,8 °C

Üldiselt ollakse harjutud rääkima just kaenla alt kraaditud kehatemperatuurist. Kui kraadite last pärakust ja kraadiklaas näitab 38,0 °C, mis on ~0,5 kraadi kõrgem kui kaenla alt kraadides, siis kaenla alt mõõtes on tulemus 38,0 °C – 0,5 °C = 37,5 °C.

Kuidas last kraadida?

Nagu nägite, on kehatemperatuuri mõõtmise piirkondi päris mitu. Iga lapsevanem leiab oma lapsele, tema vanusele ja endale kõige sobivama kraadimise viisi.

Temperatuuri mõõtmine pärakust

Kõige täpsem, kiire, sobib hästi imikutele. Mõõtmistulemused saate ~1 minuti jooksul. Kraadides last pärast ravimite andmist, on oluline teada, et kui pärasooles on palju roojamasse, avalduvad kehatemperatuuri muutused aeglasemalt.

Temperatuuri mõõtmine kõrvast

Kuulmekäigust ehk kõrvaaugust temperatuuri mõõtmine on kiire, kerge, mugav ja sobib peaaegu kõigile, kuid vajab spetsiaalset termomeetrit. Mõõtmise tulemuse saate ~3 sekundi pärast. Ärge üllatuge, kui saate kummastki kõrvast erineva temperatuuri, siis tuleb mõõtmist lihtsalt korrata.

Temperatuuri mõõtmine kaenla alt

Vana ja kõige enam läbiproovitud, kuid aega nõudev. Laps peab olenevalt kraadiklaasist 3-5 minutit paigal püsima. Kui laps on väga higine, tuleb kaenlaalust enne kraadimist veidi kuivatada. Kindlasti peab kontrollima, kas kraadiklaas on korralikult kaenlaaugus, ning veenduma, et kraadiklaasi ja keha vahele ei jää riideid, muidu on tulemus ebatäpne.

Temperatuuri mõõtmine suust

Mugav, kuid õige tulemuse saamiseks tuleb meeles pidada, et lutitaolise termomeetriga kraadides peab imik seda „lutti” korralikult imema, ei tohi samal ajal nutta ega läbi suu hingata. Soovitav on, et vahetult enne kraadimist laps ei sööks.

Teistsuguseid termomeetreid ei või imikute ega väikelaste suust kraadimiseks kasutada, sest nad võivad kraadiklaasi katki hammustada.

Kas digitaalne termomeeter või klaasist kraadiklaas?

Digitaalse termomeetriga saate tulemuse ruttu, kuid elektroonika on hästi tundlik ja korduvatel mõõtmistel võib saada erinevaid tulemusi. Samuti tahab enamik digitaalseid termomeetreid kahe mõõtmise vahel veidi puhata.

Klaasist kraadiklaasid on aegade jooksul kindlalt läbiproovitud, kuid veidi aeglasemad, võivad kergesti puruneda ning ei sobi hästi temperatuuri mõõtmiseks suust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mida teha palavikus lapsega?

Kerge palavik

Kaenla alt mõõdetuna on temperatuur 37,4-38,5 °C. Mõõduka kehatemperatuuri tõusu puhul, kui lapse üldseisund on hea, pole palavikku langetavaid ravimeid vaja anda. Last tuleb piisavalt joota ja õhemalt riietada!

Laps ei pea tingimata voodis olema, ta võib liikuda ja mängida. Siiski võib liigne füüsiline koormus palavikku veelgi tõsta. Andke lapsele palju ja tihti juua! Parimad on leiged joogid: jõhvika- või punasesõstramorss, ravimteed mustast sõstrast, vaarikast, pärnaõitest. Kui laps väga higistab, võib anda ka vähese mineraalide sisaldusega, ilma gaasideta mineraalvett.

Kui laps on punetav ja käed-jalad soojad, võib kasutada vanu läbiproovitud koduseid ravivõtteid. Võtke laps riidest lahti, imikul tuleb kindlasti ära võtta ka mähkmed! Laps katta õhukese linaga, mitte tekiga.

Veega üle hõõrumine: vesi peab olema leige (36-37 kraadi), mitte külm! Lapse otsaette võib panna jaheda veelapi. Eriti soodustab kehatemperatuuri langemist kaela- ja kubemepiirkonna ning kaenlaaluste jahutamine veega. Ülehõõrumise kasu on suurem, kui vette lisada veidi viina. Lapsele võib teha ka viinasokke, sealjuures peab lahus sisaldama võrdsetes osades vett ja viina. Kui sokid muutuvad kuivaks, aga kehatemperatuur ei ole langenud, võib sokid uuesti märjaks teha.

Kui teete ülehõõrumisi ja viinasokke, tuleb kindlasti jälgida, et käed-jalad ei muutuks liiga jahedaks, sest siis pole Teie tegevusest enam kasu ning lapse enesetunne võib hoopis halveneda. Kindlasti ei tohi ülehõõrumisi teha, kui lapsel on külmavärinad!

Keskmine e. mõõdukas palavik

Kaenla alt mõõdetud temperatuur on 38,6-39 °C. Kehatemperatuuri langetamiseks mõõduka palaviku puhul sobivad kõik eeltoodud ravivõtted.

Lisaks on palavikku langetavad ravimid, mida võib hakata andma, kui kehatemperatuur on tõusnud üle 38,5 °C. Kõige enam kasutatakse paratsetamooli. Paratsetamoolil on temperatuuri langetav ja valuvastane toime. Imikutele, väikelastele, aga ka suurematele lastele, kes oksendavad, on hea ja mugav manustada paratsetamooli sisaldavaid ravimküünlaid e. suposiite. Ravimküünalde kasutamisel on vaja jälgida, et laps küünalt kohe välja ei punnitaks. Selle vältimiseks tuleks pärast küünla pärakusse lükkamist natuke aega tuharaid koos hoida. Kui Teil pole aga kodus vajaliku suurusega ravimküünlaid, siis sobivad paratsetamooli sisaldavad siirupid ning suurematele lastele ka tabletid.

Paratsetamooli annustamine

Paratsetamooli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. Kui Teie arst pole määranud teisiti, siis tavaline soovitus palaviku puhul on:

Paratsetamooli mõju kestab 4-6 tundi, pärast ravimi kasutamist peaks palavik langema paari tunni jooksul 1-1,5 kraadi võrra. Kui palavik tõuseb uuesti, võib ravimi andmist 6 tunni pärast korrata, kuid reeglina mitte rohkem kui 3-4 korda ööpäevas. Ilma oma arstiga nõu pidamata ei tohi lastele anda paratsetamooli kauem kui kolm päeva.

NB! Meeles tuleb pidada, et paratsetamooli võivad sisaldada ka mitmesuguste muude nimetustega külmetushaiguste ravimid. Seega – kui annate lapsele veel muidki käsimüügiravimeid, lugege kindlasti ravimiga kaasas olevat infolehte!

Kõrge palavik

Temperatuur üle 39,5 °C on kõrge palavik ja üle 40,0 °C väga kõrge palavik.

  • Selline palavik vajab kindlasti ravimi andmist! Annuseid vaadake eestpoolt.
  • Ärge hakake last vee ja viinaga üle hõõruma, kui tal on külmavärinad! Vappekülmaga laps tuleb esialgu tekiga katta ja seejärel talle palavikku langetav küünal panna. Niipea kui lapsel hakkab soe, tuleb tekk pealt ära võtta. Õhukesest särgist ja õhukesest linast piisab täiesti.
  • Kui laps on kahvatu, käed-jalad jahedad, keha aga tulikuum ja kehatemperatuur tõuseb kiiresti, on lapsel palavikukrampide tekke oht!
  • Kahvatut ja jahedat last ei tohi leige veega ega viinaga üle hõõruda! Tuleb anda palavikku langetavat ravimit ja katta laps soojalt kinni. Lapse käsi-jalgu võib veidi hõõruda, et veri paremini ringi käima hakkaks. Alles siis, kui lapse nahk muutub roosaks, võib teha palavikku langetavaid ja jahutavaid protseduure.
  • Jälgige, et ka kõrge palavikuga laps saaks rohkelt juua! Kehatemperatuuri tõus 1 kraadi võrra suurendab organismi vedelikuvajadust 10% võrra. Seega, kui lapsel on palavik üle 39 kraadi, vajab ta vedelikku kuni kolmandiku võrra rohkem kui tervena.

Millal pidada nõu oma arstiga?

  • Kui palavik on alla 3 kuu vanusel imikul.
  • Palavikuga kaasnevad valud: kõhuvalu, seljavalu, kõrvavalu, peavalu.
  • Palavikus laps kaebab, et pissida on valus, urineerib väga sageli või hoopis harva.
  • Palavikus laps lonkab.
  • Palaviku põhjus on arusaamatu või lapsel on hiljuti olnud palavik ja nüüd on lühikese aja järel uus temperatuuri tõus.
  • Palavik püsib rohkem kui 3 päeva.

Millal kutsuda kiirabi?

  • Laps on loid, temperatuur on 40 °C ja kõrgem.
  • Laps oksendab, on loid ja uimane.
  • Laps hingab raskelt, kähisevalt või kõõksuvalt.
  • Palavikus lapse nahale tekivad verevalumid.
  • Lapsel on krambid.

NB! Kui kutsute kiirabi, siis öelge kindlasti, kas ja mida te juba palaviku langetamiseks teinud olete ning kuidas on palavikku mõõdetud.

Mida teha, kui lapsel on palavikukrambid

Kui lapsel tekib krambihoog:

  • ärge takistage lapse liigutusi, kuid jälgige, et ta end ei vigastaks,
  • keerake laps külili,
  • vabastage kaelus, et hingamine oleks vaba,
  • ärge pakkuge midagi juua,
  • ärge püüdke midagi suhu panna,
  • ärge jätke last järelevalveta,
  • pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni.

Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga, südamemassaaz või suust suhu hingamine ei ole vajalik.

Kuidas leida kinnitust oma tegevusele?

Kõigepealt teadke, et palavik ei lange enne, kui haigus hakkab taanduma või organism jagu saama haigusetekitajatest. Seega on palavikku langetavaid tegevusi vaja võib-olla mitu korda korrata.

Püüdke säilitada rahu! Kui Teie olete rahulik, tunneb ka Teie laps end turvalisemalt.

Tegelikult Te ju teate, mida teha, ja kui ei tea, saate alati küsida nõu oma arstilt!

Allikas: Lastehaigla

Palavik ja selle alandamine lastel

Palavik on lastel üsna sage terviseprobleem. Lapsevanema paneb see muretsema: mida nüüd ette võtta? Sageli kardetakse palavikku ja üritatakse seda iga hinna eest alandada. Kas ka põhjendatult? Mida on üldse võimalik palavikku alandades saavutada? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb esmalt aru saada, mis on palavik.

Mis on palavik?

Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Väikestel lastel võib kehatemperatuur veidi tõusta ka rassimise ja mängimise ajal. Sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on olnud vähemalt pool tundi rahulikult.

Kehatemperatuur võib tõusta ülekuumenemise tõttu, näiteks kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Tõsise ülekuumenemise korral, näiteks kui väikelaps on jäetud pikaks ajaks päikese käes parkivasse autosse, võib kehatemperatuur kerkida üle 42 kraadi. Selline ülekuumenemine võib olla eluohtlik. Nakkushaiguste puhul ei tõuse kehatemperatuur tavaliselt üle 40 kraadi.

Palavik on keha tekitatud ja kontrollitud kehatemperatuuri tõus. Palavik tõuseb, sest immuunsüsteem saab aru, et kehas on haigusi tekitavate viirus te või bakterite osised. Piltlikult öeldes on iga inimese ajus termostaat, mis hoiab tema kehatemperatuuri kindlal tasemel. Nakkushaiguse puhul „keeratakse” termostaadi näit kõrgemaks, et keha saaks haigustekitajatest paremini jagu.

Kui aju tasemel on soovitav kehatemperatuur kõrgem kui tegelik kehatemperatuur, tekib külmatunne, käed ja jalad tõmbuvad jahedaks ning tahetakse sooja teki alla pugeda. Sel viisil antakse vähem kehasoojust väliskeskkonda ja palavik tõuseb näiduni, mille aju ette annab. Kui palavik on tõusnud aju poolt ette antud näiduni, külmatunne lakkab. Seejärel ajus termostaadi näit tavaliselt langeb ja inimesel hakkab palav. Kui laps sel ajal paksult tekkide või riiete sisse pakitakse, takistab see kehatemperatuuri alanemist. Väline jahutamine ajus oleva termostaadi näitu ei muuda.

Termostaadi näitu on võimalik alandada mõningate ravimite abil, näiteks paratsetamooli ja ibuprofeeniga.

Kehatemperatuuri mõõtmine

Kõige lihtsamalt ja piisavalt täpselt saab kehatemperatuuri mõõta elektroonilise termomeetriga kaenla alt.

Kaenla alt palavikku mõõtes tuleb termomeeter panna õlavarre ja keha vahelisse kaenlaauku. Tuleb jälgida, et termomeeter ei nihkuks paigast, et termomeetri ja keha vahel ei oleks riideid ning nahk ei oleks niiske, sest neil juhtudel võib termomeeter näidata tegelikust madalamat kehatemperatuuri.

Kõrvatermomeetrid, lutt-termomeetrid ja ribatermomeetrid on üsna kallid ning nende mõõtetulemused sageli ebatäpsed.

Normaalne kehatemperatuur

Erinevatel lastel võib normaalne kehatemperatuur olla mõnevõrra erinev.
Normaalse kehatemperatuuri väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud:

  • kaenla alt mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,3 kraadi
  • pärakust mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,9 kraadi

Kas palavik on ohtlik?

Palavik ise ohtlik ei ole. Palavik on hoopis nakkushaiguste vastane kaitsemehhanism. Mõnikord võib aga palaviku põhjuseks olla mõni tõsine haigus, mis vajab kiiret arstiabi. Sel juhul esineb ka teisi tõsisele haigusele viitavaid
tunnuseid. Kui lapse palavik teeb teile muret, küsige nõu oma perearstilt või pereõelt. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate esmast nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Pöörduge lapsega kohe arsti juurde järgmistel juhtudel:

  • kui alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik
  • kui laps on väga loid ja ei huvitu ümbritsevast
  • kui laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada
  • kui laps hingab raskelt või häälekalt
  • kui laps keeldub joomast
  • kui palavikuga kaasneb sage valulik urineerimine, kui uriin haiseb ja on hägune või verine

Palavikukrambid

Mõnel lapsel võivad palaviku ajal vallanduda palavikukrambid – neid esineb 2–5 protsendil kuue kuu kuni viie aasta vanustel lastel. Palavikukrambid tekivad tavaliselt haiguse alguses, kui palavik kiiresti tõuseb.

Palavikukrampide tekkeks on kaasasündinud eelsoodumus. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid vaid korra elus, kuid on lapsi, kellel võivad palavikukrambid esineda korduvalt. Kui krampe põhjustab ainult palavik, pole need lapsele ohtlikud ega jäta edasiseks eluks jääknähte. Mõnikord võivad krambid aga olla raske haiguse tunnuseks. Seetõttu tuleb esimest korda elus tekkinud krampide puhul alati kutsuda kiirabi.

Palavikukrampide korral võivad lapsevanemad end süüdi tunda, arvates, et nad ei ole suhtunud lapse palavikku piisavalt tähelepanelikult ega õigel ajal palavikku alandanud. Siiski, mitte ühegi praegu kasutusel oleva pala vikuravimi ega ka välise jahutamisega pole võimalik palavikukrampide vallandumist ennetada. Kui lapsel on olnud palavikukrambid, võib palavikualandajat anda lapse enesetunde parandamiseks, kuid krampide tekkimist niiviisi ära hoida ei saa.

Palavikuga kaasnenud krampide korral:

  • keerake laps külili
  • jälgige, et laps krambihoo ajal ennast millegi vastu ei vigastaks
  • ärge hoidke lapse jäsemeid kinni, sest krambihoogu ei saa lapse kinnihoidmisega peatada
  • ärge pange midagi lapse suhu
  • ärge jätke last üksinda
  • kutsuge kohe kiirabi telefonil 112

Kuidas aidata palavikus last

Haige ja palavikus laps ei tohi minna lasteaeda ega kooli, vaid peab kodus paranema ja jõudu koguma. Last ei ole vaja sundida voodis pikutama, ta võib vastavalt enesetundele mängida ja puhata. Palaviku ajal suureneb vedelikuvajadus ja seetõttu tuleb lapsele tihti juua pakkuda. Kuna palavikus laste söögiisu on kehv, pole vaja selle pärast muretseda ega last sööma sundida.

Kui palavik hakkab tõusma, muutuvad lapse käed ja jalad jahedaks, laps võib kurta külmatunnet ning tal võivad tekkida külmavärinad. Sel juhul on lapsel mõnus, kui ta pannakse soojemalt riidesse või mässitakse teki sisse. Õhukestes riietes olemine või väline jahutamine palaviku tõusu ei takista. Kui aga lapsel on palav, tema käed ja jalad on kuumad, siis ei tohiks ta olla liiga soojalt riides ega paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist. Sel juhul võib laps olla kaetud vaid linaga või kanda õhukesi riideid. Tähtis on, et laps tunneks ennast võimalikult mõnusalt ja turvaliselt.

Palavikuravimid (paratsetamool, ibuprofeen)

Selleks, et otsustada, kas lapsele on vaja anda palavikuravimit või mitte, ei tule lähtuda palaviku arvulisest väärtusest. Pikka aega on arvatud, et kui palavik on üle 38,5 kraadi, siis tuleb seda alandada, kuid see pole tingimata nii. Kehatemperatuuri üle 38,5 kraadi ei ole vaja tingimata alandada! Tuleb kaaluda palavikuravimist saadavat võimalikku kasu ja
kahju. Palavikuravimid ei ravi haiguse tekkepõhjust ja kergekäeline palaviku alandamine võib haiguse kulgu pikendada. Samal ajal leevendavad palavikuravimid valu ja aitavad väga kõrge palaviku korral enesetunnet parandada. Kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, kuid laps kurdab valu, võib palavikuravimit anda.

Palavikuravimi andmine on näidustatud,

  • lapse üldise halva enesetunde leevendamiseks
  • kõrva-, kurgu-, pea- ja/või lihasvalu leevendamiseks
  • selleks, et laps hakkaks paremini vedelikku jooma

Palavikuravimit ei ole vaja anda, kui laps tunneb end hoolimata palavikust (mis võib olla ka üle 39 kraadi) üsna hästi, kui ta pole viril ning kui ta ärkvel olles mängib ja tegutseb.
Laste palaviku alandamiseks sobivad toimeainena paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid. Neid on apteekides müügil erinevate nimetuste all. Kindlasti ei tohi lastele palaviku alandamiseks anda atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, mille korral tekib maksa- ja ajukahjustus.

Imikutele sobivad kõige paremini paratsetamooli sisaldavad raviküünlad. Raviküünal pannakse lapse pärakusse, soovitatav on seda enne käte vahel veidi soojendada. Väikelastele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid. 6–12 aastastele lastele võib ravimit anda ka tableti kujul, vastavalt 250–500 mg paratsetamooli või 200 mg ibuprofeeni.

Paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid, raviküünlad ja tabletid võivad sisaldada erinevas koguses toimeainet, seetõttu tuleb hoolega lugeda soovitatavaid annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning vajadusel pidada nõu apteekri, pereõe või perearstiga. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate nõu küsida perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Kahe palavikuravimi doosi andmise ajaline vahe peab olema vähemalt neli tundi ning ööpäevas ei tohi anda palavikuravimit rohkem kui neli korda. Palavik ei pea püsivalt langema alla 38,5 kraadi. Kui anda palavikuravimit ülemäära sageli või suures annuses, võivad tekkida kõrvaltoimed (maksavõi neerukahjustus). Kui laps on üleni kuumav, võib palaviku alandamiseks kasutada ka ülehõõrumist toasooja (mitte külma!) veega, niiskeid sokke või niisket lappi otsmikul. Viinasokid või viinalahusega ülehõõrumine lapse palaviku alandamiseks ei sobi, sest need ärritavad nahka ning piiritus võib läbi
naha verre imenduda.

Äkkeksanteem

Rahvasuus nimetatakse seda haigust ka kolme päeva palavikuks, sest selle üheks tunnuseks on kõrge palavik, mis püsib mitu päeva, mõnikord isegi kauem kui kolm päeva. Äkkeksanteemi põhjustaja on üks herpesviiruste hulka kuuluv viirus. Selle nakkuse põeb enamik lapsi läbi enne kahe aastaseks saamist. Haigus on väga nakkav ning haigestutakse 5–10
päeva möödumisel nakatumisest.

Haigus algab kõrge palavikuga, mõnikord kaasneb ka nohu ja köha. Hooli mata kõrgest palavikust on lapse enesetunne üsna hea. Palavik püsib mitu päeva ja siis langeb järsku. Sel ajal võib kehatüvele tekkida roosalaiguline lööve, mis püsib päeva või paar ning ei sügele. Pärast lööbe tekkimist lapsel palavik enam ei tõuse. Lööbe tekkimine on selle
haiguse puhul tunnuseks, et laps hakkab tervenema.

Äkkeksanteemi põhjustavale viirusele toimivaid ravimeid ei ole, samuti ei ole selle haiguse vastu vaktsiini. Palavikku ei ole vaja tingimata alandada, sest see aitab kehal viirusest kiiremini jagu saada.

Allikas: Eesti Haigekassa

Palavik lapsel – mida teha?

Kõrge kehatemperatuur on väikelaste puhul väga tavaline. Temperatuur langeb normaalsele tasemele harilikul 3-4 päevaga.

Mis on palavik?

Imikute ja laste normaalne kehatemperatuur on umbes 36.4 C kuid võib sõltuvalt lapsest olla pisut erinev. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri, mis on 38 või üle selle.

Palavik on organismi loomulik vastus võitluses selliste infektsioonidega, millega kaasnevad sümptomid on sageli nohu ja köha. Paljud asjad võivad tekitada lastel kõrget temperatuuri alates tavalistest lastehaigustest nagu tuulerõuged ja tonsilliit. Kehatemperatuuri võib tõsta ka vaktsineerimine.

Loe edasi…

Allikas: NHS

Nipid, kuidas külmetuse ja gripiga hakkama saada

Enne kui külmetushaiguste ja gripi hooaeg kätte jõuab on õige aeg üle vaadata oma võimalused haiguste vältimiseks ning kahjuks, mõnel juhul ka sellega hakkama saamiseks.

Kõige olulisem kõigepealt – kuidas mitte haigestuda

  • Kui sa kuulud riskigruppi (vaata altpoolt), siis on soovitatav ennast vaktsineerida. Kui vaktsineerid, siis sina kindlasti grippi ei nakatu ning sellega maandad terviseriskid nii enda kui teiste jaoks (keda võiksid näiteks haigestumisel nakatada).
  • Tark on pidada kinni hügieeninõuetest selleks, et mitte nakatuda. Pese käsi piisavalt sageli sooja vee ja seebiga. Samuti ära pane sõrmi suhu ega puuduta nendega näopiirkonda (silmi, nina, limaskesti), kui oled just tulnud ühiskasutatavast ruumist (bussist, kaubanduskeskusest vms). Külmetushaigused levivad üldiselt piisknakkusena (viirus!) ning sa ei tea kunagi, kes avalikus ruumis just kuskile köhinud või aevastanud on. Kui sul õnnestub haigestumist vältida, siis pole ka midagi vaja ravida.
  • Külmetushaigust ei saa antibiootikumidega ravida, sest tegemist on viirushaigusega. Antibiootikumid on mõeldud bakterite vastu võitlemiseks. Viirus ei ole bakter! Viirus on viirus ja selle vastu ravi ei ole. Külmetushaiguse ravi seisneb ainult sümptomite (köha, palavik, nohu) leevendamises.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas saada nina lahti

Kinnine nina ja köha on kõige sagedasemad külmetushaiguse sümptomid. Kinnine nina ei lase hästi hingata, magada, segab lõhnade ja maitsete tundmist.

Tõhus vahend selleks, et saada nina lahti ja jälle vabalt hingata, on hüpertooniline merevee ninasprei. See on looduslik ravi ninakinnisusele ning sobib eriti hästi lastele, sest ei anna keemiliste nohuravimite kõrvaltoimeid.

Keemiliste nohuravimite puhul tasub eelistada suukaudseid (tabletid), mitte ninaspreisid. Sellel juhul ei kahjusta te nina limaskesta ning nohuravimi sõltuvuse tekke oht on väiksem. Keemiliste ninaspreide puhul peaks kindlasti kinni pidama kolme päeva piirangust ja mitte kasutama neid kauem. Muidu tekib sõltuvus.

Köha leevendamine

Tavaline külmetushaigus ja gripp on mõlemad hingamisteid puudutavad haigused ning neil on samasugused sümptomid – muuhulgas köha. Tegelikult, peamine külmetushaigusesse nakatumise tee ongi piisknakkuse teel. See tähendab, et keegi haiguse kandjatest on köhatanud või köhinud nii, et sellega on kandunud haigustekitajad (süljepiiskadega) ümbritevasse ruumi ja pindadele. Kui neid pindu puudutada või köhiva inimesega samas ruumis viibida, siis tunned ennast ka varst haigena.

Köha on haiguse sümptom, mitte eraldiseisev haigus ning käsimüügiravimid aitavad köha leevendada. Täiskasvanutele sobivad hästi kihisevatest tablettidest tehtud lahused, kuna soodustavad vedeliku tarbimist, mis haiguse ajal on väga oluline. Lastele on mõeldud meeldiva maitsega suukaudsed lahused, et lapsed neid üldse nõus võtma oleks. Ravimite puhul on oluline silmas pidada hoiatusi, mis pakendi infolehes on välja toodud. Näiteks looduslikud luuderohust tehtud köharavimid ärritavad magu, atsetüültsüsteiini peaks astmaatikud puhul kasutama äärmise ettevaatusega.

Kui köha on püsinud juba mitu nädalat, tunned õhupuudust või kaasneb köhaga palavik, siis konsulteeri kindlasti oma arstiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Palaviku alandamine ja valuvaigistid

Palavik ja mitmesugused valud (lihasvalud, peavalu) on esimesed märgid lähenevast külmetushaigusest. Ühtlasi põhjustavad need olulise osa sellest, mis teeb haige olemise üldse ebameeldivaks.

Valu vaigistamiseks ja palaviku alandamiseks on peamised valikud ibuprofeen, paratsetamool ja deksketoprofeen. Need kõik toimivad väikeste erinevustega kuid suures plaanis ühtviisi hästi. Palaviku alandamiseks sobivad nendest paremini ibuprofeen ja deksketoprofeen.

Vanematest aegadest on tuntud ravim ka aspiriin, mis samuti aitab langetada palavikku ja leevendada valu, kuid seda ei tohiks kasutada alla 18-aastased (võib tekkida väga ohtlik Reye sündroom).

Sõltumata sellest, missugust valuvaigistit te kasutate, tueb hoolikalt kinni pidada pakendil toodud annustamisjuhistest. Kui te võtate ravimit rohkem kui lubatud, võite saada soovimatuid kõrvaltoimeid – näiteks paratsetamooli puhul maksakahjustus. Samuti püüdke vältida olukorda, kus kasutate samaaegselt mitut ravimit, mis sisaldavad sama toimeainet.

Ettevaatust nende ravimitega!

Gripiteed.
Ole ettevaatlik nende kasutamisega. Sageli juuakse „gripiteesid“ kui meeldivat sooja jooki. Tegelikult sisaldavad need joogid suhteliselt suures koguses raviainet, sageli isegi mitut erinevat. Nii saavad soovituslikud maksimaalsed päevased annused kergesti ületatud.

Keemilised ninaspreid.
Ahendades nina veresooni leevendavad need lühiajaliselt ninakinnisust. Kuid see tuleb hiljem tagasi ning ravimi kasutamisel üle kolme päeva tekib nohuravimi sõltuvus – nina on alati kinni, kuni pole ravimit saanud. Kui nina on väga kinni ja tugevalt turses, siis võiks võtta suukaudset nohuravimit.

Gripi riskirühmad

Üldiselt arvatakse riskirühmadesse puuduliku immuunsüsteemiga inimesed, kes on gripiviiruse suhtes vastuvõtlikumad, sealhulgas:

  • kõik kuni 17-a. lapsed ja noorukid, ka imikud;
  • 18-64 aasta vanused täiskasvanud, kes põevad kroonilist haigust (aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti));
  • 65-aastased ja vanemad inimesed;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sh pahaloomulise haigusega, immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad;
  • riskirühma kuuluvate isikute lähikontaktsed.

Allikad: WebMD, Gripp.ee

Kui sul on külmetushaiguste kohta küsimusi, mis võiks ka teisi huvitada, siis palun jäta need kommentaaridesse.