Rasedusaegne nohu on väga levinud. See tähendab, et nina tilgub või on nina limaskest turses (ja selle tõttu ka nina kinni). Peaaegu 30% rasedatest naistest esineb ninakinnisus, ilma et selle põhjuseks oleks mõni allergia või viirushaigus. Sellest on tulnud ka nimetus “rasedusaegne nohu”.
Rasedusaegne nohu võib alata juba teisel raseduskuul ning minna aja möödudes järjest hullemaks. Ninakinnisus peaks kindlasti leevenema iseeneslikult pärast sünnitust ning täielikult mööduma umbes kahe nädala jooksul pärast sünnitust.
Ninakinnisuse olulisemaid põhjuseid on kaks:
- Raseduse ajal tõuseb organismis östrogeeni tase. See toob kaasa nina limaskesta turse ning samuti muutub aktiivsemaks lima (sekreedi) produktsioon limaskesta rakkudes. Lisaks östrogeenile on mõju ka teistel hormoonidel.
- Raseduse ajal suureneb vere hulk kehas, mis võib kaasa tuua muu hulgas pisikeste ninaveresoonte laienemise, misõttu nina läheb kinni.
Kuidas saada aru, kas nohu on tingitud rasedusest või on sellel mõni teine põhjus?
Kui ei kaasne ühtegi teist sümptomit peale ninakinnisuse, siis on tegemist tõenäoliselt rasedusaegse nohuga. Kui nohuga kaasneb aevastamine, köha, valulik kurk, nõrk valu või palavik, siis võib tegemist olla külmetushaigusega või mõne teise nakkusega.
Allergiaga võib tegemist olla siis, kui ninakinnisusega kaasneb vesine eritis ninast, aevastamine, silmade sügelus (vt ka allergiline nohu). Allergiate esinemine raseduse ajal on üsna ettearvamatu. Mõnikord need kaovad raseduse ajal, teine kord lähevad vastupidi hullemaks. Samuti võib muutuda tundlikkus ärritajale.
Loomulikult, alati ei olegi selge, mis ninakinnisust põhjustab ja sageli on põhjuseid korraga mitu. Näiteks allergia (allergiline nohu) ja rasedusaegne nohu võivad esineda ka samaaegselt.
Kuidas saaksin sümptomeid leevendada?
Kasulik on juua rohkem vedelikku kui tavaliselt ning tõsta pead magamise ajal kõrgemale. Lisaks võib abi olla:
- Auru tegemine võib aidata mõneks ajaks ninakinnisust leevendada ning mõjub rahustavalt. Näiteks sooja dushi all käimine ning auruses niiske õhuga vannitoas olemine. Mõnikord soovitatakse ka läbi märja lapi hingamist, apteegist on võimalik osta ka auru tegemiseks mõeldud seadmeid (nebulisaator).
- Apteegist on võimalik leida looduslikke hüpertoonilisi ninaloputuslahuseid, mida võib raseduse ajal kasutada ning mis on täiesti ohutud. Nina loputamine teeb hingamise vabamaks ning kergendab nuuskamist.
- Voodi lähedale seatud õhuniisutaja või auruseadme kasutamine aitab öist hingamist kergemaks teha. Oluline on jälgida seadme hooldamisjuhist, et seade ei hakkaks haigustekitajaid koguma.
- Lisapatjade kasutamine pea asendi tõstmiseks aitab paremini magada.
- Mõnikord aitab ninakinnisust leevendada füüsiline aktiivsus (sportimine).
- Vältima peaks kindlasti võimalikke ärritajaid – tubakasuitsu, alkoholi, värvi- ja kemikaaliaure.
Kas keemilisi nohuravimeid tohib raseduse ajal kasutada?
Ameerika Ravimiameti (FDA) andmetel on väga populaarsetele keemilistele nohuravimitele – ksülometasoliin, oksümetasoliin – väljastatud raseduskategooria C. See tähendab, et loomkatsetes on esinenud kõrvaltoimeid lootele. Inimestel katseid tehtud ei ole ja selleks on arusaadavad eetilised põhjused. Ükski ema ei tahaks osaleda ravimiuuringus, kus ohtu pannakse tema laps. Samuti on selliseks uuringuks eetikakomitee luba väga keeruline saada. Kuna nohu näol ei ole tegemist ei ole näiteks surmahaigusega, siis võib loa saamine isegi võimatu olla.
Keemilisi nohuravimeid võib raseduse ajal kasutada ainult siis kui saadav kasu ületab kahju. Loodame, et ükski patsient kõrvaltoimet lootele ka kurtma ei tule kunagi (see oleks väga kurb).
Lisaks peab ravimi määramisel rasedale olema ettevaatlik, sest võib esineda võimalik süsteemne veresooni ahendav toime.