Igapäevaselt sööb inimene enam-vähem ühe palju. Toekas hommikusöök, lõuna- ning õhtusöök. Organism on sellega harjunud ning teab planeerida seedimiseks vajalike seedenõrede tootmist. Seedimine läheb kergelt ning inimene tunneb ennast hästi. Kui süüakse tavapärasest vähem – tekib näljatunne. Kui süüakse rohkem, siis kehal võtab aega, et sellega kohaneda. Seni vaevab kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus.

Eestlastel tuleb aastas ette üsna mitu tavapärasest suurema söömisega seotud päeva. Olulisemad neist on suvised pühad (jaanipäev!) ja jõulud. Jõulud on nendest vast kõige „raskemad“, eriti kui neid tähistatakse mitu korda. Näiteks esimene kord enda pereringis, teine kord sugulastega, kolmas kord vanavanematega, neljas sõpradega.

Kõige raskem on inimesel seedida rasvast toitu

Kindlasti kuulub pidusöögi menüüsse ka mõni rasvane ja maitsev liharoog. Kui perenaine on toiduga väga palju vaeva näinud, siis ei ole ilus seda kiitmata ja söömata jätta. Kahjuks on elu seatud nii, et enim valmistabki raskusi rasvase toidu seedimine. Sümptomid, mis annavad tunnistust toidu ebapiisavast seedimisest on ebamugav täiskõhutunne ja suurenenud gaaside teke.

Tuletame meelde: Põhitoitained, mida vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes on valgud, rasvad ja süsivesikud. Seedimise käigus töödeldakse makrotoitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks. Peamiseid seedeensüüme on kolm: amülaas on vajalik süsivesikute, lipaas rasvade ja proteaas valkude seedimiseks. Kui amülaas sisaldub süljes ja proteaas maomahlas, siis lipaasi eritab kõhunääre.

Kuidas leevendada raskustunnet kõhus

Selleks, et rasvast toitu oleks kergem seedida, soovitakse võtta lisaks naturaalseid seedeensüüme, mida saab osta ainult apteegist. Seedeensüümid on saadaval maohappekindlate tablettidena. See kindlustab, et ensüüme ei inaktiveeritaks maohappe poolt ning et toime avalduks just peensooles. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks.

Suukaudselt manustatud seedeensüümid ei imendu verre ning avaldavad toimet vaid soole-keskkonnnas, kus toidu seedimine toimub.