Kuidas valida pulsikella?

Personaaltreener ja füsioterapeut Martin Kiho annab ülevaate tänapäevaste pulsikellade funktsionaalsustest ning millised võiksid olla kriteeriumid pulsikella valikul.

Pärast seda, kui sa oled aru saanud, milleks pulsikell vajalik on, tekib tõenäoliselt päevakorda uus probleem – kuidas valida pulsikella? Või tänases ühiskonnas oleks hoopiski aktuaalsem küsimus, et milline spordikell või aktiivsusmonitor mulle ikka kõige parem on?

Erinevate spordikellade ja aktiivsusmonitoride hulk poodides on meeletu ja selle ainuõige leidmine võib osutuda tõepoolest raskeks ja ebameeldivaks tegevuseks. Selleks, et endale “see õige” leida, tuleb endale selgeks teha, millist võimekust sa enda uuelt vidinalt ootad. Lisaks tasuks läbi mõelda mõningad nüansid, mis valiku tegemist lihtsustavad. Üldiselt kehtib reegel, et mida rohkem funktsioone seda krõbedam hind.

Spordialast lähtuvalt

Esimene asi, millele peaksid mõtlema on see, et milliste spordialadega või aktiivsustega sa tegeled ja lähtu sellest. Üldiselt on kellad ilusasti spordialade kaupa kategoriseeritud. Kui sa oled lihtsalt aktiivne harrastaja siis vaata aktiivsuse kategooriasse. Või kui sulle meeldib rattaga sõita, siis vali spordikell jalgratta kategooriast. Ning kui sulle meeldib hoopiski erinevate spordialadega tegeleda, siis oleks mõistlik multispordi kategooriasse piiluda.

Vajadustest lähtuvalt

Spordikell või aktiivsusmonitor osta vastavalt oma vajadustele. Kui sa alles alustad treeningutega või oled pühapäeva harrastussportlane, siis tõenäoliselt tippmudelit sul vaja pole, vaid piisab vähesemate funktsioonidega kellast. Need on lisaks ka soodsamad ja rahakott on kindlasti õnnelikum.

GPS’i olemasolu

GPS’iga kellad annavad treeningu lõpus täpse kilometraaži, keskmise kiiruse ja tempo. Lisaks joonistub kaardile läbitud marsruut. Mina valisin GPS’iga kella, kuna mulle meeldib joosta ja rattaga sõita väga mitmesuguseid radu pidi ning ujuda suvalistes kohtades. Pärast on vinge vaadata, milline trajektoor tekkis ning milline oli kogu raja profiil. Ning loomulikult saan vaadata kiirust, ilma et ma seda ise arvutama peaksin, mis teeb jälle elu lihtsamaks.
Kui sind see info ei huvita, siis võid vabalt valida odavama, ilma GPS’ita, kella. Osad ilma GPS’ita kellad isegi oskavad kogutud sammude põhjal välja arvutada läbitud vahemaa ja keskmise tempo aga tuleb arvestada, et see info ei pruugi olla päris korrektne. Aga kui sind see info ei huvitanud, siis see eksimis ruum on igati OK.

Pulsivöö olemasolu

Kaasaegsed spordikellad ja aktiivsusmonitorid suudavad randmelt ise optiliselt pulssi mõõta ja pulsivööd pole otseselt vaja, kui sa oled pühapäevasportlane. Aktiivsematel harrastajatel ja sportlastele oleks aga soovituslik kasutada ka pulsivööd, sest see on lihtsalt veelgi täpsem, kuna mõõdab pulssi otse südame piirkonnast. Trennihuntide seas on see oluline, kuna tänu sellele saab treenida efektiivsetes pulsitsoonides ja arvutada veelgi täpsema kalorikulu. Aga taaskord, kui kõrge intensiivsusega intervalltreeningud sinu treeningkavasse ei kuulu, siis saab ka randmelt mõõtev optiline pulsiandur kenasti hakkama. Lisaks saad sa alati endale pulsivöö juurde osta, kui seda sinu komplektis polnud.

Polar A370 on elegantne ja sportlik veekindel fitnesskell.

Nutifunktsioonide olemasolu

Uutel vingetel kelladel on olemas kõnede ja sõnumite teavitused. Need muidugi võivad treeningut segama hakata, sest fookus läheb treeningult teavituste analüüsimisele. Samas neile, kellel nendest funktsioonidest väheseks jääb, siis on olemas selliseid spordikellasid, mis teavitab sind kõikidest messenger’i sõnumitest ja Instagrami like’idest.
Kuigi tuleb tõdeda, et sportides kasutame päev lõpuks ainult parameetreid nagu pulss, aeg ja kiirus. Kõik muud lisafunktsioonid võivad alguses tunduda jube vajalikud aga kokkuvõttes jäävad need kasutamata.

Veekindlus

Spordikella veekindlus on äärmiselt oluline, sest ikka tuleb ette olukordi, kus on vaja vihmaga jooksma minna, basseinis ujuda või kiirustades dušši alla minna, nii et kell jääb käele. Ehk mõtle nüüd üks kord veel läbi, kus kohas sa enda kella kasutada võiksid. Kui sa iga päev ujulas ei käi, siis piisab ainult pritsmekindlusest. Pritsmekindlat seadet võib kasutada näiteks käsi või nõusid pestes ning loomulikult dušši all käies ja vihmaga joostes. Pritsmekindla kella tunnus on 3 ATM. Väiksema veekindlusega kella ma tegelikult ei soovitaks kellelegi.
Kui tahad aga spordikellaga ujuma minna, siis tuleks sul endale valida juba veekindel kell, millel vastupidavuseks vähemalt ATM 5. Pritsmekindla kellaga ujuma minnes võib lihtsalt juhtuda see, et kell annab otsad.

ATM 10 vastupidavusega kellad on kõigile neile, kes tahaksid lisaks eelnevale ka snorgeldada või surfamas käia.

Disain

Kuna tänapäevaste spordikellade ja aktiivsusmonitoride kasutamine eeldab, et vidin on su randmel pidevalt, siis disain on väga oluline. Vali endale kell, mida sa saaksid kanda igapäevaselt igas olukorras. Kui ta ikka on kole ja sa teda kanda ei taha, siis ega temast suurt kasu pole.
Teine, veelgi olulisem nüans on mugavus. Ta peab olema mugav. Keegi ei taha kanda ebamugavat jubinat enda randmel. Eriti veel päevast päev ja nädalast nädalasse. Selleks, et saaks tehtud õige valik, tuleks kella proovida. Eriti kehtib see naiste puhul, kellele võib aktiivsusmonitor randmel liiga suureks osutuda ja näeb seal lihtsalt kohutav välja. Parim aktiivsusmonitor naistele on ikkagi väiksem seade.

Lisaks soovitan valida sul endale spordikell, millel saab rihma ka ikka vahetada. Nii saad vastavalt vajadusele kella stiili muuta ja enda riietusega paremini sobitada.

Ühendatavus

Enne ostu oleks tark tegu veel uurida, kas tulevane spordikell ühendub sinu nutitelefoniga. See annab lihtsalt mõningaid huvitavaid valikuid juurde nagu sotsiaalmeedia teavituste ilmumine kella ekraanile või muusika haldamine. Mõistagi on võimalik neid teavitusi ka välja lülitada, et need segama ei hakkaks. Ja minu kindel soovitus oleks, et mida vähem segavaid faktoreid trenni ajal, seda parem on. Nii saad sa lihtsalt paremini treeningule keskenduda. Kuigi ma mõistan ka suurepäraselt neid, kelle jaoks võib mõne teavituse avastamine 30 minutit hiljem suur katastroof olla.

Aku kestvus

Kõik me teame, et nutiseadmete akud saavad ruttu tühjaks. Nii juhtub ka uue generatsiooni spordikelladega. Ma soovitan sul valida kohe pulsikell, mida sa igapäev laadima ei peaks. Vastasel juhul võib aktiivsusmonitor lihtsalt kapile ununeda. Minu kriteerium kella valikul oli selline, et see peab kestma vähemalt nädala.

Kokkuvõttes

Kuna spordikellade ja aktiivsusmonitoride valik on tänapäeval lõputu, siis tee enne ostu sooritamist endale selgeks, milliseid funktsioone sul tõesti vaja on ja milliseid nendest sa arvatavasti mitte kunagi kasutama ei hakka. Tihtipeale piisab põhilistest funktsioonidest ja ei ole mõtet kulutada raha lisafunktsioonide peale, mida sa tegelikult ei vaja. Ja kindlasti veendu, et kell oleks ka mugav, et sa saaksid seda igapäevaselt kanda. Sahtlis või riiulil vedelevast aktiivsusmonitorist pole kellelegi kasu.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist

Haigena toitumise meelespea

Füsioterapeut, personaaltreener ja toitumisnõustaja Martin Kiho annab näpunäiteid, kuidas oleks haigena kasulik toituda.

Gripihooaeg on täies hoos nagu seda ajakirjandusest pidevalt lugeda saab. Kui sinul on veel õnnestunud pääseda, siis pese kenasti käsi edasi. Tõbistest kaaslastest võiks ka kaarega mööda minna. Aga kui ikkagi haigeks peaksid jääma, siis annan mõned nipid, kuidas võiksid toituda, et kiiremini terveks saada.

Haigena üldjuhul söögiisu pole, aga siiski söömata jätmisega teeme endale nö karuteene.
Nimelt ajal, kui keha võitleb haigustekitajatega, on keha energiavajadus suurenenud. Ehk kehal oleks vaja rohkem energiat söödud toidu näol kui tavaliselt. Kehatemperatuur on tõusnud (märk, et keha ravi ennast) ja tunne on just kui oleks otse ahjust tulnud. Et temperatuuri tõsta, vajab keha energiat. Seda saame aga toidust. Haigena kehtib pigem reegel, et söö vähe, aga tihti. Õnneks selle vähese söömisega isu puudumise tõttu probleeme ei teki. Kui me aga üldse ei söö, siis muutume veel nõrgemaks ja organismi võime haigustekitajatega tegeleda väheneb samuti. Tulemuseks – pikem paranemise aeg.

Haigena on toidu valik veelgi tähtsam
Haigena õigete toitude valik on veelgi tähtsam, kui terve olles. Organismil on käsil tähtis ülesanne ja valed valikud, ei ole tervenemisele kuidagi abiks. Võiks võrrelda seda auto klaasipesuvedelikuga – talvel kasutades suve klaasipesuvedelikku jäätub see ära ja klaas jääb ikkagi mustaks. Kui tahame head tulemust, siis oleks vaja ikkagi õiget vahendit, mis kerge külmaga ära ei jäätuks. Ja kui tahame kindla peale minna, siis -24 kraadi kindel vedelik on kõige õigem valik. Täpselt sama on ka meie kehaga, kui haiged oleme.

Mida siis süüa?

Klassikaline kana-nuudlisupp
Juba aegade hämarusest on seda soovitatud haigetel süüa. Miks? Saame sealt energiat, vitamiine, mineraale ja vett. Haigena ollakse tihti peale vedelikupuuduses ja supp on hea võimalus vedeliku puudust vältida.

Puljong
Puljong koosneb üldjuhul veest, maitseainetest ja rasvast. Haigena vedelikku tarbida on alati hea ja kui seal on erinevaid mineraalaineid, mida saame maitseainetest, siis võib ainult käsi plaksutada.

Kaerahelbepuder
Kuna söögiisu on olematu, siis saame sellest toidust palju aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, et energia meil otsa ei saaks. Samuti on putru hea lihtne süüa. Kasulikkusest rääkides saame veel vitamiine ja turgutame immuunsüsteemi. Lisa pudrule suhkru asemel mett ja veidi puuvilju ning saad veel parema ja kasulikuma toidukorra endale tekitada.

Küüslauk
Küüslauk on üks igavesti hea kraam immuunsuse turgutamiseks. Juba vanarahvas teadis seda. Lisa küüslauku supile või puljongile ja saad veel lisaks suurepärase maitseelamuse.

Ingver
Järgmine suurepärane taim on ingver. Sarnaselt küüslaugule aitab ka ingver immuunsüsteemi turgutada ja on hea abiline pisikutega võitlusel.

Mesi
Valutavale kurgule ei leidu midagi mõnusamat, kui lusikatäis mett. Mesi leevendab kurguvalu ja annab meile ohtralt energiat. Mesi sobib suurepäraselt ka tee või sooja piima sisse.

Kuum tee
Rohelises ja mustas tees leidub antioksüdante, mis aitavad organismil võidelda haigustekitajatega. Lisaks on palju teisi taimi, millest teed tehes saab erinevate probleemide puhul abi. Ei tasu unustada, et vedelikku on meie kehal rohkem vaja, kui terve olles.

Banaan
Banaani on imelihtne süüa ja maitseb samuti hästi. Hea on ta aga sellepärast, et sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks muidugi saame energiat, mida on kehal vaja.

Jogurt
Juhul kui arst on määranud antibiootikumid, siis jogurt on toiduaine, mis on lausa kohustuslik. Jogurtis leidub probiootikume, mis on nö head bakterid. Antibiootikumid hävitavad lisaks halbadele bakteritele ka häid baktereid, mida organism vajab ja sellepärast ongi jogurt vajalik.

Marjad
Marjad on täis vitamiine ja mineraale, mis on abiks immuunsüsteemi turgutamisel. Kui värskeid marju pole, siis sobivad ka külmutatud, millest saab teha maitsva ja tervisliku smuuti. Samuti sobivad marjad pudru sisse, andes seal juurde head maitset.

Lõhe
Lõhes on palju OMEGA-3 rasvhappeid ja D-vitamiini, mis on meie tervisele ja immuunsusele määrava tähtsusega. Kuna talvel on päikest minimaalselt, siis keha seda juurde ei sünteesi ja omastama peame D-vitamiini rohkem toidust või toidulisanditest.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist

Ületreenimise ja ülekoormusvigastuste põhjused ja lahendused

Personaaltreener ja füsioterapeut Martin Kiho annab ülevaate, miks vigastused tekivad ja kuidas käituda õigesti valulikkuse esinemisel.

Enamikele inimestele on treeningutest natukene väär arusaam. Arvatakse, et ainult veel ja veel rohkem trenni aitab saavutada seatud eesmärke. Miskipärast ka lapsi kiidetakse, et oi kui tublid nad on, kui nad tulevad trennist täiesti märjana ja hingeldades. Trenni kohta ei saa kuidagi öelda “mida rohkem, seda uhkem”. Järgnevatel päevadel on lihased valusad, mis on põhjustatud liigsest ja/või korduvast valest treeningust. Siit edasi on tavapärane, et inimestel kaob ajutiselt või pikemaks perioodiks treeningutahe.

Ülekoormusvigastuste tekkimise põhjus on just nimelt liiga sage ja suurte koormustega treenimine ning vähene taastumine. Tähtis on kuulata enda keha ja muuta treeninguid mitmekesisemaks. Kui ise ei oska, tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Ülekoormusvigastust oleks enamasti võimalik ära hoida, sest sportimisel on tehtud midagi valesti. Organismi ületreeningut ja ülekoormusvigastusi võib põhjustada:

  • tehniliselt ebaõige harjutuste sooritamine
  • treenimine ka siis, kui tuntakse valu
  • treening liialt suurte koormustega
  • pidevalt ühesuguste harjutuste kasutamine
  • pidev treeningutega alustamine ja lõpetamine
  • vähene tähelepanu erinevatele venitusharjutustele
  • treenimine haiguse foonil
  • pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine
  • liialt väike puhkepäevade arv
  • suur koormus eeskätt põlvedele ja hüppeliigestele
  • lihaste jõudlus ja elastsus pole tasakaalus

Soovitused kui valulikkus esineb treeningul või peale treeningut (isegi kui treenida saab täies mahus)

  • tuleb 1-2 nädalat treeninguid muuta, vähendades koormust valulikule piirkonnale
  • jahuta peale treeningut valutavat piirkonda
  • lisa uneaega
  • tee rohkem soojendusharjutusi
  • korrigeeri tehnilist sooritust
  • vaheta jalanõusid ja pinnast, millel treenid
  • Ära jätka tavapäraseid treeninguid valuvaigistite toel

Kui kaebused püsivad, pöördu abi saamiseks füsioterapeudi või spordile spetsialiseerunud ortopeedi poole, kes diagnoosib ja koostab raviplaani, annab soovitusi treenimiseks ja vajalike ortooside valikuks.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist

Need “igavad” harjutused, milleta tegelikult ei saa

Kui majal on vundament puudulik, siis ta hakkab vajuma. Sama on ka kehaga.

Füsioterapeut ja toitumisnõustaja Martin Kiho annab nõu, kuidas arukamalt treenida.

Teen interneti lahti ja mida ma näen? – Suur kogus fantastilisi pilte keerukatest harjutustest jõusaalis. Lähen jõusaali ja mida ma näen? – Inimesed imiteerivad neid samu asju. Kvaliteet selle juures aga jätab soovida. Miks? – Kui majal on vundament puudulik, siis ta hakkab vajuma. Sama on ka kehaga. Keha vundamenti saab kõige paremini treenida just nende igavate harjutustega. Lisaks aitavad need igavad harjutused väga tõhusalt ennetada vigastusi. Need “igavad” harjutused on – mobiilsus, tasakaal ja stabiilsus.

Treeningu käigus kipume üldiselt neid igavaid asju vältima, arvates et need pole olulised. Need on aega nõudvad ja kasu pole kohe näha. Miks neid siis ikkagi vaja on?

Mobiilsus (mobility)

Mobiilsust on vaja keha optimaalseks funktsioneerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Läbi nende paraneb meie igapäevane liigutusmuster ja kvaliteet, sest väldime lihaste düsbalansi, suurendame liigeste liikuvusulatust, parandame rühti ja tagame keha efektiivsema liikumise. Ja läbi kõige selle ennetame ka vigastusi. Eriti just ülekoormusvigastusi. Ei saa ju öelda, et see pole tähtis.

Rullimine foam rolleriga parandab küll lihaste olukorda aga mobiilusust see siiski ei paranda. Kerge dünaamiline venitus on just see, mida keha vajab. Enne iga treeningut dünaamilisi venitusi tehes paraneb liigeste liikuvusulatus ja selle käigus aktiveerime tegelikult ka juba lihaseid. Kui tuua mõni näide, siis näiteks dünaamiline venitus on jalahood ette-taha ja jalalt-jalale kiikumine, kere ringid. Alustuseks piisab sellest ja keha ongi valmis liikumiseks. Küll aga on inimene ikkagi indiviid ja seega on igaühel vaja personaalset lähenemist, et saada parim võimalik tulemus.

Tasakaal (balance)

Kuigi tasakaal ja stabiilsus on just kui sünonüümid, siis tegelikult on need täiesti erinevad asjad. Tasakaal on rohkem proprioseptsioon, osavus ja koordinatsioon. Ehk arusaam sellest, kus keha ruumis asub. Näiteks bosu pallil harjutusi tehes treenime tasakaalu ja keha tunnetamist ruumis, sest aluspind on ebastabiilne ja põhirõhk läheb sellele, kuidas kukkumist vältida. Õues libedaga liigeldes on sellest meeletult kasu, kui just ei taha aeg-ajalt maas pikutada.

Stabiilsus (stability)

Stabiilsust võib kirjeldada kui keha hoiakut ja keha tugevust liikumisel. Näiteks, kas tugev tuul sunnib meid kehaasendit muutma või mitte. Stabiilsuse harjutusi tehakse stabiilsel pinnasel, sest seal veedame suurema osa enda loomulikust ajast ja see on meile loomulik keskkond. Siis on fookus stabiilsuse hoidmisel ka suurem, mitte ei ukerda, et tasakaalu säilitada. Stabiilsuse treenimise jaoks on suurepärased ühe kehapoolega harjutused. Vahet pole, kas see on siis üks jalg või üks käsi korraga. Näitena võib nimetada ühe jalaga kükk, etteasted, ühe jalaga puusatõsted – kõik need on stabiilsuse harjutused. Tähelepanu tuleb siin pöörata kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Keha peab olema tugevalt hoitud ja stabiilne.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist

Parim viis liigsetest kilodest vabanemiseks ei ole trennis käimine

Treenimine ei ole hea vahend kehakaalu langetamiseks. See sobib väga hästi üldtervise parandamiseks ja hea enesetunde loomiseks.

Personaalse, jõukohase ja tõhusa treeningplaani või toitumiskava saamiseks võta ühendust personaaltreener Martin Kihoga.

Inimesed, kes soovivad enda kehakaalu langetada, annavad väga sageli lubaduse uuel aastal trenni minna. Ootused on, et kui järsku regulaarselt trenni tegema hakata, siis kehakaal langeb kiiresti. Meil on teile päris halb uudis. Trennis käimine ainult kehakaalu langetamise eesmärgil on üsna vähetulus tegevus.

Treenimine ei ole hea vahend kehakaalu langetamiseks. See sobib väga hästi üldtervise parandamiseks ja hea enesetunde loomiseks. Õigemini, suitsetamisest loobumise kõval on enda kehaliselt aktiivne hoidmine üks parimaid asju mida endaga üldse saab teha. See aitab sageli kauem ja õnnelikumana elada. Aga kaalulangetamise eesmärgil… kahjuks mitte kuigi tõhus.

Miks treenimine kehakaalu ei langeta ?

Põhjus on selles, et inimese kehal on oma kindel süsteem, kuidas ta peamiselt toidust saadud energiat kasutab. Füüsiline aktiivsus – mida me ise saame mõjutada – moodustab kõigest väikese osa meie igapäevasest energiakulust.

Suure osa võtab puhkeoleku energiakulu – see tähendab energiat, mida keha kulutab lihtsalt toimimisele, hingamisele ja muidu elus püsimisele. Selle üle ei ole inimesel endal eriti kontrolli. Teine osa energiast kulub toidu lagundamisele. Kolmanda osa moodustab kehaline aktiivsus ehk iga liigutus, mille inimene teeb, kulutab pisut energiat.

Seda, kui palju kaloreid inimene päevas sisse sööb, otsustab inimene ise. See aga, kuidas kaloritega saadud energia kulub, ei sõltu enam meist endist ja energia kulu üle meil eriti kontrolli ei ole. Ühes uuringus näidati, et kui 91 kg kaaluv inimene hakkab neli korda nädalas tund aega treenima siis umbes kuu ajaga kaotab ta kaalus umbes kaks kilo, eeldusel, et kõik muu jääb samaks nagu enne. Kahjuks aga kõik ei jää samaks. Koos füüsilise aktiivusega suureneb ka isu ning pärast õhtust trenni võib isu veel hommikulgi suur olla. Samuti on leitud seoseid, et inimesed, kes ennast trennis väga ära väsitavad, kompenseerivad oma väsimust (endale märkamatult) hoopis mujal. Näiteks kasutavad nad trepist käimise asemel lifti või teevad muid kompromisse.

Kuidas siis kehakaalu langetada ?

Edu saladus peitub tervislikus toitumises. Trennis suure vaevaga kulutatud kalorid tulevad kergesti tagasi, kui me sellega toiduvalikute juures arvestada ei oska. Selleks, et üks Big Mac ja friikartulid tasa teha, on vaja tund aega joosta. Õhtusöögiga joodud kolm pokaali veini sisaldab sama palju kaloreid kui kulub tunni aja intensiivse peotantsuga. Kahe söödud sõõriku kaloritest vabanemiseks on vaja tund aega väga reipalt jalgrattaga sõita.

Korrektne toitumiskava ja dieet (ning sellest kinnipidamine) on kehakaalu langetamisel kõige tõhusam. Treenimine, regulaarne kehaline aktiivsus ning erinevate harjutuste tegemine on sellele kahtlemata suurepärane täiendus ning loob täiendavalt hea enesetunde. Lihtsalt tuleb aru saada, et suurem treeningute maht ei vii alati kaalulangetuseni.

Võta ühendust: martinkiho.com