Palavik on lastel üsna sage terviseprobleem. Lapsevanema paneb see muretsema: mida nüüd ette võtta? Sageli kardetakse palavikku ja üritatakse seda iga hinna eest alandada. Kas ka põhjendatult? Mida on üldse võimalik palavikku alandades saavutada? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb esmalt aru saada, mis on palavik.
Mis on palavik?
Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Väikestel lastel võib kehatemperatuur veidi tõusta ka rassimise ja mängimise ajal. Sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on olnud vähemalt pool tundi rahulikult.
Kehatemperatuur võib tõusta ülekuumenemise tõttu, näiteks kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Tõsise ülekuumenemise korral, näiteks kui väikelaps on jäetud pikaks ajaks päikese käes parkivasse autosse, võib kehatemperatuur kerkida üle 42 kraadi. Selline ülekuumenemine võib olla eluohtlik. Nakkushaiguste puhul ei tõuse kehatemperatuur tavaliselt üle 40 kraadi.
Palavik on keha tekitatud ja kontrollitud kehatemperatuuri tõus. Palavik tõuseb, sest immuunsüsteem saab aru, et kehas on haigusi tekitavate viirus te või bakterite osised. Piltlikult öeldes on iga inimese ajus termostaat, mis hoiab tema kehatemperatuuri kindlal tasemel. Nakkushaiguse puhul „keeratakse” termostaadi näit kõrgemaks, et keha saaks haigustekitajatest paremini jagu.
Kui aju tasemel on soovitav kehatemperatuur kõrgem kui tegelik kehatemperatuur, tekib külmatunne, käed ja jalad tõmbuvad jahedaks ning tahetakse sooja teki alla pugeda. Sel viisil antakse vähem kehasoojust väliskeskkonda ja palavik tõuseb näiduni, mille aju ette annab. Kui palavik on tõusnud aju poolt ette antud näiduni, külmatunne lakkab. Seejärel ajus termostaadi näit tavaliselt langeb ja inimesel hakkab palav. Kui laps sel ajal paksult tekkide või riiete sisse pakitakse, takistab see kehatemperatuuri alanemist. Väline jahutamine ajus oleva termostaadi näitu ei muuda.
Termostaadi näitu on võimalik alandada mõningate ravimite abil, näiteks paratsetamooli ja ibuprofeeniga.
Kehatemperatuuri mõõtmine
Kõige lihtsamalt ja piisavalt täpselt saab kehatemperatuuri mõõta elektroonilise termomeetriga kaenla alt.
Kaenla alt palavikku mõõtes tuleb termomeeter panna õlavarre ja keha vahelisse kaenlaauku. Tuleb jälgida, et termomeeter ei nihkuks paigast, et termomeetri ja keha vahel ei oleks riideid ning nahk ei oleks niiske, sest neil juhtudel võib termomeeter näidata tegelikust madalamat kehatemperatuuri.
Kõrvatermomeetrid, lutt-termomeetrid ja ribatermomeetrid on üsna kallid ning nende mõõtetulemused sageli ebatäpsed.
Normaalne kehatemperatuur
Erinevatel lastel võib normaalne kehatemperatuur olla mõnevõrra erinev.
Normaalse kehatemperatuuri väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud:
- kaenla alt mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,3 kraadi
- pärakust mõõtes on normaalne kehatemperatuur kuni 37,9 kraadi
Kas palavik on ohtlik?
Palavik ise ohtlik ei ole. Palavik on hoopis nakkushaiguste vastane kaitsemehhanism. Mõnikord võib aga palaviku põhjuseks olla mõni tõsine haigus, mis vajab kiiret arstiabi. Sel juhul esineb ka teisi tõsisele haigusele viitavaid
tunnuseid. Kui lapse palavik teeb teile muret, küsige nõu oma perearstilt või pereõelt. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate esmast nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Pöörduge lapsega kohe arsti juurde järgmistel juhtudel:
- kui alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik
- kui laps on väga loid ja ei huvitu ümbritsevast
- kui laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada
- kui laps hingab raskelt või häälekalt
- kui laps keeldub joomast
- kui palavikuga kaasneb sage valulik urineerimine, kui uriin haiseb ja on hägune või verine
Palavikukrambid
Mõnel lapsel võivad palaviku ajal vallanduda palavikukrambid – neid esineb 2–5 protsendil kuue kuu kuni viie aasta vanustel lastel. Palavikukrambid tekivad tavaliselt haiguse alguses, kui palavik kiiresti tõuseb.
Palavikukrampide tekkeks on kaasasündinud eelsoodumus. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid vaid korra elus, kuid on lapsi, kellel võivad palavikukrambid esineda korduvalt. Kui krampe põhjustab ainult palavik, pole need lapsele ohtlikud ega jäta edasiseks eluks jääknähte. Mõnikord võivad krambid aga olla raske haiguse tunnuseks. Seetõttu tuleb esimest korda elus tekkinud krampide puhul alati kutsuda kiirabi.
Palavikukrampide korral võivad lapsevanemad end süüdi tunda, arvates, et nad ei ole suhtunud lapse palavikku piisavalt tähelepanelikult ega õigel ajal palavikku alandanud. Siiski, mitte ühegi praegu kasutusel oleva pala vikuravimi ega ka välise jahutamisega pole võimalik palavikukrampide vallandumist ennetada. Kui lapsel on olnud palavikukrambid, võib palavikualandajat anda lapse enesetunde parandamiseks, kuid krampide tekkimist niiviisi ära hoida ei saa.
Palavikuga kaasnenud krampide korral:
- keerake laps külili
- jälgige, et laps krambihoo ajal ennast millegi vastu ei vigastaks
- ärge hoidke lapse jäsemeid kinni, sest krambihoogu ei saa lapse kinnihoidmisega peatada
- ärge pange midagi lapse suhu
- ärge jätke last üksinda
- kutsuge kohe kiirabi telefonil 112
Kuidas aidata palavikus last
Haige ja palavikus laps ei tohi minna lasteaeda ega kooli, vaid peab kodus paranema ja jõudu koguma. Last ei ole vaja sundida voodis pikutama, ta võib vastavalt enesetundele mängida ja puhata. Palaviku ajal suureneb vedelikuvajadus ja seetõttu tuleb lapsele tihti juua pakkuda. Kuna palavikus laste söögiisu on kehv, pole vaja selle pärast muretseda ega last sööma sundida.
Kui palavik hakkab tõusma, muutuvad lapse käed ja jalad jahedaks, laps võib kurta külmatunnet ning tal võivad tekkida külmavärinad. Sel juhul on lapsel mõnus, kui ta pannakse soojemalt riidesse või mässitakse teki sisse. Õhukestes riietes olemine või väline jahutamine palaviku tõusu ei takista. Kui aga lapsel on palav, tema käed ja jalad on kuumad, siis ei tohiks ta olla liiga soojalt riides ega paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist. Sel juhul võib laps olla kaetud vaid linaga või kanda õhukesi riideid. Tähtis on, et laps tunneks ennast võimalikult mõnusalt ja turvaliselt.
Palavikuravimid (paratsetamool, ibuprofeen)
Selleks, et otsustada, kas lapsele on vaja anda palavikuravimit või mitte, ei tule lähtuda palaviku arvulisest väärtusest. Pikka aega on arvatud, et kui palavik on üle 38,5 kraadi, siis tuleb seda alandada, kuid see pole tingimata nii. Kehatemperatuuri üle 38,5 kraadi ei ole vaja tingimata alandada! Tuleb kaaluda palavikuravimist saadavat võimalikku kasu ja
kahju. Palavikuravimid ei ravi haiguse tekkepõhjust ja kergekäeline palaviku alandamine võib haiguse kulgu pikendada. Samal ajal leevendavad palavikuravimid valu ja aitavad väga kõrge palaviku korral enesetunnet parandada. Kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, kuid laps kurdab valu, võib palavikuravimit anda.
Palavikuravimi andmine on näidustatud,
- lapse üldise halva enesetunde leevendamiseks
- kõrva-, kurgu-, pea- ja/või lihasvalu leevendamiseks
- selleks, et laps hakkaks paremini vedelikku jooma
Palavikuravimit ei ole vaja anda, kui laps tunneb end hoolimata palavikust (mis võib olla ka üle 39 kraadi) üsna hästi, kui ta pole viril ning kui ta ärkvel olles mängib ja tegutseb.
Laste palaviku alandamiseks sobivad toimeainena paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid. Neid on apteekides müügil erinevate nimetuste all. Kindlasti ei tohi lastele palaviku alandamiseks anda atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, mille korral tekib maksa- ja ajukahjustus.
Imikutele sobivad kõige paremini paratsetamooli sisaldavad raviküünlad. Raviküünal pannakse lapse pärakusse, soovitatav on seda enne käte vahel veidi soojendada. Väikelastele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid. 6–12 aastastele lastele võib ravimit anda ka tableti kujul, vastavalt 250–500 mg paratsetamooli või 200 mg ibuprofeeni.
Kahe palavikuravimi doosi andmise ajaline vahe peab olema vähemalt neli tundi ning ööpäevas ei tohi anda palavikuravimit rohkem kui neli korda. Palavik ei pea püsivalt langema alla 38,5 kraadi. Kui anda palavikuravimit ülemäära sageli või suures annuses, võivad tekkida kõrvaltoimed (maksavõi neerukahjustus). Kui laps on üleni kuumav, võib palaviku alandamiseks kasutada ka ülehõõrumist toasooja (mitte külma!) veega, niiskeid sokke või niisket lappi otsmikul. Viinasokid või viinalahusega ülehõõrumine lapse palaviku alandamiseks ei sobi, sest need ärritavad nahka ning piiritus võib läbi
naha verre imenduda.
Äkkeksanteem
Rahvasuus nimetatakse seda haigust ka kolme päeva palavikuks, sest selle üheks tunnuseks on kõrge palavik, mis püsib mitu päeva, mõnikord isegi kauem kui kolm päeva. Äkkeksanteemi põhjustaja on üks herpesviiruste hulka kuuluv viirus. Selle nakkuse põeb enamik lapsi läbi enne kahe aastaseks saamist. Haigus on väga nakkav ning haigestutakse 5–10
päeva möödumisel nakatumisest.
Haigus algab kõrge palavikuga, mõnikord kaasneb ka nohu ja köha. Hooli mata kõrgest palavikust on lapse enesetunne üsna hea. Palavik püsib mitu päeva ja siis langeb järsku. Sel ajal võib kehatüvele tekkida roosalaiguline lööve, mis püsib päeva või paar ning ei sügele. Pärast lööbe tekkimist lapsel palavik enam ei tõuse. Lööbe tekkimine on selle
haiguse puhul tunnuseks, et laps hakkab tervenema.
Äkkeksanteemi põhjustavale viirusele toimivaid ravimeid ei ole, samuti ei ole selle haiguse vastu vaktsiini. Palavikku ei ole vaja tingimata alandada, sest see aitab kehal viirusest kiiremini jagu saada.
Allikas: Eesti Haigekassa
