Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist veenides. Selle tagajärjel võivad tekkida vereringehäired ja kroonilised haavandid.

Miks opereerida

Veenilaiendite tekke põhjuseks peetakse kaasasündinud sidekoe nõrkust. Põhilised riskitegurid on pärilik soodumus, rasedus ja töö pidevalt seisvas või istuvas asendis, kuna see raskendab venoosse vere äravoolu jalgadest. Veenilaiendite operatsioonil eemaldatakse nahaalused laienenud veenid. Pindmiste veenide eemaldamise järgselt toimub venoosse vere äravool jalast süvaveenide kaudu.

Teiega arutades otsustatakse operatsiooni ajal toimuva valutustamise meetod vastavalt operatsiooni mahule:

  • üldnarkoos – patsient on teadvuseta ega tunne valu;
  • kohalik tuimastus – valutustatakse ainult opereeritav piirkond;
  • spinaalanesteesia – tuimastusainet süstitakse seljaajuvedelikku, ravimi toimel muutub alakeha 5–15 minuti pärast tundetuks. Mõne tunni vältel on häiritud ka jalgade liikuvus. Ravimi toime lakkamisel tundlikkus ja jalgade liikuvus taastub.

Kuidas valmistuda operatsiooniks

Operatsiooni eelselt on oluline Teie tervisliku seisundi hindamine. Enne operatsiooni võetakse vajadusel analüüsid ning teostatakse arsti mää­ ratud uuringud.

Anesteesiale eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal!

Teile antakse küsitlusleht, kuhu peate märkima täpsed andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.

Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi! Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste ravimid võtke haiglasse kaasa.

NB! Operatsioonile võtke kaasa rõhkside, mida ühele jalale kulub vastavalt Teie kehakaalule 5–8 m. Rõhkside on 10–12 cm laiune tugev ja elastne side, mida saab osta apteegi käsimüügist.

Operatsioonijärgne periood

  • 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida nätsu ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
  • Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes püüdke vett mitte alla neelata!
  • Vajadusel võtke sisse anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id) 2–3 lonksu veega.
  • Ärge jumestage end ega lakkige küüsi! Lakitud ja kunstküüned takistavad sõrmeotsa asetatava jälgimisanduri tööd. Vajadusel võidakse eemaldada operatsiooni ajal küünelakk või kunstküüs.
  • Pöörduge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
  • Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
  • Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
  • Jätke koju kõik ehted, rõngad, needid ja muud väärtesemed. Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte prillid ja/või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid.
  • Käige enne operatsioonile minekut WCs!
  • Kui Te kasutate kuuldeaparaati ja/või astmainhalaatorit, siis võtke need operatsioonituppa kaasa.
  • Enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus, et vältida haavapõletiku riski.

Rõhksideme sidumine jalale

  • Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
  • Haavavalu korral võtke valuvaigisteid.
  • Püsti tõusta ja koju minna lubatakse üldjuhul samal päeval pärast operatsiooni.
  • Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale saatja vastu ning korraldage kojuminek autoga. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat (ka lühiajalist) juhtida autot ega töötada seadmetega.
  • Nädala jooksul pärast operatsiooni ärge kasutage atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid (nt Aspiriini).
  • Jalal turse tekkimisel määrige turselisi kohti hepariini sisaldava geeliga, mida saate osta apteegi käsimüügist. Hepariini sisaldavat geeli kasutades taanduvad ka operatsioonijärgsed verevalumid jalgadel kiiremini.
  • Esimestel operatsioonijärgsetel päevadel vältige treppidest käimist ning jalgu liigutamata ühes asendis seismist või istumist. Kõndige mõned korrad päevas, korraga kuni 30 minutit. Järgnevatel päevadel suurendage aktiivsust järk-järgult. Puhake jalgu hommikul, lõunal ja õhtul, tõstes jalad vähemalt üheks tunniks rindkerest kõrgemale (nt patjadele).
  • Duši alla võite minna alates teisest päevast pärast operatsiooni, haavapiirkonda kuivatage kergelt tupsutades. Sauna ja vanni võib minna umbes 1 kuu pärast operatsiooni, kui haavad on paranenud.
  • Haavaniidid eemaldatakse 12–14 päeva pärast operatsiooni Teie ravi- või perearsti juures.
  • Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab tavaliselt 1–3 nädalat.
  • Pärast operatsiooni asetatakse jalale rõhkside. Rõhksidet tuleb kanda 2–3 päeva ööpäevaringselt ja edaspidi niitide eemaldamiseni ainult päeval. Pärast niitide eemaldamist võib rõhksideme asendada ravisukkadega, mis avaldavad samuti kudedele vajalikku survet. Rõhksidet või ravisukkasid on soovitatav kanda vähemalt 2 kuud.
  • Jalgade väsimuse ja uute veenilaiendite tekke vältimiseks soovitatakse ka edaspidi kanda ravisukkasid. Eriti oluline on ravisukkade kasutamine siis, kui Teil tuleb palju istuda või seista. Ravisukkade tugevus on erinev ja nende valik sõltub Teie jalgade seisundist. Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pärast operatsiooni pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi. Kui haavade piirkonnas ilmnevad põletiku tunnused: punetus, kuumus, valu tugevnemine, äkiline valu sääremarjas või eritis haavast, siis pöörduge perearsti või raviarsti poole. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Allikas:
Veenilaiendi operatsioon,
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla