Vähihaigestumus suureneb Eestis nagu teisteski Euroopa riikides. Meestel esineb kõige sagedamini eesnäärmevähki – selle diagnoosi on saanud 10,000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Seda esineb 80% 80-aastastest meestest.

Meeste vähipaikmetest teisele kohale jääb kopsuvähk (600 juhtu aastas) ning soolevähk (440 juhtu aastas).

Kuidas seda ära tunda

Eesnäärmevähi varajase avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus algfaasis ilma sümptomiteta. Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut ja eesnäärmekontrolli pikalt edasi. Kui tekivad juba häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient arsti juurde satub, võib olla liiga hilja.

Eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks oleks vaja teha PSA test. Esmakordselt peaks PSA testi tegema siis, kui mees on saanud 50 aastaseks. Mehed, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, peaksid eesnäärmekontrolli minema isegi juba 40 aastaseks saades. Esimene testi tulemus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida, kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui juhtub, et test ületab normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.

Noortel, ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvatel meestel, ei ole väga mõtet seda testi “igaks juhuks” teha. Noorematel meestel üldiselt eesnäärmevähki ei ole ning pigem esinevad neil teised eesnäärmehaigused, näiteks eesnäärmepõletik (mis omakorda võib olla riskifaktoriks kasvaja tekkimisele vanemas eas).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas ennetada

Toitumisharjumused

Eesnäärmevähk on väga harv idamaades, kuid kui sealsed mehed asuvad elama Euroopasse ja Ameerikasse ning omandavad sealsed eluviisid ja toitumisharjumused, siis esineb neil kasvajat juba sama palju kui kohalikel põliselanikel.

Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähi riski vähendavad ja ka kasvaja kasvu aeglustavad näiteks roheline tee, sojatoidud, mitmed puu- ja juurviljad. Riski suurendab näiteks punase liha söömine enam kui 5 korda nädalas, ülemäärane piimatoitude tarvitamine ja üldiselt suhkru ja kaloririkas toit.

Eriti olulised eesnäärmevähi riski vähendavad ained on seleen (mida leidub rohkelt näiteks seentes) ja lükopeen (mida leidub palju tomatis). Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E ja D vitamiinid.

Seksuaalhügieen

Regulaarne seksuaalelu vähendab veidi eesnäärmevähi tekke tõenäosust. Samas võib vähi riski tõsta suur seksuaalpartnerite arv elu jooksul. Viimaste aastate uuringud kinnitavad eesnäärmepõletiku olulist rolli eesnäärmevähi tekkes ja arengus. Seetõttu on väga oluline korralikult ravida kõiki sugutrakti põletikke ja mittestabiilsetes suhetes kasutada alati kaitsevahendeid.

Allikad:
Vähk Eestis – haigestumus-, elulemus- ja suremustrendid. Kaire Innos MD, PhD
Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid PSA-testi tegema (2015)
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.