Millist toitu vajab inimese keha? Valke, rasvu ja süsivesikuid. Need kõigile tuntud toitained varustavad meid energiaga, et organism saaks toimida ja areneda. Nii imelik kui see ka ei tundu, siis töötlemata kujul ei saa me neid toitaineid toidust omastada.
Et keha võiks kasutada seda, mida tema peremees sööb, tuleb keerulised ühendid lihtsaks muuta. Sellega tegelebki meie seedimine ja selles töös on väga oluline roll ensüümidel. Ensüümid töötlevad toiduga saadavaid toitaineid ja tagavad nii toidu seedimise.
Error, group does not exist! Check your syntax! (ID: 6)
Ensüümid on oma ala spetsialistid
Seedeprotsess sarnaneb veatult häälestatud masinaga ja oluline roll selles töös on kõhunäärmel. Just see toodab ensüüme, mis on vajalikud järjekordse hommiku-, lõuna-, õhtusöögi või vahepala töötlemiseks.
Mõnikord häirime me tahtmatult seedesüsteemi tööd, mis tekitab olukorras, et ensüüme on liiga vähe. Kõige sagedasem neist on ülesöömine. Mida rohkem sööme, seda rohkem toidu töötlemiseks ensüüme vaja. Eriti raskesti lagunevad söödud rasvad ning seetõttu sunnib suur kogus rasvast toitu kõhunäärme suurema koormusega tööle.
Seedimise seisukohalt on äärmiselt oluline seegi, kui hästi me toitu enne allaneelamist mälume, sest toidu esimene osaline lagundamine algab juba suus.
Kõhunääre ehk pankreas on tubli töörügaja, kuid selle pidev ülekoormamine rasvase või raskesti seeditava toiduga ei tee head. See võib tuua kaasa hoopis kõhunäärme talitluse häireid ja põhjustada häireid seedimises. Kõhunääret saab ja tuleb seedimisel aidata, kui tal on raske.