tervise- ja meditsiiniportaal
TLÜ terviseteaduste lektor Saima Kuu seletab lahti, miks me jõulude ajal üle sööma kipume.
Jõulude ajal süüakse rohkem kui vaja igal pool maailmas, mitte ainult meil Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Peamine probleem, mis elanikkonda häirib, on liigne toiduga kaasnev kaloraaž ja vähene füüsiline aktiivsus pühade perioodil. Miks on see probleem nii globaalne?
Sind ootab ees järjekordne suvine väga mõnus grillipidu. Sageli võib pärast liha söömist jääda mulje, et kõht on liialt täis ning valdab raske täis-kõhu-tunne. Võib olla üllatav, et selles ei olegi süüdi liha kui toiduaine vaid see, kuidas sa sööd.
Alustame selles, et liha on tervislik toiduaine, mis seeditakse kehas peaaegu täielikult (97%). Ebamugavustunne grillipeol algab hoopis sellest, et sa muudad järsult oma toitumist ning keha ei suuda sellega lihtsalt nii kiiresti kohaneda.
Seedimise eest kannavad kehas hoolt ensüümid. Olulisemad nendest lipaas, proteaas ja amülaas, mis hoolitsevad vastavalt rasvade (lipiidid), valkude (proteiinid) ja süsivesikute seedimise eest. Keha arvestab ensüümide tootmisel igapäevaselt tarbitavate toidukogustega ning on igal inimesel individuaalne sõltuvalt toitumisest.
Kui inimene suurendab järsult lihatoitude (näiteks grill-liha) tarbimist, siis organism ei suuda sellele piisavalt kiiresti reageerida ning kehas tekib lühiajaliselt seedeesnüümide (peamiselt lipaas) puudujääk. See puudujääk avaldub raske täiskõhutundena, mida on võimalik leevedada ensüümpreparaatide kasutamisega, et kompenseerida lühiajalist ensüümide puudujääki.
Lihtsustatult võib öelda, et toit läbib seedetrakti enamasti 24 kuni 72 tunniga. Seedimise aeg sõltub sellest, missuguseid toidu koguseid ja toiduaineid on söödud. Samuti sõltub seedimise aeg näiteks soost ja vanusest. Meestel läbib toit seedetrakti keskmiselt 33 tunniga ja naistel 47 tunniga.
Organismile kasulike ning toitaineterikaste liha- ja kalatoitude täielik seedimine võib võtta kuni 48 tundi. Tänu sellele püsib kõht kaua täis ning järgmise näljatunde tekkimiseni läheb kaua aega. Võrdluseks võime siia tuua rämpstoidu ja maiustused, mis on väga toitainetevaesed (kuid suhkrurikkad), mille puhul näljatunne ja vajadus uuesti süüa tekib juba mõne tunniga.
Lihatoitude kõrvale soovitame tarbida piisavalt vedelikku. Janujoogiks ja toidu kõrvale sobib vesi väga hästi. Selleks, et kogu kõht ei täituks ühekülgselt ainult lihaga, soovitame kõrvale süüa ka kergemini seeditavaid puu- ja juurvilju. Seda võiks teha näiteks salatina. Samuti on hea mõte söögikorda alustada salatiga, mis leevendab esimese näljatunde ning vähendab tõenäosust ülesöömiseks.
Seedimise kergendamiseks võib kasutada söögi ajal või pärast sööki seedimist kergendavaid ensüümpreparaate, mida saab osta apteegist. Sellega kompenseerid lühiajalise seedeensüümise puudujäägi kehas.
Toitumisalase teabe leidmiseks soovitame infoallikana kasutada Tervise Arengu Instituudi kodulehte toitumine.ee.
Allikad: Healthline,
Ühtlasi on väga oluliseks riskifaktoriks suitsetamine ning pankreatiidi haiged peavad suitsetamisest kindlasti loobuma.
Seoses kohe varsti algava “Septembris ei joo” kampaaniaga on põhjust vaadelda üht alkoholiga tihedalt seotud haigust. Selleks on pankreatiit ehk kõhunäärme põletik.
Kõhunääre on oluline organ inimese kehas (paikneb ülakõhus), mis osaleb veresuhkru taseme reguleerimises ja toidu seedimises. Kui pankreas saab kahjustada, siis mõjutab see oluliselt tervet keha. Pankreatiidi foonil võib välja kujuneda diabeet või pankrease vähk. Samuti lühendab kõhunäärme põletik inimese eluiga.
Loe edasi “Pankreatiidi põhjustajaks ~50% juhtudest on alkohol”
Dietoloog Henri Ruul
Öeldakse, et parim dieet on see, mida inimene suudab pikaajaliselt jälgida ning millel ei ole lõpptähtaega. See tähendab, et tervislik toitumine ei lõppe näiteks jaanipäeval. Sageli unustatakse, et tegelik edu põhineb meie igapäevastel harjumustel. Tervislik toitumine sõltub eelkõige sellest, millised on Sinu igapäevased harjumused.
Sünnipäevadel ja pidusöökidel on igaüks meist sattunud raske valiku ette lookas peolauda silmitsedes: kõik tundub sedavõrd maitsev, et midagi ei saa jätta proovimata! Kuidas aga leevendada raskustunnet kõhus peale võimsat söömaaega? Seedimise toetamiseks ja ensüümipuuduse leevendamiseks tulevad appi ensüümpreparaadid.
Loe edasi “Hea nipp: kuidas end küllusliku peolaua ääres kergemalt tunda”
Dr Airi Oeselg, Ida-Tallinna Keskhaigla
Suvi toob kaasa grilli- ning sageli muidki söögi- ja joogipidusid. Peale selle on inimestel kombeks puhkuse ajal lubada endale ühte-teist paremat kui tavaliselt. Seepärast satub doktor Airi Oeselgi sõnul iga päev erakorralise meditsiini osakonda ka mõni kõhunäärmepõletikku põdeja.
Ida-Tallinna Keskhaigla kirurg Airi Oeselg tõdeb, et suvel satub iga päeval erakorralise meditsiini osakonda mõni inimene, kellel diagnoositakse kõhunäärmepõletik. Enamasti on see küll kergel kujul, kuid inimesele tähendab sellest taastumine valuvaigisteid, erimenüüd ning sageli ka rikutud puhkuseplaane.
Kas olete mõelnud, miks on etiketi juures söömisele nii palju tähelepanu pööratud ? Laud tuli kaunilt katta ja ennast korralikult riidesse panna. Isegi vestlusteemad olid reglementeeritud – laua ääres oli keelatud arutada poliitika, raha või haiguste üle. Venemaal on söögilauas käitumisega tegelnud ei vähem ega rohkem kui Teaduste Akadeemia. Selle asutuse poolt 18. sajandil koostatud teadustöös „Aus peegel noorsoole“ nähti ette sellised reeglid:
„Ära ahmi pearooga ega puhu vedelikku nii, et see pritsib igale poole. Ära lurista. Ära limpsi sõrmi ega näri konte. Ära matsuta süües nagu siga ja ära kratsi pead.“
Millist toitu vajab inimese keha? Valke, rasvu ja süsivesikuid. Need kõigile tuntud toitained varustavad meid energiaga, et organism saaks toimida ja areneda. Nii imelik kui see ka ei tundu, siis töötlemata kujul ei saa me neid toitaineid toidust omastada.
Et keha võiks kasutada seda, mida tema peremees sööb, tuleb keerulised ühendid lihtsaks muuta. Sellega tegelebki meie seedimine ja selles töös on väga oluline roll ensüümidel. Ensüümid töötlevad toiduga saadavaid toitaineid ja tagavad nii toidu seedimise.
Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena.
Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine.
Igapäevaselt sööb inimene enam-vähem ühe palju. Toekas hommikusöök, lõuna- ning õhtusöök.
Igapäevaselt sööb inimene enam-vähem ühe palju. Toekas hommikusöök, lõuna- ning õhtusöök. Organism on sellega harjunud ning teab planeerida seedimiseks vajalike seedenõrede tootmist. Seedimine läheb kergelt ning inimene tunneb ennast hästi. Kui süüakse tavapärasest vähem – tekib näljatunne. Kui süüakse rohkem, siis kehal võtab aega, et sellega kohaneda. Seni vaevab kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus.
Loe edasi “Kas tunned ennast söömise järgselt ebamugavalt ?”
Vaatamata viimase paari aastakümne suurtele saavutustele meditsiini vallas ei osata vananemist veel ära hoida. Vanusega kaasnevad muutused avalduvad kõikidel elunditel ja süsteemidel. Kõhunääre ei ole seejuures erand.
Kõhunääre (ladina keeles pancreas) on unikaalne elund. See on korraga nii sise- kui ka välissekretsiooni elund. Sisesekretsiooni funktsioon (endokriinne funktsioon) on seotud Langerhansi saarekestega. Nende saarekeste ülesehituses olevad rakud toodavad kaht olulisemat hormooni – insuliini ja glükagooni – mis pääsevad otse verre ja reguleerivad selle veresuhkru taset.
