tervise- ja meditsiiniportaal
Dietoloog Henri Ruul
Öeldakse, et parim dieet on see, mida inimene suudab pikaajaliselt jälgida ning millel ei ole lõpptähtaega. See tähendab, et tervislik toitumine ei lõppe näiteks jaanipäeval. Sageli unustatakse, et tegelik edu põhineb meie igapäevastel harjumustel. Tervislik toitumine sõltub eelkõige sellest, millised on Sinu igapäevased harjumused.
Sünnipäevadel ja pidusöökidel on igaüks meist sattunud raske valiku ette lookas peolauda silmitsedes: kõik tundub sedavõrd maitsev, et midagi ei saa jätta proovimata! Kuidas aga leevendada raskustunnet kõhus peale võimsat söömaaega? Seedimise toetamiseks ja ensüümipuuduse leevendamiseks tulevad appi ensüümpreparaadid.
Loe edasi “Hea nipp: kuidas end küllusliku peolaua ääres kergemalt tunda”
Dr Airi Oeselg, Ida-Tallinna Keskhaigla
Suvi toob kaasa grilli- ning sageli muidki söögi- ja joogipidusid. Peale selle on inimestel kombeks puhkuse ajal lubada endale ühte-teist paremat kui tavaliselt. Seepärast satub doktor Airi Oeselgi sõnul iga päev erakorralise meditsiini osakonda ka mõni kõhunäärmepõletikku põdeja.
Ida-Tallinna Keskhaigla kirurg Airi Oeselg tõdeb, et suvel satub iga päeval erakorralise meditsiini osakonda mõni inimene, kellel diagnoositakse kõhunäärmepõletik. Enamasti on see küll kergel kujul, kuid inimesele tähendab sellest taastumine valuvaigisteid, erimenüüd ning sageli ka rikutud puhkuseplaane.
Kas olete mõelnud, miks on etiketi juures söömisele nii palju tähelepanu pööratud ? Laud tuli kaunilt katta ja ennast korralikult riidesse panna. Isegi vestlusteemad olid reglementeeritud – laua ääres oli keelatud arutada poliitika, raha või haiguste üle. Venemaal on söögilauas käitumisega tegelnud ei vähem ega rohkem kui Teaduste Akadeemia. Selle asutuse poolt 18. sajandil koostatud teadustöös „Aus peegel noorsoole“ nähti ette sellised reeglid:
„Ära ahmi pearooga ega puhu vedelikku nii, et see pritsib igale poole. Ära lurista. Ära limpsi sõrmi ega näri konte. Ära matsuta süües nagu siga ja ära kratsi pead.“
Millist toitu vajab inimese keha? Valke, rasvu ja süsivesikuid. Need kõigile tuntud toitained varustavad meid energiaga, et organism saaks toimida ja areneda. Nii imelik kui see ka ei tundu, siis töötlemata kujul ei saa me neid toitaineid toidust omastada.
Et keha võiks kasutada seda, mida tema peremees sööb, tuleb keerulised ühendid lihtsaks muuta. Sellega tegelebki meie seedimine ja selles töös on väga oluline roll ensüümidel. Ensüümid töötlevad toiduga saadavaid toitaineid ja tagavad nii toidu seedimise.
Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena.
Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine.
Igapäevaselt sööb inimene enam-vähem ühe palju. Toekas hommikusöök, lõuna- ning õhtusöök.
Igapäevaselt sööb inimene enam-vähem ühe palju. Toekas hommikusöök, lõuna- ning õhtusöök. Organism on sellega harjunud ning teab planeerida seedimiseks vajalike seedenõrede tootmist. Seedimine läheb kergelt ning inimene tunneb ennast hästi. Kui süüakse tavapärasest vähem – tekib näljatunne. Kui süüakse rohkem, siis kehal võtab aega, et sellega kohaneda. Seni vaevab kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus.
Loe edasi “Kas tunned ennast söömise järgselt ebamugavalt ?”
Vaatamata viimase paari aastakümne suurtele saavutustele meditsiini vallas ei osata vananemist veel ära hoida. Vanusega kaasnevad muutused avalduvad kõikidel elunditel ja süsteemidel. Kõhunääre ei ole seejuures erand.
Kõhunääre (ladina keeles pancreas) on unikaalne elund. See on korraga nii sise- kui ka välissekretsiooni elund. Sisesekretsiooni funktsioon (endokriinne funktsioon) on seotud Langerhansi saarekestega. Nende saarekeste ülesehituses olevad rakud toodavad kaht olulisemat hormooni – insuliini ja glükagooni – mis pääsevad otse verre ja reguleerivad selle veresuhkru taset.
