Põskkoopapõletik, teise nimega maksillarsinusiit (inglise keeles maxillary sinusitis), on põletik põskkoopas, mis kulgeb nohu ning palavikuga, kuid vahel ka päris ilma sümptomiteta.
Kõhuvalu – mis on selle põhjused ja mida teha?
Kõhuvalu on vähemalt korra esinenud pea igal inimesel. Kroonilist kõhuvalu esineb 4–15%-l naistest ja sageduselt on see võrreldav migreeni, seljavalu ja astmaga. Vaid kolmandik naistest, kel valutab kõht tihti või vahel, pöördub arsti poole.
Kõhuvalu all mõeldakse sageli krampe või tuima valu, mis esineb kõhupiirkonnas. Need on enamasti lühiajalised, põhjustavad peamiselt ebamugavust ning ei ole kuigi tõsised.
Rohkem on põhjust muretseda, kui tegemist on järsku alanud tugeva kõhuõõne valuga. Sellisel juhul peaks igaks juhuks erakorralisse vastuvõttu (kuigi ka seal jäävad kõhuvalu põhjused sageli teadmata).
Mis põhjustab kõhuvalu?
Levinud põhjused kõhuvalu tekkimisel on kõhugaasid, mis on seedetrakti kogunenud. Sellele leiab abi apteegi käsimüügiravimite hulgast, kuid kindlasti peaks tegelema kõhugaaside kogunemise põhjuse välja selgitamisega.
Teiseks levinud põhjuseks on soolenakkused, mida iseloomustab kõhulahtisuse ja kõhupiirkonna krampide (kõhuvalu) samaaegne esinemine. Soolenakkus on viiruslik või bakteriaalne infektsioon, mis tavaliselt saadakse kokkupuutel kellegagi, kellel see nakkus juba on. Soolenakkuste leviku vältimiseks on oluline käte hügieen.
Kroonilise kõhuvalu põhjuseid on väga palju ja vahel põhjust ei leitagi. Üks esimesi kroonilise kõhuvalu põhjusi on endometrioos. Seda põeb kuni 15% naistest ja kroonilise alakõhuvaluga naispatsientidest esineb seda kuni 50%-l.
Kus piirkonnas valutab?
Üks oluline tundemärk on valu asukoht. Näiteks ülakõhuvalud, millega kaasnevad iiveldus ja korduv oksendamine, on enamasti tingitud nakkushaigustest.
Keskmise kõhupiirkonna valu põhjustajaks on gaasid ja kahtlustada võib seedimisega seotud probleeme. Enamasti kaasneb sellega kõhulahtisus. Alumise kõhupoole valud on lisaks eelmainitule mõnikord naistel seotud günekoloogiliste, meestel aga meessuguorganite muredega.
Järsk tugev kõhuvalu
Kui kõhuvalu on äkilise algusega ja väga väga tugev, siis peaks kindlasti pöörduma Erakorralise Meditsiini Osakonda.
Väga tugeva ja järsu algusega kõhuvalu põhjuseks võivad olla pimesoole põletik (apenditsiit), pankreatiit, maohaavandid, sapipõiepõletik või neerukivid, mis vajavad kindlasti arstlikku sekkumist ja ravi.
Allikad: Meditsiiniuudised, Confido, NHS
Kõhugaasid ehk puhitus kõhus – mida teha?
Kuigi kõhugaasid (inglise keeles flatulence) on enamasti ohutud ja mitte kuigi tõsine terviseprobleem, võivad need põhjustada palju piinlikkust ja ebamugavust.
Mis kõhugaase tekitab?
Sõltuvalt sümptomitest ja kaebustest võivad gaaside tekkmise põhjused soolestikus olla väga erinevad.
Kõhugaase, mis avalduvad röhitsusena, põhjustavad enamasti õhu neelamine (nt kiirustades söömine) ning gaseeritud jookide liigne tarbimine.
Kui kõhugaasid väljuvad soolestiku kaudu (peeretus, inglise keeles flatus), siis on võivad põhjuseks olla teatud toiduained, mille seedimise tulemusena vabaneb rohkem gaase või probleemid toitainete imendumisega soolestikust.
Seedetraktis olevad bakterid tekitavad oma elutegevuse käigus gaase (vesinik, metaan, süsihappegaas), kuid probleemid tekivad siis, kui neid gaase tekib liiga palju. Toiduained, mis gaase põhjustavad on raskesti seeditavad süsivesikud (küpsetatud oad, kapsas), teatud suhkrud (näiteks fruktoos), suhkrualkoholid (sorbitool) ja rasvad. Peaaegu kõigil, kes söövad suures koguses puu- või juurvilju tekib mõningal määral kõhugaase.
Kuidas gaase leevendada
Alustuseks peaks veenduma, et kõhugaaside tekkimine ei ole mõne tõsisema haiguse sümptom. Seejärel tuleks korrigeerida oma toitumist ning jõuda jälile põhjustele, mis kõhugaase tekitavad.
Puhitus ja röhitsemine on tavaliselt põhjustatud õhu neelamisest või soolestiku suuremast tundlikkusest gaasidele. Kui röhitsus on peamine probleem, siis peaks tegelema esmalt sellega, et vähem õhku neelata. Näiteks süüa rahulikult ja rahulikumas keskkonnas. Samuti vältida närimiskummi närimist ning gaseeritud jookide tarbimist. Mõningal juhul võib olla abiks ka see, kui vähendada lahtise suuga hingamist ning hingata rohkem nina kaudu.
Kui peamiselt valmistab muret gaaside väljumine soolestiku kaudu (peeretamine), siis peaks üle vaatama oma menüü. Sageli on abi sellest, kui järk-järgult välistada enda menüüst osad toiduained, et aru saada, mis gaase põhjustab. Alustuseks raskesti seeditavas süsivesikud (oad, kapsas), seejärel proovida välistada piim ja piimatooted, värsked puuviljad, osad juurviljad ja teised tooted.
Abi võib olla ka ravimitest. Apteegi käsimüügis on saadaval aktiivsüsi ja simetikoon, mida võib vaevuste leevendamiseks proovida.
Millisel juhul peaks olema eriti tähelepanelik?
Ohumärgid on, kui kõhugaasidega kaasneb soovimatu kehakaalu langus, veri väljaheites või valud rinnapiirkonnas. Sellisel juhul peaksid kindlasti arsti poole pöörduma.
Teistel juhtudel võid esmalt proovida mõnd ülal toodud nõuannetest.
Kirurgi üleskutse meestele: näita oma veenilaiendeid arstile
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Mida teeb eesti mees, kui avastab jalalt väljavõluva pehme mügariku ? Loomulikult ignoreerib seda! Parimatel päevadel paneb jalad kõrgemale (siis ei ole tavaliselt näha) või siis lihtsalt ei vaata oma säärele. Õnneks on Eestis lubatud olla veel karvaste jalgadega mees!
Loe edasi “Kirurgi üleskutse meestele: näita oma veenilaiendeid arstile”
Millal on õige aeg tegeleda veenilaienditega?
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Jaanuar on veenilaiendite hooaja keskpaik ning on näha, et teadlikud patsiendid võtavad kevadeks ja suveks valmistumist väga tõsiselt.
Suurem enamus veenilaienditest on kosmeetiline probleem ning meie kliimas on kõige parem nende korrigeerimisega tegeleda just sügis-talvisel perioodil – et oleks aega paraneda ning tulemust oodata.
Iga kosmeetilise operatsiooni järgselt on loomulik paranemisperiood, mis veenilaiendite korrigeerimise järgselt võib olla mitmeid kuid (ükskõik millist kirurgilist meetodit kasutades). Skleroteraapia puhul ei ole paranemine nii pikk, kuid ka veenilaiendite kadumine protseduuri järgselt võtab mitmeid kuid aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õnneks on veenilaiendite haigus selline, mida saab kergelt varjata, kui ei ole soovi korrigeerida ning see haigus ei peaks inimese elu juhtima. Pigem julgustan võimalikult palju uurima, mida endale teha lubada, enne kui lõplikult otsustada. Ainult õigesti planeeritud tegevus õigel ajal võimaldab saada loodetud tulemuse!
Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Dr Veronika Palmiste nõuanded enne vastuvõtule tulekut
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg dr Veronika Palmiste tähelepanekud, mida võiks läbi lugeda enne veresoontekirurgi vastuvõtule minekut:
- Minu jaoks on enamus veenilaiendeid kosmeetiline probleem – korrigeerin neid meeleldi, kuid ainult õigetel alustel. Minu käest kindlasti ei ole mõtet otsida leevendust kõikidele hädadele ja valudele.
- Minu vastuvõtt on lühike, kui ma saan haigusest aru ning mul on sissetöötatud plaan, kuidas edasi minna – kuna ma ei pea patsienti “ära rääkima” millekski, siis annab võimalus rahulikult hiljem mõtelda, teha kaalutletud valik, mis meid mõlemaid lõpuks õnnelikuks teeb.
- Jalavalu on väga lai teema ning veenialaiendid reeglina sellega seotud ei ole. Enamus jalavalust on seotud kiirguva valuga seljast või labajala muutusega. Kummagi patoloogiaga mina ei tegele. Õige arst sellel juhul on taastusraviarst.
- Uurige võimalikult palju nende arstide kohta, kelle juurde lähete, enne vastuvõttu. Ka minule tundub imelik reaktsioon “Issand, Te näete nii noor välja!” või “Ma tahtsin ju meesarsti juurde…”
- Lihtsalt vestluseks haiguse algusest ei ole eriti mõtet kirurgi juurde minna. Ükski kirug ei sunni patsienti operatsiooni kasuks otsustama, kui patsient ei ole selleks valmis. Esmase info saate meie erinevatest artiklitest või siis oma perearstilt. Kindlasti kutsun üles rohkem uurima enne, kui midagi agressiivset ette võtta lasete.
- Alajäseme haavandiga patsiente ootame jätkuvalt perearsti saatekirjaga haavaõe vastuvõtule, mitte minu tasulistele vastuvõttudele.
- Minu vastuvõttudele on alati palju rahvast ning mõnikord peab oma korda ootama. Isegi kui nii juhtub, siis pole vaja muretseda – jõuan kõik ära vaadata. Natuke läheb lihtsalt aega.
Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Rasedus ja veenilaiendid
Veenilaienditest raseduse ajal kirjutas oma Facebooki lehel veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kuna tegemist on olulise teemaga, siis dr Palmiste loal oleme postituse täismahus avaldanud ka Tervise ABC lehel.
Igal nädalal suunatakse minu vastuvõtule vähemalt üks kolmanda trimestri rase veenilaiendite tõttu jalal, häbememokkadel või lahklihal. Kõige rohkem hakkab mul patsiendist kahju siis, kui peamine põhjus pöördumiseks ei ole mitte see, et jalad pole ilusad, vaid hoopis hirm võimaliku tromboosi ees. Veenilaiendid ja tromboos ei ole üks ja sama haigus – isegi rasedatel mitte!
Reeglina näeb see välja nii, et ärahirmutatud rase otsib meeleheitlikult võimalust tulla vastuvõtule, kus talle öeldakse, et ta ei pea muretsema ning mitte midagi peale kompressioonravi sellel hetkel teha ei saa. Tavaliselt lõppeb see sellega, et rase hakkab nutma – kas siis kergendusest või pettumusest, et miks talle keegi teine varem seda ei öelnud.
Meeldetuletuletuseks
- Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus
- Tavapärane on raseduse kolmandas trimestris veenilaiendite teke lahklihale ja häbememokkadele – eriti kui on tegemist mitmenda rasedusega lühikese aja jooksul
- On normaalne, et väljavõlvuv, laienenud veen tundub katsumisel temperatuurilt soojem kui ümbritsev nahk
- Pole olemas tabletti ega määret, mis veenilaiendid ära võtaks või nende kasvu pidurdaks
- Mõnikord võib veenilaiendile surumine tunduda ebameeldiv, ka see on normaalne tunne
- Veenilaiendite suurenemine raseduse jooksul ei tähenda automaatselt ähvardavat surma veenitromboosi. Samuti ei peaks ainult veenilaiendite olemasolu rased jalal olema põhjus automaatselt madalamolekulaarse hepariini määramiseks raseduse lõpuni.
- Võimaliku süvaveenitromboosi kahtlusel ei ole mõtet patsiendil minna VERESOONTEKIRURGI, ÜLDKIRURGI vastuvõtule. Sellised patsiendid kuuluvad erakorraliseks käsitluseks erakorralise meditsiini osakonnas. Kui pole kliiniliselt kahtlus ägedale tromboosile, vaid pigem tromboosihirmuga, siis on mõistlik pöörduda Tromboosikabineti õe nõustamisele
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lõpetuseks
Enamus nähtavaid veenilaiendeid taandub pärast rasedust ning imetamist. Et mitte oma jalgu väga käest ära lasta, on mõistlik tegeleda regulaarse kompressioonraviga (eelkõige sukk või sukapüksid). Veenilaiendite korrektsiooniks konsultatsioonile ja uuringule ootan patsiente siis, kui veenilaiendite välimus enam ei muutu ning on kindel soov kosmeetiliseks korrektsiooniks.
Selleks, et info õigete inimesteni jõuaks, palun jagage seda artiklit rasedate ja beebigruppides, mille liikmed osad meist kindlasti on. Järgmine rase, kes ei pea end surmani ära hirmutama, tänab Sind!
Veenilaiendid – korduma kippuvad küsimused
Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste vastab veenilaiendite ehk varikoosiga seotud korduma kippuvatele küsimustele.
Miks veenilaiendid tekivad?
Veenilaiendid ehk varikoos on krooniline haigus, mille põhjuseks on pärilik sidekoenõrkus. Sidekude on kude, millest muuhulgas koosnevad ka veenid. Väga sageli tekivad esimesed nähtavad veenilaiendid koos hormonaalse kõikumisega – puberteedi alguses, raseduste ajal, menopausi või andropausi alguses.
Varikoosi esinemises on väga selge päriliku eelsoodumuse roll – kui vanematel on nähtavad veenilaiendid olemas, on väga tõenäoline, et ka lastel tekivad mingil hetkel elus veenilaiendid. Veenilaiendite teket soodustab ülekaal, juba nimetatud hormonaalne kõikumine, ühe koha peal seismine või istumine.
Kas veenilaiendid on eelkõige naistel?
Veenilaiendid, kui haigus, ei diskrimineeri kedagi. Veenilaiendeid on nii naistel kui ka meestel, kuid tõesti – naistel natuke sagedamini. Naiste hulgas on tegemist rohkem kosmeetilise probleemiga. Meeste puhul võib haiguse kulg olla mõnede uuringute alusel kiirem – kosmeetilisest veenikomust tekib kiiremini haavand. Kindlasti mängib oma osa ka fakt, et mehed pööravad veenilaiendite olemasolule vähem tähelepanu kui naised ning otsivad abi alles pöördumatute muutuste korral.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas veenilaiendid on ohtlikud?
Veenilaiendid on laienenud veenid, mida on näha eelkõige jalal. Need paistavad välja nii katkise kapillaarina kui ka väljavõlvuva mügarikuna. Reeglina ei ole veenilaiendid inimese tervisele ohtlikud ja enamik veenilaienditest on kosmeetilised. Küll võivad veenilaiendid oma hilisstaadiumites põhjustada olulist jala naha toitehäiret, mis võib viia troofi lise haavandini, mis on kauapüsiv ning halvasti paranev.
Kas veenilaiendid põhjustavad tromboosi?
Tromboos on veresoone ummistus, mida põhjustab vere hüübivushäire. Veenilaiendeid selle tekkes süüdistada ei saa. Kui inimesel on eelsoodumus tromboosiks olemas, siis lihtsalt veenilaienditesse on tromboosil kergem tekkida. Selle ennetamiseks peaks regulaarselt kandma spetsiaalseid kompressioonravi sukki.
Kas kõrgete kontsade kandmine põhjustab veenilaiendite teket?
Lihtne vastus on ”ei”. Kui veenilaiendite tekkeks on eelsoodumus olemas, tekivad veenilaiendid ka ilma kõrgete kontsade kandmiseta. Küll võib väga pikaaegsel ebamugavate jalanõude kandmisel, mis takistavad labajala vaba liikumist, olla teatud soodustav mõju veenipuudulikkuse, seahulgas ka veenilaiendite tekkele, kui selleks on olemas eelsoodumus.
Kas apteegikaanid vabastavad veenilaienditest?
Veenilaiendid võivad inimese jaoks olla häirivad ning ollakse nõus proovima erinevaid vahendeid nendest vabanemiseks. Paljudel juhtudel loodetakse abi saada kaanidest. Pole olemas teaduslikku tõestust sellele, et apteegikaanide kasutamine eemaldaks veenilaiendid jäädavalt. Pigem on oht, et kaanihammustusest võib jääda väga inetu arm lisaks varasemale veenilaiendile. Veenilaiendite ravi võiks alustada kompressioonravist ehk suka kandmisest.
Varikoosi esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi – näiteks raskustunne, väsimus, “Rahutud jalad”, mida kõrvalseisja mõõta ei saa. Nende leevenduseks on võimalik kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.
Mul on veenilaiendid, kas ma võin lasta endale massaaži teha?
Võib küll, kui veenilaiendite piirkonna puutumine ei ole valulik ega ebameeldiv. Küll võiks nahasiseste veenilaiendite (nn. katkiste kapillaaride, ”ämblike”) puhul hoiduda väga tugevalt nahka mõjutavatest massaaži alaliikidest jalgade piirkonnas (kupumassaž, LPG-massaaž jne).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas pean veenilaiendit arstile näitama?
Veenilaiendid on esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu ei jää jalast ilma. Siiski on tegemist elukvaliteeti halvendava seisundiga, sest hilisemas staadiumis jalale tekkida võiv haavand on ju ebamugav. Kirurgi juurde on veenilaiendite küsimuses mõtet minna siis, kui olete valmis agressiivseks korrigeerimiseks ehk operatsiooniks.
Lihtsalt niisama regulaarselt näitamas veenilaiendeid ei pea käima. Kompressioonraviga võib alustada veenilaiendite puhul ka iseseisvalt, ilma kirurgi konsultatsioonita. Lisaks suka kandmisele võib häirivate kaebuste püsimisel, nagu raskustunne jalgades, väsimus ja nn “Rahutud jalad” kasutada erinevaid preparaate apteegi käsimüügist, mille üheks näiteks on hepariiniga geel.
NB! Kahjuks ei võta ükski harjutus, tablett ega kreem juba olemasolevaid veenilaiendeid ära, kuid need võivad vähendada vaevusi nagu jalgade raskustunne, turse ja väsimus.
? Ära lükka varikoosiga tegelemist edasi! Dr Veronika Palmistega saad ühendust kirjutades talle Facebookis või e-maili aadressil veenilaiendid@gmail.com.
Alajäseme veenilaiendid ehk varikoos
Alajäseme veenialiendid ehk pindmise veenisüsteemi reflukshaigus ehk varikoos on väga levinud krooniline seisund jala veenidel. Erinevate allikate andmetel on nähtava varikoosi puhul esinemissagedus 20-30% – tähendab kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel. Kusjuures, erilist vahet ei ole esinemissageduses – naistel ja meestel esineb varikoosi praktiliselt võrdselt.
Kümnest inimestes, kes tänaval vastu tuleb, on varikoos jalal ilmselt kolmel.
Enamusel varikoosi all kannatajatest on tegemist nn. kosmeetilise vormiga – pole selgeid kaebusi ning eelkõige segab, kuidas jalg välja näeb. Samas ei saa mööda vaadata statistikast, mille alusel 80% jalal olevatest haavanditest on just põhjustatud väga kaugele arenenud veenilaiendi haigusest. Ka nendel, kellel on haavandid, on enamjaolt veenilaiendid jäsemel olnud juba aastakümneid varem. Kuna pindmise veenisüsteemi puudulikkus areneb aastate jooksul ning sama kehtib ka naha toitehäire kohta, siis kui varikoosile tähelepanu pöörata ka kosmeetilises faasis, on tegevus seotud oluliste tüsistuste võimaluse vähendamisega.
Veenilaiendite klassifikatsioon
Veenilaiendi haiguse erinevate vormide kirjeldamiseks on olemas oma klassifikatsioon. Selle lihtsustatud variant võtab eelkõige arvesse, kuidas veenilaiend välja näeb ning milliseid kliinilisi kaebusi põhjustab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
C0
Veenilaiendeid näha jäsemel ei ole, kuid võivad olla subjektiivsed kaebused. Kui sellisel juhul teha ultraheli uuring, võib kogenud spetsialist juba näha laienenud veene nahaaluses koes. Miks need veenilaiendi siis veel näha ei ole? Kindlasti on see seotud, millises osas päevas inimene ennast näitamas arstile käib, kui see toimub hommikuti, siis ei ole veel veen
korralikult päevaks välja venida jõudnud. Kindlasti on ka oluline, millises ruumis ülevaatus toimub – kui on väga külm, siis on ka korralikult laienenud veen diameetrilt väiksem. Selle faasiga käib kaasas palju subjektiivseid kaebusi, mida mõõta on võimatu ning võib olla seotud erinevate organsüsteemide patoloogiaga.
C1
Veenilaiendid on juba näha. Eelkõige on tegemist naha pindmises kihis oleva veenilaiendiga, mis võib välja näha nagu katkine kapillaar või naha kohal väljavõlvuv sinine soon. Kindlasti on õigustatud sellises faasis kompressioonravi kasutamine, kuid haigus areneb kindlasti edasi – eelkõige on tähele pandav seos hormonaalse kõikumisega. Mõnikord võib olla seotud ka suuremate veenide puudulikkusega, kuid selle tõestamiseks on vajalik ultraheliuuring.
C2
Tavapärane kobrutav veeniaiend, millega pöördutakse kirurgi vastuvõtule korrigeerimiseks. Selle vormi korral on tõestatud kompressioonravi (tugisuka või põlviku kadmine) edukus – tõesti, veenilaiend kasvab aeglasemalt. Antud faasis on õigustatud lootus, et äkki veenipuudulikkus ei ole veel arenenud suuremate veenideni ja korrektsioon võiks piirduda ainult nähtava veenilaiendiga. On erinevad meetodid, mille järgne tulemus on kosmeetiline ning mõningatel juhtudel on raske uskuda, et seda varikoosi üldse oligi!
C3
Eelnevalt kirjeldatud vormide puhul on veenipuudulikkus arenenud kaugemale ning suurematele veenidele ja seetõttu tekib pika päeva lõpuks ka turse. NB! Turse on eelkõige hüppeliigese piirkonnas, mitte kogu jala ulatuses. Nt. jääb sääre alumisse kolmandikku väga korralik sokirant või siis õhtul ei lähe enam hommikul pandud saapad jalga. Kui sellises faasis varikoosi korrigeerida õigesti ning just veenilaiend on süüdi turse tekkimises, siis pärast korrigeerimist turset enam ei tohiks olla. Kindlasti on õigustatud kompressioonravi kasutamine, sest just pidev turse viib meid järgmisesse staadiumisse.
C4
Veenilaiendi haigus areneb omasoodu edasi. Pidev tursesündroom ning veenulite läbilaskvuse tõus viib naha ja naha-aluskoe muutuseni. Nahk muutub tumedamaks ja õhukeseks just sääre alumises kolmandikus ning samal ajal toimub naha-aluskoe asendumine armkoega. Armi sisse jäävad lõksu närvid, mille tõttu võib olla tunne, nagu „keegi hoiab säärest kinni“. Selles staadiumis on kindlasti vajalik nii kompressioonravi kui ka võimalusel korrigeerimine. Kahjuks ei pööra ükski nendest meetoditest aega tagasi ning nahamuutused, mis selleks ajaks on tekkinud, on jäädavad. Eelkõige on mõistlik korrigeerida, et vältida järgmise kahe staadiumi kohale jõudmist.
C5
Veenipuudulikkus on arenenud ning olnud on juba naha toitehäirest tingitud haavand. Pika võitluse tulemusena, mille alla käib ka korrigeerimine ja kompressioonravi, on õnnestunud haavand kinni kasvatada. Kuigi selline olukord on kordades parem, kui elada avatud haavandiga, on siiski alati võimalus, et haavand tekib uuesti. Seetõttu on korralik nahahooldus ja regulaarne jätkuv kompressioonravi väga oluline.
C6
Veenipuudulikkuse lõppjärk on elu troofilise haavandiga. Kuna veenipuudulikkust on keeruline mõjutada ja see on reeglina
seotud ka valuga, on raske antud faasis haavandit kiirelt kinni kasvatada. Halvematel juhtudel peab inimene kannatama pikka aega haavandi sidumist, korduvaid haavandil põletiku ägenemist. Kogu ravi eesmärk on haavand kinni kasvatada. Varikoosi puhul on selgelt eristatav perekondlik esinemine, seetõttu on just antud staadium paljudele motivaatoriks ka varasemates staadiumites abi otsimiseks.
Mul on varikoos, mida ette võtta juba täna?
Varikoos ei ole enamasti haigus, mis tekiks üle öö – eelkõige tulevad muutused aastate jooksul. Haiguse arenemise kiirus on väga individuaalne – ainus kindel muutus on ühes staadiumist teise minek. Kõige olulisem on inimese soov mitte selle olukorraga leppida ning midagi ette võtta. Kahjuks täielikku tervistumist ükski meetod lubada ei saa, sest sidekoenõrkus on kõikide veenide seintes – ka nendes, mis täna veel laienenud ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alustada võiks kompressioonravist ehk suka kandmisest. Tähelepanu juhin faktile, et ükski sukk ei võta ära juba laienenud veene, eesmärk on leevendada sümptomeid ning hoida haigust ühes staadiumis pikemat aega. Alustada võiks meditsiinilisest kompressioonsukast tugevusega 18-23 mmHG.
Lisainfot võib saada erinevate tootjate kodulehekülgedelt ning esindustest – üks näide sellest on www.tursekeskus.ee.
Kuna areneva varikoosiga esmastes staadiumites käib kaasas palju erinevaid subjektiivseid kaebusi, mida kõrvalseisja mõõta ei saa, on leevenduseks võimalik kasutada erinevaid ravimeid apteegi käsimüügist.
Eestis tegelevad varikoosi kirurgilise korrigeerimisega (operatsioon ning lisaks skleroteraapia) enamasti üldkirurgid, väiksemal määral ka veresoontekirurgid. Ükskõik, milline spetsialist valida, oluline on pidev koostöö – ideaaljuhul jääb inimene ka korduva varikoosiga sama keskuse juurde.
Veenilaiendid on küll esmalt kosmeetilise probleemina esinev haigus, mille tõttu EI jää jalast ilma, on tegemist siiski elukvaliteeti halvendava seisundiga. Sest haavand on ju ebamugav. Kõige lihtsam ja odavam on varikoosi korrigeerida efektiivselt esimeses kolmes staadiumis – ärge häbenege oma varikoosiga soovi korral kuhugi pöördumast!
Valige just Teile sobiv spetsialist, kes saab aru, mis on Teie eesmärk ja soov.
Mis on diabeet ?
Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel, maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest.
- Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi.
- Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.
- Eestis on ligikaudu 7000 1 tüübi diabeeti põdevat inimest.
- II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.
Diabeedi tunnused
- Pidev janu ja suukuivus
- Sage urineerimine
- Väsimus/jõuetus
- Pidev nälg
- Ootamatu kaalulangus
- Aeglaselt paranevad haavad
- Korduvad infektsioonid
- Ähmane nägemine
Diabeedil on kümneid erinevaid vorme
Diabeedi spekter on väga lai. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet erinevate haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedivormid järgmiselt:
- I tüübi diabeet: põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel
- II tüübi diabeet: põhjuseks insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused
- rasedusaegne diabeet: põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
- muudest põhjustest tulenev diabeet: põhjuseks näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire.
Lisaks sellele on tuntud ka järgmised diabeedi avaldumisvormid:
- LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults) on täiskasvanueas algav, aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm.
- MODY (Maturity Onset Diabeet of the Young) on enamasti 20–30-aastaselt või ka nooremana algav ja tugevasti pärilik diabeet, mille põhjuseks on kõhunäärme puudulik insuliinieritus.
Kõikide diabeeditüüpide siseselt võib esineda erinevaid avaldumisvorme ja ravi võib ulatuda eridieedist insuliinini.
I tüübi diabeedi ravi eeldab alati eluaegset insuliinravi. Haruldastel juhtudel võib I tüübi diabeedi parandada kõhunäärme saarerakkude siirdamise või kõhunäärme siirdamisega.
Haigestumisvanus.
I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas.
II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastele, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves.
II tüübi diabeeti põdevatel inimestel on teatud juhtudel võimalik viia oma veresuhkru tase normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased. Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida.
Diabeedi erinevad alatüübid
On võimalik eristada mitukümmend erinevat diabeedivormi.
Diabeet ei ole kindla sümptomaatikaga haigus, diabeedi võib jagada erinevatesse alagruppidesse. Jaotus on üsna ebatäpne ning seda ei saa kaasajal pidada näiteks ravivariantide ainsaks valikukriteeriumiks. Diabeedi loomus võib haiguse edenedes muutuda, seetõtu on täpsest klassifikatsioonist olulisem arvestada haiguse raskusastet ja pakkuda komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi.
- I tüübi diabeeti esineb Soomes ülemaailmses mastaabis kõige enam. Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti.
- II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi.
- Rasedusaegse diabeedi all mõeldakse last ootava ema erandlikku suhkru ainevahetust, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse ajal. Rasedusaegset diabeeti põdeva patsiendi veresuhkrut jälgitakse regulaarselt ka pärast sünnitust, sest II tüübi diabeeti haigestumise risk on suurenenud. Rasedusaegsesse diabeeti haigestumise riski vähendavad ka kaalu jälgimine ja füüsiliselt aktiivne eluviis.
- Muud diabeedivormid on LADA (latent autoimmune diabeet in adults), MODY (maturity-onset diabeet in the young), sekundaarne diabeet, mitokondriaalne diabeet ja neonataalne diabeet.
Allikas: Eesti Diabeediliit
3 lihtsat tunnust – kas diabeet võib ohustada ka sind?
Diabeet ehk suhkruhaigus on laialt levinud krooniline ainevahetushaigus, mis tuleneb insuliini nõrgast eritumisest või toimest. Eestis näiteks põeb diabeeti kokku umbes 70 000 inimest. Nendest vaid 10% kannatab esimest tüüpi diabeedi all, mis on pärilikku laadi, põhjustatud viirushaigustest või keskkonnateguritest ning mida pole võimalik ennetada.
Suuremale osale (ligi 90% diabeetikutest) valmistab probleeme just teise tüübi diabeet, mis on seotud otseselt ebatervislike toitumisharjumuste ja vähese füüsilise aktiivsusega. See on haigus, mida saab õigeaegse avastamise korral edukalt nii ennetada kui ka ravida.
Teise tüübi diabeedi avastamise teeb keeruliseks haiguse hiiliv kulgemine pikkade aastate jooksul – kõrgemas eas võivad 2. tüübi diabeediga kaasneda rasked tüsistused, kuid sellel hetkel on juba raske haiguse kulgu muuta.
Millal oleks õige aeg ennast kontrollida?
Kindlasti tasuks lasta kontrollida oma veresuhkru taset, kui:
Sul on vanust üle 40 aasta
Kuigi teise tüübi diabeeti on hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel, esineb see tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 40 aastat ja rohkem.
Oled ülekaalus ja sinu füüsiline aktiivsus on väike
Selgeks diabeediriski indikaatoriks on vööümbermõõdu suurenemine (meestel üle 102cm, naistel üle 88cm).
Sinu suguvõsas on esinenud diabeeti
Teise tüübi diabeet võib harvematel juhtudel olla ka pärilik – eriti tähelepanelik pead oma kehakaalu suhtes olema siis, kui sinu perekonnas on diabeeti juba esinenud.
Esialgse kiire online-testi saad teha siinsamas:
Miks tasub olla tähelepanelik?
Veresuhkru kontrolli tasub eelmainitud tunnuste kokkulangemisel minna isegi siis, kui tunned ennast tervena. Nimelt on teise tüübi diabeet aeglaselt arenev haigus ja tervisenäitajad võivad märkamatult halveneda pikkade aastate jooksul, ilma et sa seda otseselt märkaks. Just seepärast arvatakse, et lisaks 60 000 teise tüübi diabeetikule põeb sama palju inimesi seda haigust enese teadmata.
Kui ohtlik on teise tüübi diabeet tervisele?
Kui veresuhkru tase püsib pikka aega liiga kõrge, võivad vanuse suurenedes diabeedi tüsistusena välja kujuneda vägagi rasked tüsistused:
suurte veresoonte kahjustuse tõttu suurenenud infarkti- ja insuldioht
väikeste veresoonte kahjustuse tõttu tekkinud nägemiskahjustus ja oht jääda pimedaks
intensiivset ravi vajav neerupuudulikkus
veresoonte kahjustuse tagajärjel jalgades tekkiv gangreen ning võimalik amputatsioon
meeste puhul erektsioonihäired ja impotentsus
Mida teha, kui kuulud riskigruppi?
2. tüüpi diabeeti võib nimetada ka elustiilihaiguseks, mida saab ennetada või aastateks edasi lükata, muutes oma käitumisharjumusi. Lihtsaim moodus 2. tüüpi diabeedi vältimiseks ning juba haigestunutel olukorra leevendamiseks on tervislikud eluviisid.
Suurem füüsiline aktiivsus
Piisav kehaline koormus on üheks haiguse ennetamise olulisemaks võtmekomponendiks. Seejuures tasub silmas pidada, et kehalise aktiivsuse suurendamine toimuks regulaarselt. Muutuste saavutamiseks võiks liikuda vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval, nädalas kokku minimaalselt 3-4 tundi. Heaks eesmärgiks on liikuda iga päev vähemalt 10 000 sammu – selle eesmärgi mõõtmisel aitavad füüsilist aktiivsust jälgivad tasuta mobiiliäpid.
Tervislikum ja mitmekülgsem toitumine
Ka igapäevase menüü jälgimisel on oluline osa teise tüübi diabeedist hoidumisel. Soovitatav on lisada menüüsse rohkem erinevaid tärklisevabasid köögivilju (näiteks tomat, paprika, brokoli, porgand, lillkapsas, sibul, kurk, spinat, türgi oad, kapsas, lehtsalat, sobivad ka seened) ning eelistada toiduvalmistamisel hautamist ja keetmist praadimisele.
Kasuks tuleb ka tagasihoidlikum soola kasutamine toitude valmistamisel ning kergesti omastatavate süsivesikute vähendamine menüüs – neid leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes ja kookides. Samuti on soovitav vältida suure tärklisesisaldusega toitude tarbimist, nagu näiteks kartul, valge riis ja pastatooted.
Kõiki neid soovitusi on loomulikult raske kasutusele võtta korraga, kuid vähehaaval nii toitumist kui liikumisharjumusi ümber kujundades vähendad diabeediriski oluliselt.
Mõõtmise käigus ilmnenud kõrge veresuhkru taseme korral tuleks koheselt pöörduda ka oma perearsti vastuvõtule.
Kus on võimalik kontrollida oma veresuhkru taset?
Kui oled üle 40 aasta vana ja füüsiliselt väheaktiivne, siis tasuks kindlasti pöörduda oma perearsti poole ja lasta mõõta oma veresuhkru taset – varakult avastatud ja ravitud 2. tüüpi diabeedi puhul on võimalik tüsistusi vältida.
Veresuhkru taset saab lisaks perearstile kontrollida ka apteekides:
Soovitus: 3 nõuannet, kuidas saada nina kiiresti lahti
- Quixx ninaspreide sari on populaarseim looduslik ravi ninakinnisusele.
- Selleks, et saada nina kiiresti lahti tuleks võtta apteegist Quixx hüpertooniline ninasprei ning vajadusel juurde suukaudne nohuravim (tabletid).
- Võimalusel tuleks vältida keemilise nohuravimi ninna pihustamist.
Kahjuks ei ole võimalik nohu täiel määral ennetada. Kõige tõhusamaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine seebiga. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kandmine ning nina loputamine isotoonilise lahusega (vähemalt kolm korda päevas).
Loe edasi “Soovitus: 3 nõuannet, kuidas saada nina kiiresti lahti”
Eesnäärmevähk – levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel
Vähihaigestumus suureneb Eestis nagu teisteski Euroopa riikides. Meestel esineb kõige sagedamini eesnäärmevähki – selle diagnoosi on saanud 10,000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Seda esineb 80% 80-aastastest meestest.
Meeste vähipaikmetest teisele kohale jääb kopsuvähk (600 juhtu aastas) ning soolevähk (440 juhtu aastas).
Kuidas seda ära tunda
Eesnäärmevähi varajase avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus algfaasis ilma sümptomiteta. Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut ja eesnäärmekontrolli pikalt edasi. Kui tekivad juba häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient arsti juurde satub, võib olla liiga hilja.
Eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks oleks vaja teha PSA test. Esmakordselt peaks PSA testi tegema siis, kui mees on saanud 50 aastaseks. Mehed, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, peaksid eesnäärmekontrolli minema isegi juba 40 aastaseks saades. Esimene testi tulemus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida, kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui juhtub, et test ületab normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.
Noortel, ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvatel meestel, ei ole väga mõtet seda testi “igaks juhuks” teha. Noorematel meestel üldiselt eesnäärmevähki ei ole ning pigem esinevad neil teised eesnäärmehaigused, näiteks eesnäärmepõletik (mis omakorda võib olla riskifaktoriks kasvaja tekkimisele vanemas eas).
Kuidas ennetada
Toitumisharjumused
Eesnäärmevähk on väga harv idamaades, kuid kui sealsed mehed asuvad elama Euroopasse ja Ameerikasse ning omandavad sealsed eluviisid ja toitumisharjumused, siis esineb neil kasvajat juba sama palju kui kohalikel põliselanikel.
Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähi riski vähendavad ja ka kasvaja kasvu aeglustavad näiteks roheline tee, sojatoidud, mitmed puu- ja juurviljad. Riski suurendab näiteks punase liha söömine enam kui 5 korda nädalas, ülemäärane piimatoitude tarvitamine ja üldiselt suhkru ja kaloririkas toit.
Eriti olulised eesnäärmevähi riski vähendavad ained on seleen (mida leidub rohkelt näiteks seentes) ja lükopeen (mida leidub palju tomatis). Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E ja D vitamiinid.
Seksuaalhügieen
Regulaarne seksuaalelu vähendab veidi eesnäärmevähi tekke tõenäosust. Samas võib vähi riski tõsta suur seksuaalpartnerite arv elu jooksul. Viimaste aastate uuringud kinnitavad eesnäärmepõletiku olulist rolli eesnäärmevähi tekkes ja arengus. Seetõttu on väga oluline korralikult ravida kõiki sugutrakti põletikke ja mittestabiilsetes suhetes kasutada alati kaitsevahendeid.
Vähk Eestis – haigestumus-, elulemus- ja suremustrendid. Kaire Innos MD, PhD
Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid PSA-testi tegema (2015)
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.
PSA test: Kas ma peaksin seda tegema?
Sageli on mehe tervist puudutavate kampaaniate üleskutseks teha PSA testi. See on lihtne, soodne ja kiire vereanalüüs, millega on võimalik avastada eesnäärmevähki.
Miks selline üleskutse?
Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel – 10,000 patsienti ning 1,000 uut haigusjuhtu igal aastal. Erinevalt paljudest teistest vähiliikidest on seda suhteliselt lihtne avastada ning õigeaegse avastamise korral on see üsna hästi ravitav.
Millisel juhul peaks PSA testi tegema?
Esmakordselt peaks PSA testi tegema siis, kui oled mees ja saanud 50 aastaseks. Mehed, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, peaksid eesnäärmekontrolli minema isegi juba 40 aastaseks saades.
Eesnäärmevähk kulgeb algfaasis ilma kaebusteta, mistõttu on hea mõte test igaks juhuks ikkagi ära teha. Noorematel meestel on eesnäärmevähki haruharva. Noortel, ilma eesnäärme kaebusteta ja riskigruppi mitte kuuluvatel meestel ei ole väga mõtet seda testi “igaks juhuks” teha.
Kus saab seda testi teha?
Esiteks, ära tee seda koduse kiirtestina! Mine pigem Synlab laborisse või perearsti juurde. Nii saad olla kindel, et analüüs on tehtud korralikult ning saad ka testi tulemuse (numbriline väärtus) oma perearstile edastada.