Tervise ABC | Tervise ABC

3 märki, et mees peaks minema eesnäärmekontrolli

Eesnääre, mis on olemas igal mehel, mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.

Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käsimüügiravim. Näidustus: Eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevad urineerimishäired. Annustamine: Üks kapsel päevas alati samal kellaajal pärast sööki. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG, Glienicker Weg 125, D-12489 Berliin, Saksamaa. Täiendav teave: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 29, 10612 Tallinn, Eesti. EE-PRO-01-2023-V1-web (koostatud 01.2023). Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk. 50:50 ja 80:80 on lihtsad reeglid, mis meelde jätta.

Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:

1. Sa oled üle 50-aastane ja mees

Terve eesnääre on umbes kastanumuna suurune. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb ning hakkab tekitama erinevaid vaevuseid. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.

2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki

Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, on vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta, mis teeb selle avastamise ilma kontrollis käimiseta keeruliseks. Õigeaegselt avastatud eesnäärmevähk on ravitav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Sul esinevad urineerimishäired

Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Kusetoru ümbritsev eesnääre surub suurenedes kusevoolu kinni, mistõttu nõrgeneb uriinijuga, urineerimise alustamine võtab aega, urineerimine on katkendlik ning põis ei tühjene täielikult.

Õigeaegne kontroll võimaldab need kaebused kiiresti lahendada – tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga. Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

Loe lisaks: 4 põnevat asja, mida iga naine võiks teada eesnäärmest

4 asja, mida me kõik eesnäärme kohta teadma peaksime

Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel.

Eesnääre mõjutab lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

Loe lisaks: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

5 nõuannet beebi gaasivalude leevendamiseks

Üleliigseid gaase ja sellest tingitud kõhuvalu esineb praktiliselt igal beebil, ometi kannatavad mõned imikud selle all rohkem kui teised, viies värsked lapsevanemad suurde ahastusse. Lakkamatult nuttev ja gaasivaludes vaevlev laps võib abituks muuta kogenumagi ema.

Gaasivalud ehk koolikud kimbutavad kuni 40% imikutest ja nutt on ainuke viis, kuidas pisike saab vanemaid oma murest teavitada. Rusikareegel on, et gaasivalud tekivad teisel-kolmandal elunädalal ja mööduvad enamasti kui laps on saanud kolme kuu vanuseks.

Loe edasi “5 nõuannet beebi gaasivalude leevendamiseks”

Veenilaiendite operatsioon

Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist veenides. Selle tagajärjel võivad tekkida vereringehäired ja kroonilised haavandid.

Miks opereerida

Veenilaiendite tekke põhjuseks peetakse kaasasündinud sidekoe nõrkust. Põhilised riskitegurid on pärilik soodumus, rasedus ja töö pidevalt seisvas või istuvas asendis, kuna see raskendab venoosse vere äravoolu jalgadest. Veenilaiendite operatsioonil eemaldatakse nahaalused laienenud veenid. Pindmiste veenide eemaldamise järgselt toimub venoosse vere äravool jalast süvaveenide kaudu.

Teiega arutades otsustatakse operatsiooni ajal toimuva valutustamise meetod vastavalt operatsiooni mahule:

üldnarkoos – patsient on teadvuseta ega tunne valu;
kohalik tuimastus – valutustatakse ainult opereeritav piirkond;
spinaalanesteesia – tuimastusainet süstitakse seljaajuvedelikku, ravimi toimel muutub alakeha 5–15 minuti pärast tundetuks. Mõne tunni vältel on häiritud ka jalgade liikuvus. Ravimi toime lakkamisel tundlikkus ja jalgade liikuvus taastub.

Kuidas valmistuda operatsiooniks

Operatsiooni eelselt on oluline Teie tervisliku seisundi hindamine. Enne operatsiooni võetakse vajadusel analüüsid ning teostatakse arsti mää ratud uuringud.

Anesteesiale eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal!

Teile antakse küsitlusleht, kuhu peate märkima täpsed andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.

Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi! Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste ravimid võtke haiglasse kaasa.

NB! Operatsioonile võtke kaasa rõhkside, mida ühele jalale kulub vastavalt Teie kehakaalule 5–8 m. Rõhkside on 10–12 cm laiune tugev ja elastne side, mida saab osta apteegi käsimüügist.

Operatsioonijärgne periood

6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida nätsu ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes püüdke vett mitte alla neelata!
Vajadusel võtke sisse anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id) 2–3 lonksu veega.
Ärge jumestage end ega lakkige küüsi! Lakitud ja kunstküüned takistavad sõrmeotsa asetatava jälgimisanduri tööd. Vajadusel võidakse eemaldada operatsiooni ajal küünelakk või kunstküüs.
Pöörduge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
Jätke koju kõik ehted, rõngad, needid ja muud väärtesemed. Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte prillid ja/või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid.
Käige enne operatsioonile minekut WCs!
Kui Te kasutate kuuldeaparaati ja/või astmainhalaatorit, siis võtke need operatsioonituppa kaasa.
Enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus, et vältida haavapõletiku riski.

Rõhksideme sidumine jalale

Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
Haavavalu korral võtke valuvaigisteid.
Püsti tõusta ja koju minna lubatakse üldjuhul samal päeval pärast operatsiooni.
Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale saatja vastu ning korraldage kojuminek autoga. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat (ka lühiajalist) juhtida autot ega töötada seadmetega.
Nädala jooksul pärast operatsiooni ärge kasutage atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid (nt Aspiriini).
Jalal turse tekkimisel määrige turselisi kohti hepariini sisaldava geeliga, mida saate osta apteegi käsimüügist. Hepariini sisaldavat geeli kasutades taanduvad ka operatsioonijärgsed verevalumid jalgadel kiiremini.
Esimestel operatsioonijärgsetel päevadel vältige treppidest käimist ning jalgu liigutamata ühes asendis seismist või istumist. Kõndige mõned korrad päevas, korraga kuni 30 minutit. Järgnevatel päevadel suurendage aktiivsust järk-järgult. Puhake jalgu hommikul, lõunal ja õhtul, tõstes jalad vähemalt üheks tunniks rindkerest kõrgemale (nt patjadele).
Duši alla võite minna alates teisest päevast pärast operatsiooni, haavapiirkonda kuivatage kergelt tupsutades. Sauna ja vanni võib minna umbes 1 kuu pärast operatsiooni, kui haavad on paranenud.
Haavaniidid eemaldatakse 12–14 päeva pärast operatsiooni Teie ravi- või perearsti juures.
Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab tavaliselt 1–3 nädalat.
Pärast operatsiooni asetatakse jalale rõhkside. Rõhksidet tuleb kanda 2–3 päeva ööpäevaringselt ja edaspidi niitide eemaldamiseni ainult päeval. Pärast niitide eemaldamist võib rõhksideme asendada ravisukkadega, mis avaldavad samuti kudedele vajalikku survet. Rõhksidet või ravisukkasid on soovitatav kanda vähemalt 2 kuud.
Jalgade väsimuse ja uute veenilaiendite tekke vältimiseks soovitatakse ka edaspidi kanda ravisukkasid. Eriti oluline on ravisukkade kasutamine siis, kui Teil tuleb palju istuda või seista. Ravisukkade tugevus on erinev ja nende valik sõltub Teie jalgade seisundist. Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pärast operatsiooni pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi. Kui haavade piirkonnas ilmnevad põletiku tunnused: punetus, kuumus, valu tugevnemine, äkiline valu sääremarjas või eritis haavast, siis pöörduge perearsti või raviarsti poole. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Allikas:
Veenilaiendi operatsioon,
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Gaasivalude seos toitmisviisi ja ema toitumisega

Mitte kõigil imikutel ei esine koolikuid. Kõik lapsed on erinevad – seetõttu erineb ka nende sünnijärgne kohanemisvõime.

Kui laps sünnib soojas, hämaras ja vaikses ruumis pehmel ja loomulikul moel ning pannakse kohe pärast sündi ema sülle, siis on ta võimeline kõigi muutustega paremini toime tulema. Peale selle tuleb vastsündinuid nende esimestel elukuudel kaitsta liigse müra, ereda valguse ja suure rahvahulga eest. Kõige paremini sobib neile tihe kehaline kontakt emaga, mille puhul saab laps piisavalt ringi liikuda, olles samal ajal osaline kõiges selles, mida ema teeb.

Loe edasi “Gaasivalude seos toitmisviisi ja ema toitumisega”

4 nõuannet pisikese lapse köha puhul

Meie käest on sageli küsitud, mida teha, kui beebit vaevab köha. Kahjuks ringlevad erinevad viirused inimeste hulgas ja nii ei jää ka päris pisikesed neist täiesti puutumata.

Lihtsat ja kiiret lahendust sellele murele kahjuks ei ole. Küll aga toome alljärgnevalt välja mõned head nõuanded, mis aitavad lapse enesetunnet köha korral paremaks teha.

Loe edasi “4 nõuannet pisikese lapse köha puhul”

Imiku koolikud ja gaasivalud

Nn. gaasivalud, mis on imikukoolikute üks osa, hakkavad last häirima sagedamini 2.-3. (4.) elunädalast alates ning võivad kesta 4. elukuuni.

Beebi gaasivalud algavad sagedamini õhtupoolikul. Laps on rahutu, nutab lohutamatult, kõht on suur ja pingul, laps on näost punane ja teda on väga raske vaigistada. Vahel ei olegi kõht väga punnis, kuid valu tekitavad soole valulikud kokkutõmbed. Imikukoolikute tekkimise päris täpseid põhjuseid ei ole veel teada.

Nn. gaasivalud, mis on imikukoolikute üks osa, hakkavad last häirima sagedamini 2.-3. (4.) elunädalast alates ning võivad kesta 4. elukuuni.

Gaasid kogunevad soolde, tekib kõhupuhitus, mis on imikule väga valulik. Ta on esimestel kuudel veel ise väheaktiivne ning kõhulihased ei ole nii tugevad, et suudaksid gaasi korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud.

Gaasivaludel on erinevaid põhjuseid. Piimasuhkur laktoos laguneb sooles mikroobide toimel ning tekitab gaasi. Vahel on sooles ka rohkelt gaasi tekitavaid mikroobe.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ravimireklaam. Käsimüügiravim. Näidustus: Soolegaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG (Menarini Group), Glienicker Weg 125, 12489, Berliin, Saksamaa. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 29, 10612 Tallinn. EE-ESP-05-2023-V1-web (koostatud 10.2023). Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Sageli karjuv laps neelab palju õhku ja kõhupuhitus tekib kergesti. Kui emal on palju gaasi, on seda ka lapsel. Rohkesti gaase võib tekitada ka piimasegu, kui imik ei talu lehmapiimavalku.

Kindel on see, et gaasivalud ühel ajal lõpevad, on see siis kahe, kolme või nelja kuu vanuses.

Kuidas last aidata?

Gaasivalude leevendamiseks on parim võte see, kui kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli. Lahendus on muidugi see, kui gaasid väljuvad. Gaaside väljutamist saab ergutada lapse jalgade kerge surumisega vastu kõhtu.

Loe lisaks: Gaasivalu ravimid beebile ja sagedasemad vead nende kasutamisel

Heaks võtteks on lapse võtmine kõhuli endale rinnale. Nahakontakt ja soojus rahustavad teda ja nutt võib vaibuda.

Kuna kõige sagedamini tekivad gaasivalud peale lõunat või õhtul, siis katsuge planeerida vannitamine sellele ajale või pange laps sooja vette istuma. Soe vesi lõõgastab ja gaasid võivad väljuda kergemini.

Mõelge enda toidule kui võimalikule koolikute tekitajale lapsel. Jätke ära kõik tõenäolised allergiat ja gaase põhjustavad toiduained ja vaadake, kas lapsel esineb selle muutuse tulemusena vähem gaase. Kui saate tulemusi, siis pidage meeles oma toiduvalik kuni lapse rinnaga imetamise lõpuni. Uuringud on näidanud, et abi võib olla sellest, kui rinnaga toitev ema loobub lehmapiimatoodete, samuti munade, nisu, pähklite söömisest.

Samas, vahel ei aita paremini miski muu, kui lapsega ringi kõndida, vankriga jalutama või autoga sõitma minna, kiiktoolis kiikuda – vibratsioon lõõgastab. Pidage arstiga nõu lapse toitmise küsimuses. Võimalik on ka see, et lapsel on allergia ja tuleb valida teine toit.

Loe lisaks: Kõhuvaluga beebi abistamine

Allikas:
Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla. Juhised lapsevanematele.
Eesti Haigekassa, 2010. ISBN 9949-13-416-1

Nohu imikutel

Nohu ehk nina limaskesta põletik on paljudele lastele talvel tavaliseks saatjaks. Viiruslik nohu on iseparanev haigus, mis möödub tavaliselt nädala jooksul. Oluline on siinkohal lapsevanema poolne rahulikkus hoolitsemisel. Mõnikord esineb lastel ka allergilist nohu. Nohu on esimesel päeval vesine ning ninasõõrmed punetavad natuke. Teisel-kolmandal päeval võib nohu muutuda paksemaks ja kollakas-rohekamaks. Turse tõttu ninas ei tule eritis mõnikord mitte välja, vaid valgub hingamisteedesse ja põhjustab köha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Quixx extra on looduslik hüpertooniline merevesi. Sobib kasutamiseks alates 6. eluaastast. Meditsiiniseade. Enne kasutamist loe tähelepanelikult pakendi infolehte, vajadusel pea nõu arsti või apteekriga. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 29, 10612 Tallinn. ee@berlin-chemie.ee EE-QUI-03-2024-V1-web (koostatud 08.2024)

Nohu imikutel

Imikutele võib äge nohu olla väga vaevav haigus. Nende nina limaskest on kohev ja põletiku ajal tekib tugev turse. Ninakäigud on kitsad ja kui lisandub veel eritis, ei jäägi enam suurt võimalust nina kaudu hingamiseks. Eriti märgatav on see rinnaga toitmise ajal, mil laps püüab piimasõõmude vahele õhku ahmida, lastes nibust lahti. Laps nutab veidi ja püüab taas süüa. Nohu leevenduseks võib tilgutada mõlemasse ninasõõrmesse isotoonilist soolalahust ning seejärel nina spetsiaalse pumba või ninaaspiraatori abil ettevaatlikult puhtaks imeda.

Võib juhtuda, et pumba otsik vigastab nina limaskesta ning haige koht tekitab paranemiseks uuesti lima, s.t me tekitame nohu juurde. Soolalahuse tilku (nt Quixx Baby) on soovitatav kasutada enne söömist ja magamist. Lapsele rinnapiima ninna tilgutamine soodustab koorikute teket ninas. Kui beebil on tugev nohu, siis võib tema enesetunde leevendamiseks tõsta tema pead veidi kõrgemale. Selleks võib lapse panna turva- või lamamistooli, või asetada voodimadratsi alla (käterätiku) rulli või padja. Ärkveloleku ajal võib püüda imikut hoida kõhuli, nii voolab eritis paremini ninast välja. Magada imikud kõhuliasendis ei tohi, sest nii suureneb imiku äkksurma ehk hällisurma oht. Söötmiseks võib kasutada püstist asendit. On hea, kui nohus laps imeb lutti või rinda – imemisrefleks masseerib nii tema nina kui ka kuulmekäike.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nohu väikelastel

Väikelapsi tuleb õpetada juba varakult õigesti nuuskama. Last tasub nuuskama ehk nina kaudu õhku välja puhuma õpetada siis, kui nohu pole. Lapsed tavaliselt ei oska õhku nina kaudu välja puhuda, vaid kipuvad seda hoopis sisse tõmbama. Lõbus harjutus, näiteks ninaga sulekeste või paberiribade puhumine, õpetab nuuskamise selgeks. Nohu ajal tuleb lapsele meelde tuletada, et ta ühte ninasõõret kinni vajutades sageli ja korralikult, aga samal ajal mitte väga kõvasti nuuskaks.

Mida teha nohu korral:

kergitada voodi peaalust veidi kõrgemale (kasutada lisapatja või panna padi madratsi alla);
kasutada ühekordseid taskurätte;
pesta sageli lapse käsi ja mänguasju;
hoida toa õhk tavalisemast veidi niiskemana, selleks võib kuiva õhuga korterisse panna õhuniisutid või radiaatorile laotada märjad rätid.

Nina puhastamiseks võib kasutada soolalahust. Apteekides on müügil kas keedu- või meresoola sisaldavad lahused ning ninapihused. Väikelaste nina puhastamiseks sobib isotooniline soolalahus (näiteks 0,9% keedusoola lahus).

Kui lapsel palavikku pole, võib temaga õue minna, sest jahe õhk alandab
nina limaskesta turset.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Millal tuleks nohu tõttu perearsti juurde minna?

Kindlasti tuleb perearsti juurde pöörduda:

kui nohu kestab ilma paranemiseta üle 2 nädala;
kui mitme päeva jooksul tuleb eritist ainult ühest ninasõõrmest – see võib olla tunnusmärk ninna sattunud võõrkehast;
kui ninakinnisus püsib pikka aega: laps hingab pidevalt läbi suu või norskab magades. Põhjuseks võib olla suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid, mis võib vajada kirurgilist eemaldamist.

Väikelastel võib nohu tüsistuda keskkõrvapõletikuga ning üle viieaastastel lastel põskkoopapõletikuga.

Allikas:
Hingamisteede ägedad infektsioonid lastel ning nende kodused ravivõtted
ISBN 978-9949-9339-2-1

Miks veenilaiendid tekivad ja mis ometi aitaks?

Veenilaienditega on tuttavad paljud naised ja ka mehed. Ise nad ära ei kao, pigem tekib neid elu jooksul juurde. Miks see nii on ja mis ometi aitaks, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste.

Veenilaiendid on laienenud ja nähtavad veenid jalgadel, mis aja jooksul suurenevad. Põhjuseks on veeniseina nõrkus või süvaveeni võimetus täita oma ülesannet: veen on kinni läinud, näiteks tromboosi või trauma tõttu.

Järjest enam leiab tõestust veenilaiendi tekkimise teooria, mille kohaselt haigestuvad esmalt väiksemad veenid pindmisest veenisüsteemist – põhiveenide lisaharud. Haigestunud veen ei suuda täita oma ülesannet hoida verd voolamas ühes suunas, n-ö varbast südamesse, veri jääb püsima veenilaiendisse ning võib esile kutsuda ümbritsevate kudede kahjustust.

Haiguse süvenemisel kutsub vere pendeldamine veenilaiendis esile järjest enama hulga ühenduses olevate veenide haigestumise, kuni tekib refluks ehk vere pendeldamine ja põhiliste pindmiste veenide laienemine.

Veenisüsteemi kaudu liigub hapnikuvaene veri jäsemetest südame poole. Kuna veri peab veenisüsteemis liikuma gravitatsioonijõule vastu ning varvaste vahel teist nii suurt pumpa kui süda ei ole (süda on arteriaalse vere ringipumpamiseks), pidi loodus midagi muud välja mõtlema, et veri õigeks ajaks südamesse jõuaks.

Veenisüsteem on dubleeritud: on pindmised ja süvaveenid, milles vere ühesuunalist liikumist aitab tagada klappide süsteem ning lihaspumbad. Enamik verest liigub süvasüsteemi, väiksem osa pindmise süsteemi kaudu.

Pindmised ja süvaveenid on omavahel ühendatud ühendusveenide kaudu. Pindmisel süsteemil on kaks põhiveeni ja hulgaliselt lisaharusid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe lisaks: lioton.ee

Veenilaiendid halvendavad elukvaliteeti

Tavapäraselt kardavad inimesed veenilaiendite puhul trombi. See on aga täiesti ekslik. Tromb on hüübimissüsteemi haigus, veenilaiend sidekoehaigus. Küll aga on tõsi see, et veenilaiendid võivad halvendada elukvaliteeti. Veenihaiguse süvenemisel tekivad kroonilised muutused veene ümbritsevates kudedes, esmalt turse eelkõige hüppeliigese piirkonda, seejärel naha troofilised muutused, eelkõige naha õhenemine ja värvuse muutus (hüperpigmentatsioon).

Mõnel juhul, kui veenilaiend asub nahapinnale väga lähedal, võib veenilaiendi kohal esineda sügelevat löövet või lõhkevad veenikomud väga kerge trauma korral ja põhjustavad verejooksu.

Sageli küsitakse, kas veenilaiendid lähevad ise ära. Veenilaiendid ehk varikoos on tekkinud kroonilisest sidekoenõrkusest ning spontaanselt ära ei kao. Pigem tekib haiguse süvenedes nähtavaid veenilaiendeid juurde.

Kas peaksin veenilaienditega tegelema?

Nii kaua, kui varikoos ei põhjusta vaevusi, kas või kosmeetilisi, ei ole hädavajalik veenikomusid kirurgiliselt korrigeerida. Kui lisaks varikoosile on pärast füüsilist koormust, eriti hüppeliigese piirkonnas, jalg turses, sääre alumises kolmandikus muutub naha värvus, võiks kaaluda vähemalt kompressioonravi alustamist. Vältida tuleks nahamuutuste tõttu tekkiva troofilise haavandi staadiumi. Kui siiski on tekkinud haavand, tuleb nõu pidada veresoontekirurgiga.

Kompressioonravi on ainus efektiivne mittekirurgiline meetod jala kroonilise venoosse puudulikkuse leevendamiseks. Seda saab teha nii elastse sideme kui sukaga, tavaliselt soovitatakse kompressioonravi teha päeviti. Elastse sideme sidumist alusta labajalast suunaga südame poole.

Sukkadest tuleks kasutada II klassi oma, tugevusega 140 DENi. Kompressioonravi võib olla raske alustada, kuna jalg ei ole sellega harjunud. Kompressioonravi efekt on sama, mis adekvaatsel kirurgilisel meetodil.

Tihtipeale küsivad patsiendid, millal võiks kasutada hepariiniga geele. Vastus on, et üksnes tromboflebiidi ehk veeni-põletikuga. Muul juhul veenilaiendile hepariiniga geeli määrimine kliinilist efekti ei anna, pigem kuivatab liialt nahka.

Sama levinud küsimus on, kas apteegikaanid eemaldavad veenilaiendeid – kindlasti mitte. Apteegikaani kasutamine võiks olla õigustatud tromboflebiidi korral, kuid hepariiniga geelid on sel puhul hügieenilisemad ja efektiivsemad.

Veel võimalusi

Skleroteraapia on vähem invasiivne meetod veenilaiendite korrektsiooniks. Ravimi abil suletakse veeni valendik, et seda ei oleks enam näha ning ka refluksi ei saaks toimuda. Skleroteraapiat kasutatakse kapillaaride ja nahal nähtavate veenilaiendite korral. Suuremate veenidega on vajadus korduvate protseduuride järele tõenäoliselt suurem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe lisaks: lioton.ee

Veenilaiendite kirurgilise korrektsiooni eelis skleroteraapia ees seisneb selles, et kui skleroseerimisel jääb veen alles, siis kirurgilisel eemaldamisel laienenud veeni osa eemaldatakse.

Seetõttu võib organism skleroseeritud veeni uuesti lahti lüüsida, seevastu opereeritud veen samale kohale tagasi ei kasva.

Skleroteraapia korral puudub narkoosivajadus, lisaks võib skleroteraapiat teha pea piiramatu arv kordi. Seevastu kirurgilist korrektsiooni ühele jäsemele üle kolme korra eriti ei soovitata.

Millal otsustada operatsiooni kasuks?

Oleneb veenilaiendite suurusest ja asukohast. Kui tegemist on pindmise veenisüsteemi põhiveene haarava varikoosiga ning veenikomud on suured, on mõistlik valida kirurgiline korrektsioon. Patsiendid küsivad samuti, miks veenilaiendid tagasi tulevad. Tegemist on sidekoenõrkusega, probleem ei ole ainult ühes veenis, vaid haigestunud on kõik veenid nahaaluses koes.

Enne veenilaiendite eemaldamist tehakse patsiendile täpsustavaid uurin-guid – kirurg peab olema kindel, et süva-veen on avatud. Mõnikord on vaja ka täpsustavat Doppleri ultraheliuuringut, et veenduda, kas süvaveenid on avatud ja tegemist pole süvaveenisüsteemi puudulikkusega (vere pendeldamine vales suunas).

Et selle operatsiooni käigus on ootuspärane verekaotus, on vaja enne teada ka patsiendi hemoglobiiniväärtust ja homöostaasi näitajaid (kaaliumi, naatriumi).

Mõnes keskuses tehakse patsiendile veel lisauuringuid: näiteks pindmise veenisüsteemi ultraheliuuring vahetult enne operatsiooni, et otsustada plaanitava operatsiooni maht. Eesmärk on eemaldada nii vähe veene kui võimalik, samas nii palju, kui vaja hea kosmeetilise või raviefekti saamiseks.

Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla

Beebi ninamured ehk nohu imikul

Kinnise ninaga on lapsel keeruline süüa, juua ja magada. See omakorda mõjutab lapse üldtervist ja enesetunnet. Kuna beebid ei ole võimelised ninna kogunevat eritist välja nuuskama, on nad eriti kaitsetud, kui nende nina on kinni. Lisaks meeldib neil hingata rohkem läbi nina kui läbi suu.

Kuidas ravida beebi nohu

Nohu on üks levinumatest haigustest lastel ning võib esineda mitu korda aastas. Kinnise ninaga on lapsel keeruline süüa, juua ja magada. See omakorda mõjutab lapse üldtervist ja enesetunnet. Igapäevane nina hooldamine ookeanivee tilkadega aitab nohust terveneda ja terve püsida.

Imiku nohu korral pehmendab isotooniline lahus ninna kogunenud sekreeti, teeb selle eemaldamise kergeks ja niisutab nina limaskesta. Nii aitab see kaasa tervenemisele ja laseb beebil jälle vabalt hingata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ravimireklaam. Käsimüügiravim. Näidustus: Eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevad urineerimishäired. Annustamine: Üks kapsel päevas alati samal kellaajal pärast sööki. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG, Glienicker Weg 125, D-12489 Berliin, Saksamaa. Täiendav teave: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 29, 10612 Tallinn, Eesti. EE-PRO-01-2023-V1-web (koostatud 01.2023). Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Igapäevane hooldus nina tervise heaks

Nina limaskest on oluline barjäär haigustekitajatele ja seepärast on nina tervis äärmiselt oluline. Igapäevaseks ninakäikude hooldamiseks, puhastamiseks ja niisutamiseks kasutage isotoonilise merevee tilkasid. See on kõige parem looduslik lahendus sinu beebi kinnisele ninale.

Isotooniline lahus tähendab, et selle soolasisaldus on sama, mis keha rakkudes. Tänu sellele on see beebi ninale väga õrn. Looduslikku ookeanivesi mitmete väärtuslike mineraalainetega aitab taastada nina limaskesta normaalset talitlust. Isotooniline lahus pehmendab ninna kogunenud sekreeti, teeb selleeemaldamise kergeks ja niisutab nina limaskesta. Nii aitab see kaasa tervenemisele ja laseb beebil jälle vabalt hingata.

Milleks on isotoonilised ninatilgad head ?

• Igapäevaseks ninakäikude loomulikuks hoolduseks, puhastamiseks ja niisutamiseks.
• Kinnise nina puhul ninna kogunenud sekreedi eemaldamiseks.
• Koorikute ja lima eemaldamiseks ninakäikudest.
• Nina kuivuse, ärrituse või tundlikkuse leevendamiseks.
• Toetava vahendina ennetamaks külmetuse sümptomeid, kõrva–, nina– ja kurguinfektsioone.
• Külmetuse või gripi korral toetava vahendina kinnise nina või nohu leevendamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Miks läheb minu beebi nina kinni?

Levinud põhjused ninakinnisuse tekkeks on külmetus ja gripp, kuid ninaga seotud probleeme võib kaasa tuua ka kliimaseadmete kasutamine ja kuiv õhk. Kuna beebide immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja kujunenud, on beebid palju vastuvõtlikumad sellistele komplikatsioonidele nagu kõrvainfektsioonid ja sinusiit, mis võivad välja kujuneda seoses nohuga.

Haigena toitumise meelespea

Füsioterapeut, personaaltreener ja toitumisnõustaja Martin Kiho annab näpunäiteid, kuidas oleks haigena kasulik toituda.

Gripihooaeg on täies hoos nagu seda ajakirjandusest pidevalt lugeda saab. Kui sinul on veel õnnestunud pääseda, siis pese kenasti käsi edasi. Tõbistest kaaslastest võiks ka kaarega mööda minna. Aga kui ikkagi haigeks peaksid jääma, siis annan mõned nipid, kuidas võiksid toituda, et kiiremini terveks saada.

Haigena üldjuhul söögiisu pole, aga siiski söömata jätmisega teeme endale nö karuteene.
Nimelt ajal, kui keha võitleb haigustekitajatega, on keha energiavajadus suurenenud. Ehk kehal oleks vaja rohkem energiat söödud toidu näol kui tavaliselt. Kehatemperatuur on tõusnud (märk, et keha ravi ennast) ja tunne on just kui oleks otse ahjust tulnud. Et temperatuuri tõsta, vajab keha energiat. Seda saame aga toidust. Haigena kehtib pigem reegel, et söö vähe, aga tihti. Õnneks selle vähese söömisega isu puudumise tõttu probleeme ei teki. Kui me aga üldse ei söö, siis muutume veel nõrgemaks ja organismi võime haigustekitajatega tegeleda väheneb samuti. Tulemuseks – pikem paranemise aeg.

Haigena on toidu valik veelgi tähtsam
Haigena õigete toitude valik on veelgi tähtsam, kui terve olles. Organismil on käsil tähtis ülesanne ja valed valikud, ei ole tervenemisele kuidagi abiks. Võiks võrrelda seda auto klaasipesuvedelikuga – talvel kasutades suve klaasipesuvedelikku jäätub see ära ja klaas jääb ikkagi mustaks. Kui tahame head tulemust, siis oleks vaja ikkagi õiget vahendit, mis kerge külmaga ära ei jäätuks. Ja kui tahame kindla peale minna, siis -24 kraadi kindel vedelik on kõige õigem valik. Täpselt sama on ka meie kehaga, kui haiged oleme.

Mida siis süüa?

Klassikaline kana-nuudlisupp
Juba aegade hämarusest on seda soovitatud haigetel süüa. Miks? Saame sealt energiat, vitamiine, mineraale ja vett. Haigena ollakse tihti peale vedelikupuuduses ja supp on hea võimalus vedeliku puudust vältida.

Puljong
Puljong koosneb üldjuhul veest, maitseainetest ja rasvast. Haigena vedelikku tarbida on alati hea ja kui seal on erinevaid mineraalaineid, mida saame maitseainetest, siis võib ainult käsi plaksutada.

Kaerahelbepuder
Kuna söögiisu on olematu, siis saame sellest toidust palju aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, et energia meil otsa ei saaks. Samuti on putru hea lihtne süüa. Kasulikkusest rääkides saame veel vitamiine ja turgutame immuunsüsteemi. Lisa pudrule suhkru asemel mett ja veidi puuvilju ning saad veel parema ja kasulikuma toidukorra endale tekitada.

Küüslauk
Küüslauk on üks igavesti hea kraam immuunsuse turgutamiseks. Juba vanarahvas teadis seda. Lisa küüslauku supile või puljongile ja saad veel lisaks suurepärase maitseelamuse.

Ingver
Järgmine suurepärane taim on ingver. Sarnaselt küüslaugule aitab ka ingver immuunsüsteemi turgutada ja on hea abiline pisikutega võitlusel.

Mesi
Valutavale kurgule ei leidu midagi mõnusamat, kui lusikatäis mett. Mesi leevendab kurguvalu ja annab meile ohtralt energiat. Mesi sobib suurepäraselt ka tee või sooja piima sisse.

Kuum tee
Rohelises ja mustas tees leidub antioksüdante, mis aitavad organismil võidelda haigustekitajatega. Lisaks on palju teisi taimi, millest teed tehes saab erinevate probleemide puhul abi. Ei tasu unustada, et vedelikku on meie kehal rohkem vaja, kui terve olles.

Banaan
Banaani on imelihtne süüa ja maitseb samuti hästi. Hea on ta aga sellepärast, et sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks muidugi saame energiat, mida on kehal vaja.

Jogurt
Juhul kui arst on määranud antibiootikumid, siis jogurt on toiduaine, mis on lausa kohustuslik. Jogurtis leidub probiootikume, mis on nö head bakterid. Antibiootikumid hävitavad lisaks halbadele bakteritele ka häid baktereid, mida organism vajab ja sellepärast ongi jogurt vajalik.

Marjad
Marjad on täis vitamiine ja mineraale, mis on abiks immuunsüsteemi turgutamisel. Kui värskeid marju pole, siis sobivad ka külmutatud, millest saab teha maitsva ja tervisliku smuuti. Samuti sobivad marjad pudru sisse, andes seal juurde head maitset.

Lõhe
Lõhes on palju OMEGA-3 rasvhappeid ja D-vitamiini, mis on meie tervisele ja immuunsusele määrava tähtsusega. Kuna talvel on päikest minimaalselt, siis keha seda juurde ei sünteesi ja omastama peame D-vitamiini rohkem toidust või toidulisanditest.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist…

Ületreenimise ja ülekoormusvigastuste põhjused ja lahendused

Personaaltreener ja füsioterapeut Martin Kiho annab ülevaate, miks vigastused tekivad ja kuidas käituda õigesti valulikkuse esinemisel.

Enamikele inimestele on treeningutest natukene väär arusaam. Arvatakse, et ainult veel ja veel rohkem trenni aitab saavutada seatud eesmärke. Miskipärast ka lapsi kiidetakse, et oi kui tublid nad on, kui nad tulevad trennist täiesti märjana ja hingeldades. Trenni kohta ei saa kuidagi öelda “mida rohkem, seda uhkem”. Järgnevatel päevadel on lihased valusad, mis on põhjustatud liigsest ja/või korduvast valest treeningust. Siit edasi on tavapärane, et inimestel kaob ajutiselt või pikemaks perioodiks treeningutahe.

Ülekoormusvigastuste tekkimise põhjus on just nimelt liiga sage ja suurte koormustega treenimine ning vähene taastumine. Tähtis on kuulata enda keha ja muuta treeninguid mitmekesisemaks. Kui ise ei oska, tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Ülekoormusvigastust oleks enamasti võimalik ära hoida, sest sportimisel on tehtud midagi valesti. Organismi ületreeningut ja ülekoormusvigastusi võib põhjustada:

tehniliselt ebaõige harjutuste sooritamine
treenimine ka siis, kui tuntakse valu
treening liialt suurte koormustega
pidevalt ühesuguste harjutuste kasutamine
pidev treeningutega alustamine ja lõpetamine
vähene tähelepanu erinevatele venitusharjutustele
treenimine haiguse foonil
pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine
liialt väike puhkepäevade arv
suur koormus eeskätt põlvedele ja hüppeliigestele
lihaste jõudlus ja elastsus pole tasakaalus

Soovitused kui valulikkus esineb treeningul või peale treeningut (isegi kui treenida saab täies mahus)

tuleb 1-2 nädalat treeninguid muuta, vähendades koormust valulikule piirkonnale
jahuta peale treeningut valutavat piirkonda
lisa uneaega
tee rohkem soojendusharjutusi
korrigeeri tehnilist sooritust
vaheta jalanõusid ja pinnast, millel treenid
Ära jätka tavapäraseid treeninguid valuvaigistite toel

Kui kaebused püsivad, pöördu abi saamiseks füsioterapeudi või spordile spetsialiseerunud ortopeedi poole, kes diagnoosib ja koostab raviplaani, annab soovitusi treenimiseks ja vajalike ortooside valikuks.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist…

Need “igavad” harjutused, milleta tegelikult ei saa

Kui majal on vundament puudulik, siis ta hakkab vajuma. Sama on ka kehaga.

Füsioterapeut ja toitumisnõustaja Martin Kiho annab nõu, kuidas arukamalt treenida.

Teen interneti lahti ja mida ma näen? – Suur kogus fantastilisi pilte keerukatest harjutustest jõusaalis. Lähen jõusaali ja mida ma näen? – Inimesed imiteerivad neid samu asju. Kvaliteet selle juures aga jätab soovida. Miks? – Kui majal on vundament puudulik, siis ta hakkab vajuma. Sama on ka kehaga. Keha vundamenti saab kõige paremini treenida just nende igavate harjutustega. Lisaks aitavad need igavad harjutused väga tõhusalt ennetada vigastusi. Need “igavad” harjutused on – mobiilsus, tasakaal ja stabiilsus.

Treeningu käigus kipume üldiselt neid igavaid asju vältima, arvates et need pole olulised. Need on aega nõudvad ja kasu pole kohe näha. Miks neid siis ikkagi vaja on?

Mobiilsus (mobility)

Mobiilsust on vaja keha optimaalseks funktsioneerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Läbi nende paraneb meie igapäevane liigutusmuster ja kvaliteet, sest väldime lihaste düsbalansi, suurendame liigeste liikuvusulatust, parandame rühti ja tagame keha efektiivsema liikumise. Ja läbi kõige selle ennetame ka vigastusi. Eriti just ülekoormusvigastusi. Ei saa ju öelda, et see pole tähtis.

Rullimine foam rolleriga parandab küll lihaste olukorda aga mobiilusust see siiski ei paranda. Kerge dünaamiline venitus on just see, mida keha vajab. Enne iga treeningut dünaamilisi venitusi tehes paraneb liigeste liikuvusulatus ja selle käigus aktiveerime tegelikult ka juba lihaseid. Kui tuua mõni näide, siis näiteks dünaamiline venitus on jalahood ette-taha ja jalalt-jalale kiikumine, kere ringid. Alustuseks piisab sellest ja keha ongi valmis liikumiseks. Küll aga on inimene ikkagi indiviid ja seega on igaühel vaja personaalset lähenemist, et saada parim võimalik tulemus.

Tasakaal (balance)

Kuigi tasakaal ja stabiilsus on just kui sünonüümid, siis tegelikult on need täiesti erinevad asjad. Tasakaal on rohkem proprioseptsioon, osavus ja koordinatsioon. Ehk arusaam sellest, kus keha ruumis asub. Näiteks bosu pallil harjutusi tehes treenime tasakaalu ja keha tunnetamist ruumis, sest aluspind on ebastabiilne ja põhirõhk läheb sellele, kuidas kukkumist vältida. Õues libedaga liigeldes on sellest meeletult kasu, kui just ei taha aeg-ajalt maas pikutada.

Stabiilsus (stability)

Stabiilsust võib kirjeldada kui keha hoiakut ja keha tugevust liikumisel. Näiteks, kas tugev tuul sunnib meid kehaasendit muutma või mitte. Stabiilsuse harjutusi tehakse stabiilsel pinnasel, sest seal veedame suurema osa enda loomulikust ajast ja see on meile loomulik keskkond. Siis on fookus stabiilsuse hoidmisel ka suurem, mitte ei ukerda, et tasakaalu säilitada. Stabiilsuse treenimise jaoks on suurepärased ühe kehapoolega harjutused. Vahet pole, kas see on siis üks jalg või üks käsi korraga. Näitena võib nimetada ühe jalaga kükk, etteasted, ühe jalaga puusatõsted – kõik need on stabiilsuse harjutused. Tähelepanu tuleb siin pöörata kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Keha peab olema tugevalt hoitud ja stabiilne.

Loe teisi artikleid Martin Kiho blogist…

Nipid, kuidas külmetuse ja gripiga hakkama saada

Enne kui külmetushaiguste ja gripi hooaeg kätte jõuab on õige aeg üle vaadata oma võimalused haiguste vältimiseks ning kahjuks, mõnel juhul ka sellega hakkama saamiseks.
Loe edasi “Nipid, kuidas külmetuse ja gripiga hakkama saada”

Parim viis liigsetest kilodest vabanemiseks ei ole trennis käimine

Treenimine ei ole hea vahend kehakaalu langetamiseks. See sobib väga hästi üldtervise parandamiseks ja hea enesetunde loomiseks.

Personaalse, jõukohase ja tõhusa treeningplaani või toitumiskava saamiseks võta ühendust personaaltreener Martin Kihoga.

Inimesed, kes soovivad enda kehakaalu langetada, annavad väga sageli lubaduse uuel aastal trenni minna. Ootused on, et kui järsku regulaarselt trenni tegema hakata, siis kehakaal langeb kiiresti. Meil on teile päris halb uudis. Trennis käimine ainult kehakaalu langetamise eesmärgil on üsna vähetulus tegevus.

Treenimine ei ole hea vahend kehakaalu langetamiseks. See sobib väga hästi üldtervise parandamiseks ja hea enesetunde loomiseks. Õigemini, suitsetamisest loobumise kõval on enda kehaliselt aktiivne hoidmine üks parimaid asju mida endaga üldse saab teha. See aitab sageli kauem ja õnnelikumana elada. Aga kaalulangetamise eesmärgil… kahjuks mitte kuigi tõhus.

Miks treenimine kehakaalu ei langeta ?

Põhjus on selles, et inimese kehal on oma kindel süsteem, kuidas ta peamiselt toidust saadud energiat kasutab. Füüsiline aktiivsus – mida me ise saame mõjutada – moodustab kõigest väikese osa meie igapäevasest energiakulust.

Suure osa võtab puhkeoleku energiakulu – see tähendab energiat, mida keha kulutab lihtsalt toimimisele, hingamisele ja muidu elus püsimisele. Selle üle ei ole inimesel endal eriti kontrolli. Teine osa energiast kulub toidu lagundamisele. Kolmanda osa moodustab kehaline aktiivsus ehk iga liigutus, mille inimene teeb, kulutab pisut energiat.

Seda, kui palju kaloreid inimene päevas sisse sööb, otsustab inimene ise. See aga, kuidas kaloritega saadud energia kulub, ei sõltu enam meist endist ja energia kulu üle meil eriti kontrolli ei ole. Ühes uuringus näidati, et kui 91 kg kaaluv inimene hakkab neli korda nädalas tund aega treenima siis umbes kuu ajaga kaotab ta kaalus umbes kaks kilo, eeldusel, et kõik muu jääb samaks nagu enne. Kahjuks aga kõik ei jää samaks. Koos füüsilise aktiivusega suureneb ka isu ning pärast õhtust trenni võib isu veel hommikulgi suur olla. Samuti on leitud seoseid, et inimesed, kes ennast trennis väga ära väsitavad, kompenseerivad oma väsimust (endale märkamatult) hoopis mujal. Näiteks kasutavad nad trepist käimise asemel lifti või teevad muid kompromisse.

Kuidas siis kehakaalu langetada ?

Edu saladus peitub tervislikus toitumises. Trennis suure vaevaga kulutatud kalorid tulevad kergesti tagasi, kui me sellega toiduvalikute juures arvestada ei oska. Selleks, et üks Big Mac ja friikartulid tasa teha, on vaja tund aega joosta. Õhtusöögiga joodud kolm pokaali veini sisaldab sama palju kaloreid kui kulub tunni aja intensiivse peotantsuga. Kahe söödud sõõriku kaloritest vabanemiseks on vaja tund aega väga reipalt jalgrattaga sõita.

Korrektne toitumiskava ja dieet (ning sellest kinnipidamine) on kehakaalu langetamisel kõige tõhusam. Treenimine, regulaarne kehaline aktiivsus ning erinevate harjutuste tegemine on sellele kahtlemata suurepärane täiendus ning loob täiendavalt hea enesetunde. Lihtsalt tuleb aru saada, et suurem treeningute maht ei vii alati kaalulangetuseni.